Finantsvahenduse ajalugu (2)

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Raha ja pangandus I KT

Esmased finantssüsteemi alged on toiminud juba pikka aega. Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 2. Finantsinstitutsioon (financial institution)( )- on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormis konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsinstitutsioon on institutsioon, mis kasutab oma rahalisi vahendeid finantsvara (deposiitide, laenude, vekslite) ostmiseks; mittehoiustavad vahendajad (kindlustusfirmad, pensionifondid jne.) müüvad kindlustuspoliise, (tulevasi) pensione jms.; hoiuasutused saavad oma rahalised

Raha ja pangandus

14

doc

Raha ja panganduse KT

Finantssüsteem tervikuna saab eksisteerida ainult majanduses, kus inimesed teevad üksteisega nii jooksvaid kui tulevikku ulatuvaid tehinguid. Viimased võivad olla kas tingimusteta või tingimuslikud, sisaldades eneses optsioone. 12. Finantssüsteemi struktuur Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.

Ainetöö

36

docx

Finantsvahendus

SKP suurenemine 15% (praegu nt 2%) ääretult kõrge, 13% tööjõukulu kallinemine Deflatsioon on inflatsioonile vastupidine nähtus, mille tulemusel raha ostujõud kasvab Raha funktsioonid Nõudliku inflatsiooni tingimustes jäävad raha funktsioonid toimima Need funktsioonid ei toimi hüper ja muutliku inflatsiooni puhul. Sest kui raha ei ole üldiseks mõõduks, siis me ei saa ju kaupade ja teenuste omavahelisi suhteid paika panna.  FINANTSVAHENDUS Üks viis raha säästa oleks seda lihtsalt koguda, kuid raha sellisel hoidmisel on mitu puudust:  Raha võib inflatsiooni tingimustes kaotada oma väärtust ehk ostujõudu.  Raha lihtsalt hoidmine ei too hoidjale täiendavat kasu ehk ei suurenda sääste, sissetulekuid  Lihtsalt raha hoidmine ei ole turvaline Finantsvahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kellel on ajutine ülejääk neile, kelle eelarve on defitsiidi peal

Finantsvahendus

82

docx

Rahanduse ülevaade

Säästja (investor) PankLaenuvõtja(invest. Ei ole tegelt investor) Et majandus toimiks normaalselt, peab raha liikuma säästjatelt ehk investoritelt võimalikult probleemideta laenuvajajatele. Selle protsessi hõlbustamiseks võib kasutada finantsvahendajate teenust ehk finantsvahendajaid. Finantsavahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud ületavad kulusid neile, kelle eelarve on ajutise puudujäägiga. Finantsvahenduse kasutamine seisneb selles, et säästja laenab finantsvah.(pank) ning pank laenab edasi lõplikule laenuvajajale. Finantsvahendajad kahes grupis: 1)Houiseid vastuvõtvad finantsasutused(pank-võtavad kõikidelt ; hoiu-laenuühistud-võtavad liikmetelt) 2)Hoiuseid mittevastuvõtvad asutused(kindlustus ; invest.fondid ; pensioni fondid) Säästja vajadused finantsvahenduse suhtes : 1)laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida kõik säästjad soovivad võimalikult minimeerida Laenuriskid:

Finantsanalüüs

17

docx

Raha ja pangandus

omandiväärtpaberite valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 4. Kauplemissüsteemi organisatsioonilise struktuuri alusel: turu börsivorm turu börsiväline turg. Trendid finantsturgudel on deregulatsioon ja globaliseerumine. Finantsturul toimub finantseerimine 3 moel: 1. otsene finantseerimine 2. poolotsene finantseerimine 3. kaudne finantseerimine Investeerimispangandus konkureerib finantstoodete pakkumises kommertspangandusega. Kaudse finantsvahenduse majanduslikud efektid: 1. tähtaegade vahendamine  2. säästude mobiliseerimine ja käibes hoidmine 3. nominaali vahendamine 4. geograafia vahendamine 5. riskide vähendamine diversifitseerimise (mitmekesistamine) abil 6. informatsiooni vahendamine 7. tehingukulude vähendamine 8. maksemehhanismi tagamine arveldusteks 9. raha juhtimine professionaalide poolt Bilanss

Pangandus

22

doc

PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID)

ettevõtete kontroll, ettevõtete restruktureerimine ehk kokkuvõtlikult kapitali efektiivne kasutamine eesmärgiga maksimeerida aktsia hinda. Enne 1929 aastal alanud Suurt Depressiooni oli USAs samuti panganduskeskne majandusmudel, mis sarnanes tänapäeva kontinentaal-euroopa majandusmudelile. Kapitaliturud ja rahaturud säästjad Pangad Emitendi d Tänapäevane finantsvahenduse mudel: Raha pakkujad Raha ja Kommertspanagad, Kapitaliturd Investeerimispangad, Riskiturud Kindlustus, Pensionifondid Emitendid NB! Kommertspangad aktsiaturul ei tegutse. Kui Ameerikas kommertspankade varade osakaal kõikidest finantsvaradest moodustas 50ndatel

Pangandus

30

pdf

Rahanduse alused

4. varade tähtaegade konverteerimine ehk säästjate ja laenuvõtjate erinevate huvide kokkuviimine 5. üldiste tegevuskulude vähendamine ja säästude ühendamine RISKIDE HAJUTAMINE Riskide eduka hajutamise oluliseks eelduseks on suuremastaabiline tegevus (see põhineb statistilisele nähtusele, mida nimetatakse suurte arvude seaduseks). Suuremahulise tegevuse juures on suhteliselt väike tõenäosus, et kõik kliendid soovivad korraga oma raha pangast välja võtta. Finantsvahendus annab suuremastaabilise tegevuse kaudu veel teisegi olulise eelise, nimelt tegevuse mahtude kasvades väheneb kapitali säilivuse risk, mis seisneb selles, et üksikinvestor on kaitstud rahast ilma jäämise eest, kui mõni laenusaaja ei tagasta laenu. Mida suurem on pank, seda lihtsam on tal varasid mitmekesistada vältides sellega laenu andmist ühele isikule väga suures summas või mitte kõige usaldusväärsemale kliendile.

Rahanduse alused

20

doc

Raha ja pangandus eksamikonspekt

(elektrooniline raha). 2. Raha funktsioonid · maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. · väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. 3. Rahasüsteemide ajalugu Turu maht nõudis odavama raha kasutuselevõttu. Selleks sai paberraha. Kuna aga erinevalt kuld- ja hõberahadest paberraha mingit väärtust ei sisaldanud, vajas see lisagarantiid. Rahasüsteemi võib liigitada suletud ja avatud süsteemiks. Suletud süsteemil ei ole mingit seost teiste süsteemidega, raha ei saa vahetada. Avatud süsteemid on tänapäeval enamus rahasüsteemid. Rahasüsteeme saab hinnata reguleerituse, likviidsuse ning usaldusväärsuse kaudu. 4. Kullastandard 19

Raha ja pangandus

Kommentaarid (2)