Finantsjuht. konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised otsused loovad väärtust ?
  • Kuidas hinnata ettevõtte väärtust ?
  • Kuidas kindlustada, et investeerimisotsused suurendavad firma väärtust ?
  • Kuidas koostada eelarvet ?
  • Kuidas korraldada finantseerimist, majandusarvestust ?
  • Kuidas juhtida ettevõtte likviidsust ?
  • Kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada ?
  • Milliste tootmismahtude juures on variant A või variant B kasulikum ?
  • Kui suureks kasvab hoiuarve 5 aasta jooksul, kui praegu panna arvele 10 000 krooni ?
  • Kuid seda arvestatakse 2 korda aastas ?
  • Kui hoiuselt makstakse 6% intressi ?
  • Kestus 25 aastat ?
  • Kestus 25 aastat ?
  • Kui suur on selle ettevõtte omakapitali rentaablus ROE ?
  • Kui selle perioodi keskmine lihtaktsiate arv on 583 ?
  • Kui suur summa (K t) on ettevõttel aasta lõpus pangas ?
  • Kestus) kalendri ajale ?
  • Kui suur on igaaastane makse ?
  • Kui suured on iga-aastased maksed kui intressimäär on 12% ?
  • Kumb projektidest valida ?
  • Millist varianti eelistada, kui nõutav tulumäär on 13% ?
  • Kumb seade on soodsam osta ?
 
Säutsu twitteris
Tehnikagümnaasium




TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM
AINEKONSPEKT
MAJANDUSÕPETUS
II OSA
FINANTSJUHTIMINE

















Õppeaine eesmärk


Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega.
Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil.
Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited – probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omapärale ja suunitlusele.















SISUKORD


1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1
1.1. Ettevõtte eesmärk
1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu
ja eesmärgid
1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2
1.4. Finantsanalüüs 3
1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad
Analüüsi meetodid
1.5. Finantsinstrumendid 4
2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5
2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid
2.2. Raamatupidamisbilanss . Varad . Kohustused. Omakapitali. 6
2.3. Kasumiaruanne . Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10
2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12
Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14
2.5. Finantssuhtarvud 16
3. Kulud ja hinna kujunemine 20
Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine . Kattetus punkt 22
4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24
4.1. Raha aja väärtus
4.2. Investeeringute eelarvestamine 30
Projektide vastuvõtmine ja tasuvuse hindamise meetodid. 32















  • ETTEVÕTTE TEGEVUSE EESMÄRK JA FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED
    Ettevõttele seatud eesmärke aitab saavutada hästikorraldatud finantsjuhtimine, mis võimaldab õigete finantsotsuste vastuvõtmist. Sageli on väikeettevõtte juht see, kes on ka oma firma finantsjuht ja peab spetsialistina tagama kogu ettevõtte toimimise ja ressursside otstarbeka kasutamise.

    1.1 Ettevõtte eesmärk on firma väärtuse maksimeerimine, mis on rahanduse üks põhitõdesid, kus on vaja vastata küsimustele:
  • millised otsused loovad väärtust?
  • kuidas hinnata ettevõtte väärtust?
  • kuidas kindlustada, et investeerimisotsused suurendavad firma väärtust?
  • kuidas koostada eelarvet?
  • kuidas korraldada finantseerimist, majandusarvestust?
  • kuidas juhtida ettevõtte likviidsust?
  • kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada?
  • kas börsist võiks kasu olla?
  • kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise , käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust ?

    1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID


    Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine . Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada:
    • ettevõtte rahaline vajadus;
    • milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse.

    Firma finantsjuht peab teadma:
    • millised tegurid mõjutavad finantsjuhtimist ja otsustamist;
    • kuidas organiseerida kõige ratsionaalsemal teel äritegevust;
    • milline on rahandustöökoht firma organisatsioonilises struktuuris;
    • rahandustöö korraldus ning finantsjuhi koostöö arvestuse-, turustuse-, tootmise- ja personaliosakonnaga;
    • firma toimimise eesmärk ja finantsjuhi panus selle saavutamiseks.

    Finantsjuhi kolm põhilist funktsiooni on:
  • hankida raha ja kasutada seda firma väärtuse maksimeerimiseks, mis väljendub õiges prognoosimises ja planeerimises;
  • investeerimis - ja finantseerimisotsuste tegemine, töö koordineerimine ja kontrollimine;
  • raha- ja kapitaliturgudel õige ja optimaalne orienteerumine.
    Finantseerimise strateegia on suunatud tavaliselt kapitalihinna odavnemisele, mis sisuliselt tähendab odavamate laenude hankimist, aga ka kogu kapitalistruktuuri korrastamist ning maksustamise ja dividendipoliitika korraldamist.
    Maksustamise ja dividendipoliitika korraldamisel on eriti suur osa jaotamata kasumil ja kasumi reinvesteerimisel.
    Jaotamata kasum on puhaskasumi see osa, mida ei maksta dividendideks vaid suunatakse ettevõtte omakapitali suurendamiseks.



    1.3. ÄRIETEGEVUS KUI FINANTSSÜSTEEM
    Äritegevus ettevõtte ja finantsturgude vahel toimub rahakäibe kaudu, kus ühel pool on ettevõte oma varadega ja teisele poole jäävad finantsturud , kus müüakse ettevõtte aktsiaid ja teisi finantsvahendeid, et hankida rahalisi fonde.
    Järgneval skeemil on toodud rahakäibe ja finantsturgudevaheline seos:
    Rahakäive äriettevõtte ja finantsturgude vahel

    Äriettevõte Äri ettevõte emiteerib Finantsturud
    investeerib väärtpabereid (F)
    varadesse
    Lühiajalised
    Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised
    tuluna (C) võlad
    (A) Dividendid
    Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride
    Rahakäive (B) omand
    (E)
    Maksud
    Äriettevõtte
    Varade koguväärtus koguväärtus investoritele
    Riik (D) finantsturgudel
    A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused.
    B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive.
    C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse.
    D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks.
    E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha.
    F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused).




    1.4. FINANTSANALÜÜS

    1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad
    Finantsanalüüsi eesmärgiks on ettevõtte finantsseisukorrale hinnangu andmine. Üldises tähenduses finantsanalüüs on ettevõtte rahandusliku olukorra hindamine möödunud, käesoleva ja tulevikus toimuva kohta, teha kindlaks probleemid ja suunata edasi nende lahendamisele ettevõtte toimimise, maksevõime, rentaabluse ja mitmetes muudes küsimustes.
    Finantsanalüüsi läbiviimine võib jagada kolme põhi etappi :
    • ettevalmistav etapp, kus töödeldakse välja analüüsi eesmärgid, millistele tahetakse vastust
    saada;
    • näitajate arvutamine ja interpreteerimine;
    • analüüsi tulemuste üldistamine ja ettepanekute väljatöötamine firma edasiseks tegevuseks
    (tuuakse välja milline seisukord on ja mida tuleks teha).
    Finantsinformatsioon on eluliselt tähtis äritegevuse planeerimisel ja juhtimisel. Ettevõtte juhtidel on vaja teada vastuseid paljudele küsimustele: kas äritegevus toob kasumit, kui palju on võimalik kulutada uute seadmete ostmiseks , kas on võimalik võtta laenu, kas on vaja muuta tootmiskorraldust ja palju muud. Omanikke huvitab , kui suur on investeeritud kapitali tulukus, kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt. Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid , kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid .

    Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne.


    Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid :

    – aruannete lugemine,
    – vertikaalanalüüs,
    – horisontaalanalüüs,
    – trendianalüüs,
    – suhtarvuanalüüs.
    Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast.
    Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud.
    Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused.
    Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate ( puhaskasum , müügitulu, aktsiate turuhind , dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse.
    1.5. FINANTSINSTRUMENDID
    Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 “Finantsinstrumendid” eesmärgiks on kindlaks määrata reeglid finantsinstrumentide kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes.
    RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes.
    FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad , optsioonid omaaktsiatele jt).
    Finantsvara on vara, milleks võib olla
    • raha,
    • lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt. nõuded ostjate vastu),
    • teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse)
    • lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid).
    Omakapitaliinstrument on leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt. aktsia või aktsiaoptsioon).
    Derivatiiv on finantsinstrument, mille väärtus sõltub
    • muutustest intressimääras, väärtpaberihinnas, valuutakursis, hinnaindeksis või muus sarnases alusmuutujas
    • mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ja ulatuses turusituatsiooni muutustele.
    Finantskohustus on lepinguline kohustus
    • tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees),
    • vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt. negatiivse turuväärtusega derivatiivid).
    Soetusmaksumus on
    • vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus,
    • kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus.
    Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega
    • põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul)
    • algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul),
    • väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul).
    Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või –kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära.
    Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või –kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või –kohustuse hetke bilansiline netoväärtus.
    Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või –kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid.
    Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
    Turuväärtus on summa, mille eest on vara võimalik müüa või mis tuleb vara eest tasuda aktiivsel turul toimuva tehingu käigus.
    ALGNE SOETUSMAKSUMUS. Finantsvarad ja –kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Selleks maksumuseks on antud finantsvara või finantskohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus.
    Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või finantskohustuse soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi (IAS).
    Kui soetatud finantsvara või finantskohustuse eest tasutakse kohe rahas, siis loetakse soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust. Kui aga tasumine toimub aga teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks aastase järelmaksuga), siis loetakse soetusmaksumuseks saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Juhul, kui tasumine toimub lühiajalise viivitusega (nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast) ei erine tasu nüüdisväärtus üldjuhul oluliselt tema nominaalväärtusest ning sellisel juhul võib soetusmaksumuseks lugeda saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nominaalväärtus.
    2. ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE ARUANDLUS.
    2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid
    Ettevõtte majandustegevuse tähtsaim aruandlus osa on raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest finantsaruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koondnäitajad arvestusperioodi jooksul.
    Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest , rahakäibe aruandest, tegevusaruandest ja lisadest, mis on kooskõlas EV Raamatupidamise seadusega.
    Järgmisel skeemil on kujutatud peamiste finantsaruannete omavahelised seosed:

    Seisundi Perioodi aruanded Seisundi aruanne
    aruanne


    BILANSS KASUMIARUANNE BILANSS
    seisuga 0001 a. seisuga
  • 31.12.0001
    0000

    RAHAKÄIBEARUANNE
    0001 a.
    Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele.
  • Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne:

    KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD


  • Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne

    TULUD + KASUM – KULUD – KASUM = SISSETULEK


  • Rahakäibe aruanne

    RAHA JUURDEVOOG – RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE

    MUUTUS




    2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD. KOHUSTUSED. OMAKAPITAL
    Raamatupidamisbilanss kujutab ettevõtte finantsolukorra aruannet mingi ajaperioodi kohta teatud kuupäeva seisuga.
    Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, millede mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. Raamatupidamise seaduses on toodud 13 põhimõtet, mida ettevõtted peavad aruannete koostamisel järgima. Järgnevalt on toodud nendest printsiipidest tähtsamad, kuid need printsiibid kehtivad ainult finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamiseks . Majandusüksuse printsiip. Ettevõtte raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapital, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. See on kontseptsioon organisatsiooni eksisteerimisest iseenda huvides, eraldi omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide, samuti teiste majandusüksuste huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul. Turuhinda on väga raske kindlaks määrata ja mistahes hinnang on subjektiivne. Soetusmaksumus on aga objektiivne ja dokumentaalselt tõestatud. Lähtudes jätkuvuse printsiibist, eeldatakse, et ettevõte ei kavatsegi suurt osa oma põhivaradest müüa, vaid kasutab seda jätkuvalt majandustegevuses. Seega turuhinna tuvastamine ei olegi nii oluline. Soetusmaksumuse hulka arvatakse ka seadmete transpordikulud , häälestuskulud, paigalduskulud. Monetaarsuse printsiip. Raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas. Aruannetesse koondatakse ainult kõik need tehingud , mida saab väljendada rahaühikutes. Tekkepõhine arvestusprintsiip. Majandustehingud kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas makse on tehtud. Näiteks, kui ettevõte saab telefoniarve, kajastatakse see summa kuluna arve esitamise momendist ,sõltumata sellest kas arve on tasutud või ei. Realiseerimise printsiip. Tulud arvestatakse realiseerimise momendil või lepingus fikseeritud perioodide kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku moment ostjale. Üldjuhul on see kaupade lähetamise või teenuse osutamise moment, sõltumata raha laekumise ajast.
    Tulude ja kulude vastavuse printsiip. Antud perioodi jooksul kaupade ja teenuste realiseerimisel saadud tuludest arvatakse maha nende kaupade ja teenuste valmistamise, soetamise ja realiseerimisega seotud kulud. Kõigepealt määratakse kindlaks tulu ja seejärel temast mahaarvatud kulud, mis kulusid tulude saamiseks. Väljaminekuid, mida ei saa vastavusse viia tuludega, registreeritakse aruande koostamisel nii, et ainult antud perioodi jooksul tekkinud väljaminekud kajastatakse kuludena. Väljaminekud, mis on seotud kindlate tulude tekkimisega , kantakse kuludesse s.t. kantakse kasumiaruandesse samal perioodil, mil tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine , materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega . Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus , tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk kasumiaruandesse 60000 : 12 = 5000 krooni. Olulisuse printsiip. Ettevõte on kohustatud aruannetes kajastama kõiki talle teadaolevaid olulisi riske ja potentsiaalseid võimalusi. Väheolulisi objekte võib arvestada lihtsustatud viisil. Oluline on see aruandeinfo, mis võib mõjutada tema tarbijate majandusotsuseid. Teoreetiliselt on võimalik välja arvutada pliiatsite igapäevane kulumine , kuid see oleks tarbetu. Taolisel juhul oletatakse, et pliiats on kohe ärakulunud, kui ta osteti või kasutajale anti. Taoline lähenemine on lihtne ja praktiline, kuigi teoreetiliselt vähem põhjendatud. Sellisel juhul peab olema raamatupidamise siseeeskirjades fikseeritud kiirestikuluva vara (käibevahendi) ostuhind , milleni võib kanda kohe käibevahend kuludesse.
    Konservatiivsuse printsiip. Aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud maksumusest, tuleb varad alla hinnata. Ühtlasi peab arvesse võtma kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused. Konservatiivsuspõhimõte püüab vältida liialdusi finantsaruannetes. Ülemäärane ettevaatlikkus aga võib osutuda kahjulikuks, kuna ta tekitab peidetud reserve, moonutab kasumit ja on vastolus tõese ja ausa kajastamise põhimõttega. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip. Raamatupidamises kasutatakse jätkuvalt samu arvestusmeetodeid, hindamisaluseid, aruandlusviise ja arendusskeeme. See teeb erinevate perioodide aruanded võrreldavateks. Juhul kui on ülemindud teistele arvestusmeetoditele, siis on vajalik muudatuste mõju eraldi välja tuua. Objektiivsuse printsiip. Majandustehingud peavad olema fikseeritud objektiivselt, mille aluseks on tehingu reaalne majanduslik sisu. Võib esineda juhtumeid, kui tehingu sisu ei ühti tehingu juriidilise vormiga . Tõene ja aus kajastamise printsiip. Aastaaruannete eesmärk on õigesti ja ausalt kajastada ettevõtte vara, kohustusi, omakapitali ning majandustegevuse lõpptulemust (kasumit, kahjumit) . Seda printsiipi loetakse raamatupidamise põhialuseks, kuna ta on seaduse suhtes ülimuslik. Probleem on aga selles, et ta on seadusandluses defineerimata ja seega küllaltki subjektiivne. Lahkarvamused võivad tekkida eri osapoolte vahel nagu raamatupidajate, audiitorite ja Maksuameti vahel. Lahkarvamuste lahendamisel peaks viimaseks instantsiks olema kohus.


    Bilansi koostisosad.

    Raamatupidamisarvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. See süsteem rajaneb ressursside ja nende allikate omavahelisel seosel. Ressursid ehk varad võivad olla investeeritud omaniku poolt või võetud laenuks. Esimesel juhul on finantseerimisallikaks omakapital, teisel juhul aga võõrkapital - kohustused.
    Tulenevalt eeltoodust võib bilanssi väljendada järgmise võrrandiga:
    VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
    Raamatupidamisbilanss ehk lihtsalt bilanss on finantsaruanne , mis kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga. Bilanss on pilt ettevõtte seisundist teatud momendil ja tähendab tasakaalu varade ja nende allikate vahel.







    Raamatupidamisbilansi lihtsustatud skeem on järgmine:
    AKTIVA (vara)
    PASSIVA (kohustused ja omakapital)

    Käibevahendid:

    • Raha ja pangakontod
    • Aktsiad ja muud väärtpaberid
    • Nõuded ostjate vastu
    • Valmistoodang
    • Ettemakstud kulud

    Käibevahendid kokku



    Lühiajalised kohustused:

    • Tasumata arved
    • Tekkepõhised kulud
    • Lühiajalised võlad(võlakirjad)

    Lühiajalised kohustused kokku

    Põhivara:
    • Masinad ja seadmed
    • Ehitised
    • Akumuleeritud põhivara kulum
    • Maa

    Põhivahendid kokku


    Pikaajalised kohustused:
    • Pikaajalised võlakirjad
    • Hüpoteegid

    Kokku pikaajalised kohustused

    Muu vara:
    • Investeeringud
    • Patendid
    • Firmaväärtus

    Muu vara kokku

    Omakapital:

    • Eelisaktsiad
    • Lihtaktsiad
    Nominaalväärtuses
    Täiendavad sissemaksed
    • Akumuleeritud tulu
    Kohustuslik reserv
    Eelmiste perioodide jaotamata
    kasum
    Aruandeaasta kasum

    Omakapital kokku


    VARA KOKKU

    A K T I V A K O K K U

    KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU

    P A S S I VA K O K K U



    Aktiva näitab ettevõtte vara, kohustused ja omakapital aga selle finantseerimise allikaid .
    Varad ehk aktivad on objektid, mis on ettevõtte valduses ja mille kasutamisest saab ettevõte kasumit. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks. Käibevara on vara, mida kasutatakse suhteliselt lühema aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul), kuhu kuulub ettevõtte käsutuses olev vaba raha, kergestimüüdavad väärtpaberid, ostjate veel tasumata arved, laos olev valmistoodang ja tulevaste perioodide eest juba ettemakstud kulud. Raha ja pangakontode saldod tavaliselt ühtivad rahavoogude aruandes rahavoo jäägiga perioodi lõpus. Kuid see ei ole alati nii. Raha ekvivalendid võivad sisaldada rahavoogude aruandes ka lühiajalisi investeeringuid võlakirjadesse ja muudesse kindla tähtajaga väärtpaberitesse. Selliseid investeeringuid näidatakse bilansis real “Aktsiad ja muud väärtpaberid”. Raha ja raha ekvivalentide saldo rahavoogude aruandes võib sisaldada ka negatiivset arvelduskrediidi saldot, mida bilansis kajastatakse hoopis lühiajaliste kohustuste all. Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul (tavaliselt rohkem kui üks aasta). Põhivara liikideks on:
    • materiaalne põhivara (seadmed, hooned, masinad, maa);
    • immateriaalne põhivara (litsentsid, patendid, autoriõigused, programmid );
    • firmaväärtus.
    Pikaajaliste investeeringute hulka kuuluvad teiste ettevõtete aktsiad ja väärtpaberid, mida ei kavatseta müüa lähema aja jooksul. Loogika järgi kuuluvad pikaajalised investeeringud ka immateriaalse vara hulka. Firmaväärtust ( goodwill ) nimetatakse tihti kõige “ immateriaalsemaks” immateriaalsest põhivarast. Firmaväärtuse unikaalsus seisneb selles, et ta ei eksisteeri eraldivõetuna, teda saab identifitseerida ainult koos ettevõttega. Kui üks ettevõte omandab teise, võib soetusmaksumus olla suurem kui ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtus. Netoaktivad on ettevõtte varade ja kohustuste vahe. Seega firmaväärtus on ostuhinna ja ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtuse vahe. Firmaväärtus tekib ainult teise ettevõtte omandamisel. ja amortiseeritakse viie aasta jooksul. Firma väärtus tuleneb sellest, et koos varadega omandatakse ka teise ettevõtte maine, personal, hea turupositsioon jne.
    Bilansi aktivakirjed on järjestatud vastavalt nende likviidsuse kahanemisele , see tähendab, et kui kiiresti saab varad rahaks konverteerida . Bilansi teine pool ehk Passiva koosneb kohustustest ja omakapitalist, mis näitab millisel viisil on ettevõte finantseerinud investeeringuid varasse. Kohustused on ettevõtte võlad, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Näiteks pangalaenud, tasumata arved, tasumata vekslid, hüpoteeklaenud, palgavõlad töötajatele, maksmata riigimaksud jne, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised. Omakapital võrdub arvuliselt varadega, millest on mahaarvatud kohustused. Omakapitali hulka kuuluvad aktsionäride investeeringud ettevõttesse (nominaalaktsiakapital pluss sissemakstud kapital ) ja ettevõtte poolt bilansipäevaks akumuleeritud kasum (jaotamata kasum), juhul kui ei ole tehtud omanikele väljamakseid dividendidena.
    Bilansi puudused:
    • ei peegelda ettevõtte tegelikku väärtust, kuna varude hindamise aluseks on võetud nende soetusmaksumus;
    • kõrge inflatsiooni perioodil muutuvad bilansis toodud arvud väga kiiresti ebaadekvaatseks;
    • bilanss iseloomustab ettevõtte seisundit ainult teatud ajamomendil.
    • kui ettevõtte tegevus on hooajaline, ei pruugi bilanss ettevõtte finantsseisundit adekvaatselt kajastada.
    Näide: koostada bilanss järgmiste andmete põhjal:
    Kirjete loetelu
    Summa( tuhat krooni)
    1. Tooraine ja põhimaterjal
    150,0
    2. Põhivara
    380,0
    3. Võlad töötajatele
    16,0
    4. Pangalaen
    354,0
    5. Sotsiaalmaksu võlg
    5,0
    6. Aktsiakapital
    605,0
    7. Kahjum
    -20,0
    8. Ostjate võlg
    50,0
    9. Pangakonto
    380,0






  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Finantsjuht-konspekt #1 Finantsjuht-konspekt #2 Finantsjuht-konspekt #3 Finantsjuht-konspekt #4 Finantsjuht-konspekt #5 Finantsjuht-konspekt #6 Finantsjuht-konspekt #7 Finantsjuht-konspekt #8 Finantsjuht-konspekt #9 Finantsjuht-konspekt #10 Finantsjuht-konspekt #11 Finantsjuht-konspekt #12 Finantsjuht-konspekt #13 Finantsjuht-konspekt #14 Finantsjuht-konspekt #15 Finantsjuht-konspekt #16 Finantsjuht-konspekt #17 Finantsjuht-konspekt #18 Finantsjuht-konspekt #19 Finantsjuht-konspekt #20 Finantsjuht-konspekt #21 Finantsjuht-konspekt #22 Finantsjuht-konspekt #23 Finantsjuht-konspekt #24 Finantsjuht-konspekt #25 Finantsjuht-konspekt #26 Finantsjuht-konspekt #27 Finantsjuht-konspekt #28 Finantsjuht-konspekt #29 Finantsjuht-konspekt #30 Finantsjuht-konspekt #31 Finantsjuht-konspekt #32 Finantsjuht-konspekt #33 Finantsjuht-konspekt #34 Finantsjuht-konspekt #35 Finantsjuht-konspekt #36 Finantsjuht-konspekt #37 Finantsjuht-konspekt #38 Finantsjuht-konspekt #39 Finantsjuht-konspekt #40 Finantsjuht-konspekt #41 Finantsjuht-konspekt #42 Finantsjuht-konspekt #43 Finantsjuht-konspekt #44 Finantsjuht-konspekt #45 Finantsjuht-konspekt #46 Finantsjuht-konspekt #47 Finantsjuht-konspekt #48 Finantsjuht-konspekt #49 Finantsjuht-konspekt #50 Finantsjuht-konspekt #51 Finantsjuht-konspekt #52 Finantsjuht-konspekt #53 Finantsjuht-konspekt #54 Finantsjuht-konspekt #55 Finantsjuht-konspekt #56 Finantsjuht-konspekt #57 Finantsjuht-konspekt #58 Finantsjuht-konspekt #59 Finantsjuht-konspekt #60 Finantsjuht-konspekt #61 Finantsjuht-konspekt #62 Finantsjuht-konspekt #63 Finantsjuht-konspekt #64 Finantsjuht-konspekt #65 Finantsjuht-konspekt #66 Finantsjuht-konspekt #67 Finantsjuht-konspekt #68 Finantsjuht-konspekt #69 Finantsjuht-konspekt #70 Finantsjuht-konspekt #71 Finantsjuht-konspekt #72 Finantsjuht-konspekt #73 Finantsjuht-konspekt #74
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 74 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 138 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Masters Õppematerjali autor

    Lisainfo

    kogu aine läbimiseks vajalik matreial
    majandus , finantsjuhtimine

    Mõisted

    investeerimis, finantseerimise strateegia, jaotamata kasum, järgneval skeemil, tähenduses finantsanalüüs, finantsinformatsioon, finantsinformatsiooni allikateks, finantskohustus, sisemine intressimäär, õiglane väärtus, turuväärtus, järgmisel skeemil, raha juurdevoog, raamatupidamise põhimõteteks, raamatupidamise seaduses, turuhinda, sellisteks väljaminekuteks, amortisatsiooniks, taoline lähenemine, teada või, ressursid, raamatupidamisbilanss, bilanss, käibevara, netoaktivad, bilansi aktivakirjed, aruandeperioodi pikkuseks, rakenduslikust seisukohast, valmistoodangu, finantskulud, kasumiaruande kulukirjetes, müügitulu, õiglane väärtus, realiseerimise netokäive, kulud kasumiaruandes, kasumiaruandes, puhaskasum, saadavad rahavood, saadavad rahavood, rahavood äritegevusest, rahavood äritegevusest, rahavood finantseeri, finantssuhtarv, võrdluse tulemusel, eri huvigruppidel, ettevõtte juhtkond, maksevõime tase, käibevara, üldine reegel, käibekordaja alanemine, varude käibevälde, ettevõttele, raha laekumisperiood, kapitalimahukamates toomisharudes, puhaskasum, olemuselt, püsivad kulud, muutuvad kulud, kasumi suurendamine, originaalne hinnastruktuur, konkurentsi tingimustes, mõju kasumile, hinna alandamine, kahjumi, nullpunkti ületamisel, rahalise kasumi, 20 000, 20 000, toote müügihind, rahasumma, intress, intress, aastane intressimäär, motelli turuväärtus, laenuandja, annuiteet, tavaannuiteedi nüüdisväärtus, aastane laenumakse, perpetuiteet, cfn, tulumäär, irr, seadmete kasutusiga, tulumäär, amortisatsioon aastas, 1300, aktsia, eelisaktsionäril, emiteerimiskulud, arvuks, nüüdis, väljavahetamisega, kontori renoveerimine, laenuamortisatsiooni graafiku, juhatusel, transpordikulud, uue ventilatsiooni, uue ventilatsiooni, tulumaksumäär, kogutulu, järgnevas näites, investeeringu nüüdis, seesmine tulumäär, annuiteedi, ekvivalentne annuiteet, esialgsed kulud, rahavoo veerust, nüüdis, nüüdis, likvideerimisväärtus, leiame npv, turismifirma bussipark, tulumäär, aastased hoolduskulud, eac, tänaselpäeval, vana puusild, terassilla kohta, tunneli kohta, otsuse väljaselgitamiseks, silla kohta, saadud tulemus, aastased ekspluatatsioonikulud, taolistele projektidele, lahendus irr, leiame irr, leiame irr, nüüdis, projektil, äriplaan, äriideeks, printer, projekti finantseerimiseks, tulenevalt eeltoodust, kavandatavate tulude, ärikasum, puhas kasum

    Sisukord

    • Tehnikagümnaasium
    • MAKSUJÄRGNE KASUM ( PUHASKASUM)
    • Kulude analüüs ja kasumi suurendamise võimalused
    • KASUM
    • KOGUKULU
    • Kasumi
    • Kattetus punkt
    • Kahjumi
    • %,20a
    • Aastane
    • Tegelik
    • Projekti tasub investeerida, kui
    • , on tegemist sama olukorraga kui
    • Rahavoo leidmiseks kasutatakse järgmist valemit
    • Vastus
    • Omakapital
    • Probleem erinevate variantide valiku kohta variantide valiku kohta
    • Leiame
    • ATLANTIK
    • Silla
    • Teekatte
    • Kui ettevõte müüks oma kasutatud auto kohe, saaks ta müügihinnaks 60 000 krooni. Ta
    • Remondikulude maksumus on 10 000 krooni. Viie aasta möödudes on auto jääkväärtus
    • Kapitalise
    • Aastased
    • Interpoleerides saame IRR = 18,7%
    • Samale tulemusele jõudsime ka IRR meetodi alusel. See meetod aga näitas, kummal
    • Aktiva kokku
    • Passiva kokku

    Teemad

    • FINANTSJUHTIMINE
    • I. ETTEVÕTTE TEGEVUSE EESMÄRK JA
    • FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED
    • Ettevõtte eesmärk
    • Äriettevõte Äri ettevõte emiteerib Finantsturud
    • investeerib väärtpabereid (
    • varadesse
    • Lühiajalised
    • Käibevarad võlad
    • põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised
    • tuluna
    • C)
    • võlad
    • Dividendid
    • Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride
    • Rahakäive
    • B)
    • omand
    • Maksud
    • Äriettevõtte
    • Varade koguväärtus
    • koguväärtus investoritele
    • finantsturgudel
    • FINANTSANALÜÜS
    • Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded
    • tegevuse
    • aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne
    • aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne
    • Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid
    • Aruannete lugemine
    • Vertikaalanalüüsi
    • Horisontaalanalüüsi
    • Trendianalüüsiks
    • ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE ARUANDLUS
    • RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD. KOHUSTUSED. OMAKAPITAL
    • põhimõteteks ehk printsiipideks
    • Majandusüksuse printsiip
    • Jätkuvuse
    • printsiip
    • Soetusmaksumuse printsiip
    • Monetaarsuse printsiip
    • rahas
    • Tekkepõhine arvestusprintsiip
    • Realiseerimise printsiip
    • Tulude ja kulude vastavuse printsiip
    • Olulisuse printsiip
    • Konservatiivsuse printsiip
    • Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip
    • Objektiivsuse printsiip
    • Tõene ja aus
    • kajastamise printsiip
    • Bilansi koostisosad
    • VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
    • AKTIVA (vara)
    • Käibevahendid
    • Käibevahendid kokku
    • Lühiajalised kohustused
    • Lühiajalised kohustused kokku
    • Põhivara
    • Põhivahendid kokku
    • Pikaajalised kohustused
    • Kokku pikaajalised kohustused
    • Muu vara
    • Muu vara kokku
    • Omakapital kokku
    • VARA KOKKU
    • A K T I V A K O K K U
    • P A S S I VA K O K K U
    • Aktiva
    • Varad ehk aktivad
    • Käibevara
    • Põhivara
    • Firmaväärtust
    • Passiva
    • Kohustused
    • võrdub arvuliselt varadega, millest on mahaarvatud
    • kohustused. Omakapitali hulka kuuluvad aktsionäride investeeringud ettevõttesse
    • nominaalaktsiakapital pluss sissemakstud kapital) ja ettevõtte poolt bilansipäevaks
    • akumuleeritud kasum (jaotamata kasum), juhul kui ei ole tehtud omanikele väljamakseid
    • dividendidena
    • Näide
    • Kirjete loetelu
    • Summa(tuhat krooni)
    • AKTIVA
    • PASSIVA
    • KOKKU AKTIVA
    • KOKKU PASSIVA
    • KASUMIARUANNE JA ARVESTUSPRINTSIIBID
    • eeliseks
    • puuduseks
    • Kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu
    • Müügitulu
    • Äri tulud
    • Ärikulud
    • Finants
    • tegevus
    • KASUM (1 – 2 –3)
    • müügitulu
    • kajastamiseks
    • realiseerimise netokäibena
    • müüdud toodangu
    • omamaksumus
    • tootmisomahinda
    • äritegevus
    • Ärikasum”
    • majandustegevuse
    • erakorraliseks tegevuseks
    • puhaskasum (-kahjum)
    • kasumi enne maksustamist
    • RAHAVOOGUDE ARUANNE. PÕHIKATEGOORIAD JA OLEMUS
    • Rahavoogude
    • raha
    • Otsese meetodi
    • Kaudse meetodi
    • Rahavoogude aruande tõlgendamine
    • Rahavoog
    • Rahavoogude mudel
    • Äritegevus Investeeringud Finantseerimine
    • -
    • +
    • esimesele mudelile
    • vastavad teisele
    • kolmandale mudelile
    • neljandale mudelile
    • NÄITED KASUMIARUANDE, BILANSI JA RAHAVOOGUDE KOHTA
    • KULUKIRJED
    • SUMMA
    • tuhat krooni
    • Ärikulud kokku
    • Maksude-eelne kasum
    • Lihtaktsionäride saadaolev puhaskasum
    • Jaotamata kasum
    • a
    • a
    • Muutus
    • KOKKU AKTIVA
    • PASSIVA (kohustused ja omakapital)
    • KOKKU PASSIVA
    • Rahavood äritegevusest kokku
    • Rahavood investeeringutest kokku
    • Rahavood finantseerimisest kokku
    • Raha ja raha ekvivalentide muutus
    • FINANTSSUHTARVUD
    • Suhtarvuanalüüsi
    • Müüja
    • Lihtaktsionärid ja potentsiaalsed investorid
    • Ettevõtte juhtkond
    • Likviidsussuhtarvud
    • Lühiajalise võla kattekordaja e maksevõime tase
    • kohustused
    • lühiajalis
    • käibevara
    • kattekorda
    • võla
    • e happetest
    • ettemaksed
    • varud
    • kordaja
    • likviidsus
    • Toimimissuhtarvud
    • e käibesagedus
    • maksumus
    • keskmine
    • varude
    • otsekulud
    • toodangu
    • müüdud
    • käibekorda
    • lõpul
    • perioodi
    • algul
    • on järgmine
    • Varude käibevälde
    • käibevälde
    • raha keskmise laekumisperioodina päevades
    • müügitulu
    • võlg
    • debitoorne
    • riood
    • laekumispe
    • lõpus
    • alguses
    • Põhivara käibekordaja
    • põhivara
    • Üld- ja juhtimiskulude tase
    • summa
    • juhtimisku
    • Kapitali struktuuri suhtarvud
    • Võlakordaja
    • kogupassiv
    • võlakordaj
    • Omakapitali osatähtsus
    • kogukapita
    • omakapital
    • osatähtsus
    • Intressikulude kattekordaja
    • intressiku
    • ärikasum
    • Rentaabluse suhtarvud
    • Müügikäibe puhasrentaablus
    • müügikäive
    • puhaskasum
    • ablus
    • puhasrenta
    • müügikäibe
    • Kogukapitali puhasrentaablus (ROA)
    • ROE)
    • omakapitali
    • rentaabluse
    • rentaablus
    • Aktsiakasum
    • lihtaktsia
    • endid
    • eelisdivid
    • aktsiakasu
    • Turupõhised
    • Hinna ja tulu suhtarv
    • turuhind
    • aktsia
    • suhtarv
    • hinna
    • hinna ja
    • väärtuse suhe
    • väärtus
    • bilansilin
    • väärtuse
    • amisliku
    • raamatupid
    • lihtaktsia bilansiline väärtus
    • näride
    • lihtaktsio
    • KULUD JA HIND
    • tasuvus punkti analüüs
    • püsivateks kuludeks
    • muutuvateks kuludeks
    • Kattetus punkti kasutamine optimaalse kaqsumi ja hinna prognoosimisel
    • määr
    • piirkasumi
    • kulud
    • püsivad
    • käibena
    • müügi
    • punkt
    • kattetus
    • kattetuspu
    • Kasum = müügikäive – (muutuvkulud + püsikulud)
    • RAHA AJA VÄÄRTUS JA INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE
    • Raha ajaväärtus
    • K
    • t
    • i)
    • m = n
    • n
    • annuiteet
    • laenumakse
    • laenu suur
    • krooni
    • i
    • t
    • APV1
    • laenusumma
    • Investeeringute eelarvestamine
    • NPV)
    • CF
    • CF
    • I
    • tulumaksu
    • kasum
    • riskilisa
    • riskivaba
    • < 1
    • kuna investeeritud rahaühik ei teeni investori poolt nõutavat tulumäära. Juhul kui
    • = 0, st projekt teenib täpselt nõutava
    • tulumäära
    • IRR)
    • aastat
    • Ettevõtte majandustegevuse aruandlus
    • Ülesanne on toodud alustatava ettevõtte bilansi ja kasumiaruande koostamise ja
    • seoste kohta
    • Lahendus
    • Kulukirjed
    • Aruandeku
    • Majandusaast
    • a algusest
    • I. TULUD ÄRITEGEVUSEST
    • Realisatsioon müügist
    • II. KULUD
    • Mitmesugused tegevuskulud
    • Rendikulu
    • Kulud kokku
    • Ärikasum (-kahjum)
    • majandustegevusest
    • Rendikulu
    • Põhivara kulum (amortisatsioon)
    • AKTIVAD KOKKU
    • PASSIVAD KOKKU
    • Rahavoo leidmiseks kasutatakse järgmist valemit
    • Aktsia on väärtpaber, mis kinnitab valdaja õigust osale ettevõtte kasumist ja varast
    • Eelisaktsia annab selle valdajale eelisõiguse firma kasumi (ja vara) suhtes
    • Eelisaktsionäril on õigus saada fikseeritud dividendi igal aastal Kui ettevõttel pole
    • kasumit, lükkub dividendi maksmine edasi ning tähtajaks tasumata dividendilt
    • tuleb eelisaktsionärile maksta intressi. Eelisaktsionäril aga ei ole hääleõigust
    • aktsionäride üldkoosolekul. Ta on ettevõtte passiivne kaasomanik
    • Emiteerimiskulud on seotud aktsiate müügikorraldusega turul. Nad on sõltuvad
    • sellest, kui tuntud ettevõte on finantsturul. Tuntus omakorda aga lihtaktsia hinna
    • taseme püsivusest. Tulenevalt sellest lisandub ka emiteerimiskuludele riskilisa
    • Aktsiakasum näitab aktsia hinna väärtuse suurenemist aasta jooksul
    • ÜLESANDED JA PROBLEEMID RAHA AJA VÄÄRTUSE KOHTA
    • algsumma – täna saadud summa;
    • intressisumma – raha kasutamise eest või raha pealt teenitud summa
    • ajaperiood – aeg, mille jooksul toimub intressi arvutamine
    • raha nüüdisväärtuse arvutamist nimetatakse diskonteerimiseks ehk
    • tulevikus saadava rahasumma praegune väärtus (s.o. täna). seda
    • arvutades liigutakse ajas tagasi tänasesse päeva
    • summa
    • ressi
    • rohkem
    • ühesuurused summad ehk annuiteedid
    • esialgsed kulud
    • juurdekasvulised rahavood
    • lõpetav rahavoog
    • Projekti esialgsed kulud kroonides
    • Juurdekasvulised rahavood aastas kroonides
    • Kokku kasumi juurdekasv
    • 000
    • 000
    • Puhaskasumi juurdekasv
    • 560
    • Juurdekasvuline rahavoog
    • 560
    • Lõpetav rahavoog
    • Tasuvus aja leidmine
    • Nüüdis-puhasväärtus NPV
    • leidmine
    • Kasumiindeks PI
    • leidmine
    • Projekti hindamisnäitajate võrdlustabel
    • PROJEKT A
    • PROJEKT B
    • Variant 1 – osta uus kaasaegne reisibuss
    • Variant 2 – osta 2 kasutatud bussi
    • Ebavõrdsete eluigade ja erinevate algmaksumustega projektide valiku kohta
    • Kui on tegemist projektide valikuga, millede algmaksumused või projekti
    • maksumus ja eluiga (projekti kestus) on erinev, siis otsuse langetamiseks või valiku
    • tegemiseks on üks lihtsamaid meetodeid – EKVIVALENTSE ANNUITEEDI ehk
    • aastase maksumuse meetod. Selgitatakse välja kumma projekti tulud või kulud ehk
    • sissetulevad või väljaminevad summad on kas suuremad või väiksemad (soodsamad
    • investorile) taandatuna ühele aastale. See on raha summa ,mida saadakse või tuleb
    • kindlasti ära maksta, või kindlasti laekub aastas, kuus
    • Seade “NORD”
    • märki
    • kasutada
    • võib
    • ainult
    • tegemist
    • seisuga
    • hetke
    • tänaselpäe
    • aastamakse
    • selle
    • taandame
    • puhasväärt
    • nüüdis
    • Seade “ATLANTIK”
    • Erinevate eluigade ja erinevate projekti maksumuste probleem
    • Otsus langetatakse projekti kasuks, mille praegune väärtus või selle ekvivalentne
    • annuiteet on väiksem
    • Terassilla kohta on teada järgmised andmed
    • Tunneli kohta on teada järgmised andmed
    • hoolduskul
    • igaaastase
    • tunnel
    • tabel
    • järel
    • aasta
    • remondi
    • uuenda
    • värvi
    • ojekti
    • tuhat
    • Asendus-remontotsuste kohta
    • Need otsused on vastastikku välistavate projektide tüüpiline probleem, kuna
    • päris tihti on tegutsevas ettevõttes vaja otsustada, kas osta uus põhivara või
    • remontida vana seadet
    • võib seda autot ka remontida ning seejärel saab autot veel kasutada 5 aastat
    • Pika elueaga vara kohta, mis tähendab, et vara või hoone on kasutusel lõputult
    • pika perioodi vältel
    • aastased
    • eritud
    • Siit avaldame projekti maksumuse, mida on vaja teada
    • kapitalise
    • projekti
    • Algmaksumuste erinevuse probleemi kohta
    • väiksem
    • oovime
    • suurem
    • proovimise
    • leiame
    • jääkväärtu
    • büroo
    • täiendavate kulude IRR
    • täiendav
    • Proovime i = 6%
    • täiend
    • Proovime i = 7%
    • 2% aga ei rahulda investeerijat
    • Leiame IRR – i elumaja projektile
    • elumaja
    • buroo
    • projektil on suurem seesmine tulunorm, mis annab võimaluse näiteks laenuintresside
    • kõikumisele suurema vahemiku
    • MIS ON ÄRIPLAAN JA MILLEKS ON TEDA VAJA
    • Äriplaan on dokument, mis sisaldab informatsiooni äri edukuse kohta
    • kavandatud toodete teenuste realiseerimisel
    • Vajalikkus
    • selgitada küllaldase kasumi teenimise võimalus;
    • rahavoogude juhtimine;
    • olla ligitõmbav potentsiaalsetele kreeditoridele, investoritele, kes vajavad
    • ülevaadet Teie ärist otsuse tegemiseks KAS FINANTSEERIDA
    • ettevõttesse või mitte;
    • näitab ettevõtja võimekust, tema kogemusi, arusaamisi ja teadmisi riigi
    • majanduspoliitikast ja maksudest
    • Eesmärk
    • Paremini mõista kavandatavat või olemasolevat äri
    • Põhjendada krediidi taotlust
    • Saada investeerimisprojekte
    • Äriplaani kolm peamist ülesannet
    • Juhend ettevõtjale selleks, et kavandada põhjendatud ja loogiline
    • raamistik oma äriidee(de) rakendamiseks ja juhtimiseks ning strateegia
    • kavandamiseks järgmise 3-5 aasta jooksul
    • Aluseks läbirääkimistel finants institutsioonide esindajatega (valitsuse
    • ametnikud, pankurid, kreeditorid jne.), et saada laenu või kapitali
    • investeeringuid
    • Võrdluse aluseks ja edukuse mõõtmiseks peale äriplaani rakendamist
    • ETTEVÕTJA 10 KÄSKU
    • Leidke äriidee
    • Ärge kartke konkurentsi
    • Mõelge kvaliteedile
    • Koostage äriplaan
    • Ärge kartke hinda alandada, kartke hinda tõsta
    • Reklaamige oma kaupa, toodet, teenust
    • Ärge kartke võtta laenu, kui seda on võimalik saada
    • Olge heatahtlik
    • Hoidke lahus isiklik ja ettevõtte rahakott, ehk ärge hoidke kõiki mune
    • ühes korvis
    • Ärge unustage, et täna olete Teie ise oma peamine kapital
    • Näidis äriplaani sisu kokkuvõte
    • PROJEKTI MAKSUMUS KROONIDES
    • Kokku
    • projekti
    • INVESTEERIMISVAJA
    • laenukapital
    • LAENUAMORTISATSIOONIGRAAFIK
    • Põhivara amortisatsiooni
    • arvestustus kroonides
    • Müügi ehk netorealisatsiooni arvestus
    • reisi ja konsultatsiooni paketti
    • Töötasu arvestus
    • Kokku ärikulud
    • 42
    • 4
    • I.Jääk perioodi alg
    • KOKKU sissetulek
    • Rahal.vah.kasutam
    • KAVANDATAVAD BILANSID (tuhat krooni)
    • Käibevara kokku
    • LISAD

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    74
    doc
    Ainekonspekt FINANTSJUHTIMINE
    74
    doc
    FINANTSJUHTIMINE
    37
    doc
    Finantsarvestus I osa
    62
    pdf
    Finantsarvestuse konspekt
    31
    pdf
    Finantsjuhtimine
    35
    doc
    Majandusarvestuse vastused
    18
    doc
    Finantsjuhtimine - konspekt
    31
    docx
    Panga finantsjuhtimine





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !