Finantsjuhtimine - konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on emissiooni rahaline väärtus ?
 
Säutsu twitteris

FINANTSJUHTIMINE
Konspekt





















2007
SISUKORD

Finantsvahendite hankimine ja finantsturud . 3
Lühiajalised pangalaenud 5
Pikaajalised finantsallikad ehk kapitalituru tehingud . 6
Aktsiakapitali laiendamine 8
Rahaturu instrumendid 9
Rahaturu fondid 10
Tööstusfinantseerimine. 11
Ettevõtluse riiklik toetamine 11
Kapitalihind 11
Obligatsiooni hind 12
Munitsipaalväärtpaberid 12
Krediidirisk 13
Krediidiriski vähendamise võimalused ja juhtimine. 14
Väärtpaberite hindamine. 15

Finantsvahendite hankimine ja finantsturud.


Finantsvaradega seotud mjandusteooriate ajalugu on suhteliselt lühike, kuid areng on muutunud pidevalt dünaamilisemaks ehk kiiremaks. Kui esialgu toimus finantsteooriate välja töötamine peale majanduses toimunud rahandussündmusi, siis hilisemal perioodil on rohkem arendatud teooriaid , mis võimaldavad finantsjuhtimise kaudu stabiliseerida ettevõtete majandustegevust.
Ettevõtted hangivad oma finantsvarad finantsturgudelt. Finatsturud on institutsioon , kus toimub raha liikumine nendelt kellel on ülejääk neile kelle tulud ei kata ajutiselt kulusid turgudel kehtivate protseduuri reeglite järgi. Rahajuhtimise teoorias on raha hankimise probleemid üheks keskseks , kuna finatsturgude areng liigub globaliseerumise suunas siis muutuvad raha tehingud mitmekesisemaks ja väga dünaamiliseks (kiiremaks).

Finantsturud jagunevad kaheks:

Peamine erisus nende vahel on kaubeldavate finantsinstrumentide tähtaeg.
Rahaturgudel toimub kauplemine lühiajaliste instrumentidega, mille kasutamise peamine eesmärk on firma likviidsuse probleemide lahendamine.
Kapitaliturgudel toimivad pikaajalised väärtpaberid ja neid kasutatakse ettevõtte pikaajaliste rahastamisprobleemide lahendamiseks.
Finantsturgudel viiakse kokku konkreetse finantsvahendi pakkumine mingi kokkulangeva samalaadse nõudmisega. Raha võib liikuda säästjalt selle vajajale otse finantseerimise teel, sageli kasutatakse ka kaug finantseerimist. Viimane aitab paremini hajutada riske , sest osa nendest võtab kanda finantsvahendaja. Ühiskonnas toimivate finantsvahendajatena erinevad rahaasutused ja nende liigitamine sõltub kehtivatest seadustest ja tingimustest, mida riik seab finantstegevusele.

Üks esmaseid rahaasutuste liigitamise aluseid on liigitada nad:
  • Rahaasutused, mis võtavad vastu hoiuseid ning annavad välja laenusid .

Pangad (avalikud), Hoiulaenu ühistud ( nende tegevus piirdub liikmelisusega ).
  • Rahaasutused, mis ei hoiusta vahendeid

Fondi ( Investeerimisfondid), Kindlustusseltsid

Raha vajadus võib olla :
  • püsiv ehk pidev,
  • hooaajaline,
  • erakorraline vajadus.

Püsiv rahavajadus on otstarbekas katta ettevõtte omavahenditega või pikaajaliste laenude ehk krediitidega, seega kasutada kapitaliturgu.
Hooajalise finantsvajaduse teke on seotud sessoonse tegevusega , kus tehtavate kulude ning saadava tulu perioodid ei lange kokku.
Näiteks: Kui on tegemist pikaajalise tootmistšükliga, ehitusvaldkond.
Erakorraline finantseerimise vajadus
Näiteks: Ostjate tasumata arved, mõningate projektide ebaõnnestumised.

Finantsteooriate üks keskne probleem on äriplaanide ehk investeerimisprojektide vastu võtmine ja nendele rahastamise hankimine. Majandusmõtte areng ongi baseerunud praktilise majandustegevuse arengule ja seda võib periodiseerida, jagada etappidesse:
I etapp
1880-1900
Tekkis vajadus luua firmadele nende tegevuse õiguslik keskkond.
Hakkavad kujunema suur ettevõtted, kontsernid.
Hakkavad kujunema investeerimispangad.
Hakkab kuhjuma kapital . (Suure mastaabiline tegevus. Raha hakkas akumuleerima suur ettevõtete kätte.)
II etapp
1900-1920
Hakkab toimuma ettevõtete liitumine.
Suur ettevõtlust hakatakse mõjusamalt riiklikult reguleerima.
III etapp
1920-1940
Pankrotid.
Maksevõime langus ja majanduslik ebaõnnestumine.
Hakatakse reguleerima väärtpaberituru tegevust riiklikult.
IV etapp
1940-1950
Maksevõime taastamine.
Kapitali taas soetamine.
Ettevõtete liitumine.
Finantstegevuse kavandamine.
Hakatakse raha ja kapitali eelarvestama.
V etapp
1950-1970
Firma väärtuse teooria.
Portfelli teooria.
Kapiatali struktuuri arvestamise teooria.
Ettevõtte rahanduse juhtimise ja kontrollimise meetodite arendamine.
Diskonteeritud rahavoogude teooria.
VI etapp
1970-1990
Töötatakse välja kompaktseid finantsjuhtimise teooriaid, et hõlmata ettevõtte finantstegevust tervikuna , see tähendab alates finantskapitali hankimisest kuni selle paigutuse ja majandustulemini.
VII etapp
1990-200...
Juhtimise struktuuri probleemid.
Eeldatakse kompaktset juhtimist.
Korrastatakse normatiivset baasi.
Inflatsiooni probleem.
Finantssektor- omanikud välisomanikud.

Ettevõtte vahendite hankimine rahaturgudelt.

Ettevõtte normaalseks tegevuseks on pidevalt vajalik teatud kogus raha. Lühiajaline raha vajadus on seotud ettevõtte igapäeva tegevusega, et tagada jooksvate kohustuste täitmine.
See tõttu tuleb firmal kasutada lühiajalisi finantseerimise allikaid , millega tekib ettevõttele 2 probleemi:
  • Kui suures ulatuses tuleks kasutada lühiajalist finantseerimist.
  • Millised konkreetsed lühiajalise finantseerimise allikad valida.

Esimese probleemi lahendamine on seotud firma lühiajaliste kohustuste tasemega, mis omakorda sõltub sellest milline risk ja kulutuste suhe on vastuvõetavad omanikele, see tõttu peab juhkond väljatöötama strateegia, mis võimaldaks kasutatada võimalikult mitmekesiseid finantseerimise võimalusi, selleks, et hajutada tekkivaid riske.
Lisaks tuleb allika valikul arvestada kindlasti veel teatud asjaoludega, nendeks on :
  • Krediidi reaalhind
  • Konkreetne krediidi pakkumine peab olema vajalikul ajal ja nõutavas summas.
  • Tulöeb hinnata konkreetse krediidiallika kasutamise mõju teistele allikatele nende krediidi hinnale ja kätte saadavusele.

Lühiajalise krediidiallikad võib jaotada kahte põhirühma:
  • Kindlustamata allikad on need, mille ainsaks tagatiseks on usk, et laenuvõtja on lepingu lõpptähtajal maksevõimeline.
  • Kindlustatud laenud on tagatud mingi varaga juhuks kui laenuvõtja ei suuda laenu intressidega tagastada.

Kindlustamata lühiajalina laen on äri ehk kommertskrediit:
On üks enam levinud ja paindlikuim finantseerimisallikas. Krediidi saamiseks peab taotleja pöörduma kauba müüja poole ja viimase ülesanne on määrata krediiditaotleja ehk ostja usaldusväärsus ehk krediidi reiting . Üks võimalus on koostada krediidi hinnang, mis seisneb ostja teatud omaduste hindamisel. Positiivse tulemuse saamisel sõlmitakse tarneleping, milles fikseeritakse krediidimüügi tingimused. Suurema hinde saajatel on võimalus saada pikemaid lepingu tähtaegu (paremad järelmaksu ting .) Võib kehtestada ka eritingimused.
Näit.: Määratakse tehingu tasumise tähtaeg, kui tasumine toimub enne tähtaega, kasutatakse boonushindasid ja kui peale tähtaega siis lisanduvad sanktsioonid.

Kommertskrediit on lihtne formaalselt, seega on ta vähe kulukas ja hästi kättesaadav. Positiivne on see, et lepinguga saadavaid kaupu saab kohe kasutada vaatamata sellele, et pole veel tasutud .Laenu saaja saab vastavalt oma võimalustele reguleerida laenu suurust.
Vekslilaen see on väärtpaberi kujul võlakiri, mille võlgnik annab võlausaldajale. Vekslilaen on levinuim lühiajaliste laenude hulgas, sest laenu intress makstakse laenu võtmisel ette ära. Lepingu tähtaja saabumisel on veksli omanikul õigus nõuda lepingu nimiväärtuse tasumist.

Lühiajalised pangalaenud


Lühiajalised pangalaenud aitavad tagada käibevarade ringluse katkematuse, kuna ettevõtte majandustegevuses ei saa tekkida vahesid, siis saab lühiajalise krediidiga katta nii erakorraline kui hooajaline raha vajadus.

Arvelduskrediit , mis on kliendile antud võimalus jääda oma arvelduskontoga mingiks perioodiks miinusesse ehk deebetisse, tavaliselt ei piira pank raha kasutamist mingi otstarbega, piiranguks võib olla limiidi suurus.Limiidi suuruseks antakse 40-60 % firma viimase kuu käibest või keskmisest käibest.
Arvelduskrediit võib olla:
-Garanteeritud, mis tähendab, et limiiti võib kasutada piiranguteta.
- Garanteerimata arvelduskrediit, mis seisneb selles, et limiiti saab kasutada vaid siis kui pangal on vabu rahalisi vahendeid.
Tavaliselt tuleb arvelduskrediidi saldo mingiks hetkeks vähemalt nulli viia ja seejärel jälle krediiti kasutada.

Käibakapitali laen, selle laenu arvelt finantseeritakse täiendavalt käibekapitali, tavaliselt sellist, mis kasutatakse ühes tootmistšüklis kindlal otstarbel kindla toodangu valmistamiseks, seetõttu on sageli tegemist ise likvideeruva laenuga, sest laenu tagasi maksmine toimub nimetatud valmistoodangu realiseerimise laekumist.

Kommertspaberid, tegemist on tavaliselt kuni 6 kuuliste maksekohustustega, eeliseks on tema suhteliselt madal intressimäär ja kommertspaber ei nõua mingi hoiusejäägi olemasolu. Kommertspaberid saavad kasutada ainult tugevad ja krediidi kindlad firmad, kelle puhul laenu tagab nende tuntus.

Faktooring , ettevõtte debitoorne võlgnevus koosneb ostjatelt laekumata arvetest, mille tähtaeg on saabunud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Finantsjuhtimine - konspekt #1 Finantsjuhtimine - konspekt #2 Finantsjuhtimine - konspekt #3 Finantsjuhtimine - konspekt #4 Finantsjuhtimine - konspekt #5 Finantsjuhtimine - konspekt #6 Finantsjuhtimine - konspekt #7 Finantsjuhtimine - konspekt #8 Finantsjuhtimine - konspekt #9 Finantsjuhtimine - konspekt #10 Finantsjuhtimine - konspekt #11 Finantsjuhtimine - konspekt #12 Finantsjuhtimine - konspekt #13 Finantsjuhtimine - konspekt #14 Finantsjuhtimine - konspekt #15 Finantsjuhtimine - konspekt #16 Finantsjuhtimine - konspekt #17 Finantsjuhtimine - konspekt #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 173 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mustikas55 Õppematerjali autor

Lisainfo

Raamatupidamise eriala III kursuse konspekt finantsjuhtimises, 2007 aastal tehtud
finantsjuhtimine , raamatupidamine , konspekt , kapital , krediidirisk , munitsipaalväärtpaberid , obligatsioon , pangalaen

Mõisted

Sisukord

  • FINANTSJUHTIMINE
  • Finantsvahendite hankimine ja finantsturud
  • Finantsturud jagunevad kaheks
  • Rahaturgudel
  • Kapitaliturgudel
  • Üks esmaseid rahaasutuste liigitamise aluseid on liigitada nad
  • Raha vajadus võib olla
  • Püsiv rahavajadus
  • Hooajalise finantsvajaduse
  • Näiteks
  • Finantsteooriate üks keskne probleem
  • I etapp
  • II etapp
  • III etapp
  • IV etapp
  • V etapp
  • VI etapp
  • VII etapp
  • -200
  • Ettevõtte vahendite hankimine rahaturgudelt
  • Kindlustamata lühiajalina laen on äri ehk kommertskrediit
  • Kommertskrediit
  • Vekslilaen
  • Lühiajalised pangalaenud
  • Arvelduskrediit
  • Käibakapitali laen
  • Kommertspaberid
  • Faktooring
  • Akreditiiv
  • Pikaajalised finantsallikad ehk kapitalituru tehingud
  • Pikaajaline pangalaen
  • Laenud
  • Liisingfinatseerimine
  • Kasutusliisingu
  • Kapitaliliisingu
  • Tooteliising
  • Positiivse liisingu tunnused
  • Võlakirjad
  • Tagatud
  • Aktsiakapitali laiendamine
  • Ülesanne
  • Rahaturu instrumendid
  • Riigikassa võlatähed ehk T-bills
  • Regulaarseeria võlatähed
  • Mitteregulaarseeria võlatähed
  • Negatiivne pool
  • Lühiajaliselaenu sertifikaadid
  • Deposiit sertifikaadid ehk CD
  • Kommertspaber
  • Repotehingud
  • Rahaturu fondid
  • Tööstusfinantseerimine
  • Ettevõtluse riiklik toetamine
  • Kapitalihind
  • Intresside väljamaksmise alusel jagatakse obligatsioonid
  • Obligatsiooni hind
  • Munitsipaalväärtpaberid
  • Krediidirisk
  • Iseloom ehk character
  • Suutvus ehk capacity
  • Kapital ehk capital
  • Tagatis ehk collateral
  • Tingimused ehk conditions
  • Krediidiriski vähendamise võimalused ja juhtimine
  • Väärtpaberite hindamine
  • Raha ajaldatud väärtus
  • Peamine on raha, mitte kasum
  • Inkrementaalne rahavoog
  • Konkurentsi turud
  • Teine eesmärk on kulueelis
  • Efektiivne kapitaliturg

Teemad

  • SISUKORD
  • 1900
  • 1920
  • 1940
  • 1950
  • 1970
  • 1990
  • 200
  • Lühiajalise krediidiallikad võib jaotada kahte põhirühma
  • Kindlustamata allikad
  • Kindlustatud
  • Garanteeritud
  • Garanteerimata
  • kaudseliisingu
  • Positiivse liisingu tunnused
  • võlakiri
  • fondiemissioon
  • Regulaarseeria võlatähed
  • Mitteregulaarseeria võlatähed
  • Toetused
  • Aegumise alusel võib obligatsioonid
  • jagada kolme liiki
  • Intresside väljamaksmise alusel jagatakse obligatsioonid
  • Obligatsiooni rahavood
  • koosnevad kahest osast
  • Lühiajalistel obligatsioonidel
  • Pikaajaliste munitsipaalvõlakirjade
  • tagtisest suurema nimiväärtusega obligatsioonid või võlakirjad
  • Teatud objektist saadava tuluga kaetud obligatsioonid
  • Tööstuse arendamiseks emiteeritud võlakirjad
  • Kupongideta munitsipaalvõlakirjad
  • Väljarenditud vara eest saadava tuluga kaetud obligatsioonid
  • kaks motiivi
  • viie C kriteeriumiks
  • Iseloom ehk character
  • Suutvus ehk capacity
  • Kapital ehk capital
  • Tagatis ehk collateral
  • Tingimused ehk conditions
  • pangandusjärelvalve printsiipide hulka
  • finantsjuhtimise aksioomideks
  • Riski ja tulu valik
  • Raha ajaldatud väärtus
  • Peamine on raha, mitte kasum
  • Inkrementaalne rahavoog
  • Konkurentsi turud
  • kasutada toote diferentseerimist
  • Efektiivne kapitaliturg

Kommentaarid (1)

cenjorita profiilipilt
cenjorita: Aitäh!
21:07 09-03-2015


Sarnased materjalid

31
pdf
Finantsjuhtimine
74
doc
FINANTSJUHTIMINE
33
pdf
Finantsjuhtimine-Pangandus
5
doc
Finants juhtimine II töö
31
docx
Panga finantsjuhtimine
14
doc
Finantsjuhtimine ja investeeringute analüüsi konspekt
8
doc
Finants juhtimine I töö
4
docx
Finantsjuhtimine





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !