Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Finantsi 2 praks(analüüs) (0)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Overview

Bilanss
Kasumiaruanne
Rahandussuhtarvud
DuPont
DOL,DFL,DCL
Vaba rahavoog

Sheet 1: Bilanss


Finantsaruanded
Bilanss, 2005-2009 (tuh. Kr) 31.12.2005. 31.12.2006. 31.12.2007. 31.12.2008. 31.12.2009.
5 6 7 8 9
Raha ja pangakontod 23,777.0 46,816.6 20,513.4 4,684.5 13,586.2
Aktsiad ja muud väärtpaberid 6,285.4 - - - -
Nõuded ostjate vastu (debitoorne võlgnevus) 42,674.3 55,921.1 147,399.4 193,737.8 145,716.5
Mitmesugused nõuded 15.9 498.0 18.2 42.3 - Ettemakstud tulevaste per. kulud 3,563.4 4,966.7 6,010.7 22,307.6 -
Varud kokku 34,456.1 48,443.8 62,827.4 84,773.7 79,587.3
Käibevara kokku 110,772.1 156,646.2 236,769.0 305,545.8 238,890.0
Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - 7,008.7 110,603.9
Materiaalne põhivara (jääkmaks.) 37,163.3 38,291.6 42,187.5 96,105.7 173,308.7
Akumuleeritud põhivara kulum 12,799.1 18,178.9 23,603.4 29,742.6 -
Immateriaalne põhivara 898.5 1,574.5 1,614.8 1,487.4 1,156.6
Põhivara kokku 38,061.7 39,866.1 43,802.2 104,601.8 285,069.2
AKTIVA KOKKU 148,833.8 196,512.3 280,571.2 410,147.6 523,959.2
Lühiajalised võlakohustused kokku 3,231.7 3,074.6 1,816.7 49,543.8 49,456.2
Ostjate ettemaksed 56.9 - - - -
Võlad tarnijatele (hankijatele) 9,536.0 14,272.3 28,858.1 28,870.2 -
Mitmesugused võlad kokku - - - - 20,252.4
Maksuvõlad 2,994.4 1,622.6 2,588.2 9,308.8 -
Viitvõlad kokku 1,157.0 1,665.7 3,247.4 26,688.5 -
Lühiajalised eraldised - - - - 7,311.6
Lühiajalised kohustused kokku 16,976.0 20,635.1 36,510.3 114,411.3 77,020.3
Pikajalised võlakohustused 4,209.1 1,575.3 3,789.5 50,460.9 195,815.6
Pikaajalised kohustused kokku 4,209.1 1,575.3 3,789.5 50,460.9 195,815.6
Kohustused kokku 21,185.2 22,210.4 40,299.8 164,872.2 272,835.9
Aktsia -/osakapital 3,100.4 3,100.4 3,100.4 3,100.4 3,100.4
Reservid 310.0 310.0 310.0 310.0 310.0
Eelmiste per. jaotamata kasum 80,277.6 112,238.3 158,336.4 184,861.0 201,183.8
Aruandeaasta kasum (- kahjum ) 43,960.6 58,653.2 78,524.5 57,004.0 46,529.0
Omakapital kokku 127,648.7 174,301.8 240,271.4 245,275.4 251,123.3
PASSIVA KOKKU 148,833.8 196,512.3 280,571.2 410,147.6 523,959.2

Sheet 2: Kasumiaruanne


Kasumiaruanne, 2005-2009 (tuh. kr)

5 6 7 8 9 Kasumiaruande skeem I
Müügitulu
Muud ärituIud
Äritulud kokku
Varude jääkide muutus
Kapitaliseeritud väljaminekud
Kaubad , toore, materjalid
Mitmesugused tegevuskulud
Palgakulu
Sotsiaalmaksud
Pensjonikulu
Tööjõukulud kokku
Kulum kokku
Muud ärikulud
Ärikulud kokku
Kosumiaruande skeem 2
Müügitulu 389,900.5 574,603.6 755,687.5 869,718.6 948,335.1 Põllumaj. varude jääkide muutus
Kasum (-kahjum) biol. varadelt
Müüdud toodete kulu 330,429.1 494,625.9 639,771.5 757,767.9 823,909.2 Brutokasum (-kahjum) 59,471.5 79,977.9 115,916.0 111,950.7 124,425.9 Turustuskulud 3,216.1 4,210.3 13,824.0 15,327.1 27,372.9 Üldhalduskulud 8,794.2 13,470.6 19,635.9 24,977.4 28,016.0 Muud äritulud 189.5 226.3 241.4 1,365.6 1.5 Muud ärikulud 214.8 216.1 203.2 322.1 899.0 Ühine osa
Ärikasum (-kahjum) 47,436.0 62,307.1 82,494.3 72,689.7 68,139.4 Finantstulud ja -kulud kokku 38.2 135.6 -219.6 -1,376.1 -10,798.9 Kasum (-kahjum ) maj.tegevusest
62,442.7 82,274.7 71,313.6 57,340.5 Erakorralised tulud ja kulud
Kasum (-kahjum) enne tulumaksu 47,474.1 62,442.7 82,274.7 71,313.6 57,340.5 Tulumaks 3,513.5 3,789.5 3,750.2 14,309.6 10,811.5 Puhaskasum (-kahjum) 43,960.6 58,653.2 78,524.5 57,004.0 46,529.0
Keskmine töötajate arv 80 109 148 186 0

finantstulud 50 150 160 160 160 finantskulud ( intressikulud ) 11.8 14.4 379.6 1536 .1 10958.9 Finantstulud ja -kulud kokku 38.2 135.6 -219.6 - 1376 .1 -10798.9
tulumaksumäär

Sheet 3: Rahandussuhtarvud


MAKSEVÕIME ehk LIKVIIDSUSE SUHTARVUD ( LIQUIDITY RATIOS)
Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud , mis näitavad ettevõtte võimet muuta oma varad rahaks, et õigeaegselt tasuda igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad olukorda bilansi koostamise seisuga.


5 6 7 8 9 *Maksevõime kordaja ( Current Ratio ) Käibevarad 6.53 7.59 6.48 2.67 3.10 Lühiajalised kohustused * näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja
Selle suhtarvu abil saab hinnata ettevõtte maksevõimet momendi seisul. Maksevõime üldine tase näitab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi lühiajalisi kohustusi. Teisisõnu saame hinnata kui mitme krooni ulatuses on olemas käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks


5 6 7 8 9 *Kiirmaksevõime (Current Ratio; Acid Test) Kõrge likviidsusega varad (käibevara-varud) 4.50 5.24 4.76 1.93 2.07 Lühiajalised kohustused * näitajat nimetatakse ka: likviiduskordaja, maksevõimekordaja, happetesti näitaja
Selle suhtarvu abil hinnatakse ettevõtte võimet vajadusel väga kiiresti raha genereerida likviidsematest varadest. Arvutatakse ettevõtte võimet katta oma lühiajalisi kohustusi kreeditoride ees, ilma varudejäägita. Nii saab hinnata kui mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidusega käibevara iga lühiajalise võlakohustuse krooni kohta.


5 6 7 8 9 Maksevalmiduse kordaja ( Cash Ratio) Raha ja väärtpaberid 1.77 2.27 0.56 0.04 0.18 Lühiajalised kohustused


* näitajat nimetatakse ka: rahaliste vahendite tase
Maksevalmiduse kordaja näitab millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline koheselt tasuma


5 6 7 8 9 Puhas käibekapital (Net Working Capital)
93796.10 136011.10 200258.70 191134.50 161869.70
* näitajat nimetatakse ka: töökapital
Puhaskäibekapital ei ole küll suhtarv vaid rahaline suurus, aga likviiduse kohta saab hinnangu anda alles siis, kui on analüüsitud käibekapitali juhtimist, vaadates seoseseid firma varade ja kohustuste komponentide vahel. Käibekapitali eesmärgiks on luua tingimused ja eeldused ettevõtte jooksvaks tegevuseks. Puhaskäibekapital iseloomustab investeeringuid käibekapitali. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi , mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks



5 6 7 8 9 Käibekapitali osatähtsus varadest Puhaskäibekapital 0.63 0.69 0.71 0.47 0.31 Varad
Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on ettevõtte maksevõime tase
EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD (ACTIVITY RATIOS)
Efektiivsussuhtarvud näitavad kui tõhusalt on firma kasutanud oma varasid läbimüügi suurendamisel. Teisisõnu käibekordajad näitavad millised varad teenivad enam tulu ja millised ebapiisavalt, ning nende põhjal on võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et varasid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda .
5 6 7 8 9 KESKMINE VARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
172673.05 238541.75 345359.40 467053.40 KESKMINE OMAKAPITAL (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
150975.25 207286.60 242773.40 248199.35 KESKMINE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUSES (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
37727.45 40239.55 69146.6 134707.2 KESKMINE KÄIBEVARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
133709 196708 271157 272218 KESMISED VARUD (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
41450 55636 73801 82181 KESKMINE LÜHIAJALINE VÕLGNEVUS(perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
18806 28573 75461 95716 MÜÜGITULU PÄEVAS= müügitulu/365
1068 1574 2070 2383 2598


5 6 7 8 9 Nõuete laekumiskiirus ( Accounts Receivable Turnover ) Müügitulu 9.14 10.28 5.13 4.49 6.51 Nõuded ostjate vastu * näitajat nimetatakse ka: debitoorse võlgnevuse (nõuete) käibekordaja, lühiajalise võlgnevuse käibekordaja
Näitab kui kiire on nõuete laekumine. Jagades antud suhtarvu päevade arvuga analüüsitavas perioodis , saame nõuete laekumisvälte päevades.



5 6 7 8 9 Ostjatelt raha laekumise välde (Nõuded ostjate vastu - ettemaksed) 39.90 35.52 71.19 81.31 56.08 müügitulu päevas * näitajat nimetatakse ka: debitoorse võlgnevuse kestus päevades, debitoorse võlgnevuse käibevälde
See suhtarv näitab nõuete tasumise aega päevades


5 6 7 8 9 Varude käibekordaja ( Inventory Turnover) Müüdud toodete kulud
11.93 11.50 10.27 10.03 Keskmised varud * näitajat nimetatakse ka: Varude ringluskiirus
Näitab kui kiire on varude ringluskiirus. Jagades saadud suhtarvu päevade arvuga analüüsitavas perioodis, saame varude ringlusvälte päevades


5 6 7 8 9 Varude käibevälde ( Average Age of Inventory) 365
30.59 31.74 35.55 36.41 Varude käibekordaja
Näitab kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse.


5 6 7 8 9 Varade Käibekordaja ( Asset Turnover Ratio) Müügitulu
3.33 3.17 2.52 2.03 Varad keskmiselt * näitajat nimetatakse ka: Koguvara käibekordaja
Koguvarade käibekordaja näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust - mitu käibe krooni tuleb ühe varasse investeeritud krooni kohta



5 6 7 8 9 Materiaalse põhivara käibekordaja (Fixed Assets Turnover) Müügitulu
15.23 18.78 12.58 7.04 Põhivara keskmine jääkmaksumus * näitajat nimetatakse ka: põhivara tootlus
Põhivarade käibekordaja kajastab nende varade kasutamise efektiivsust kordades - kui palju müügitulu saadi ühe põhivarasse investeeritud rahaühiku kohta



5 6 7 8 9 Lühiajaliste kohustuste käibekordaja Müüdud toodete kulu
26.30 22.39 10.04 8.61 Keskmine lühiajaline võlgnevus
Näitab mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil.



5 6 7 8 9 Lühiajaliste kohustuste käibevälde 365
13.88 16.30 36.35 42.40 Lühiajaliste kohustuste käibekordaja
Näitab keskmist lühiajaliste kohustuste maksetähtaega aruandeperioodil.
KAPITALI STRUKTUURI SUHTARVUD (LEVERAGE RATIOS)
Kapitali struktuuri e pikaajalise maksevōime analüüs näitab ettevōtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevōtte majandustulemusi. Nimetatakse finantsvõimenduse analüüsiks. Kapitali struktuuri suhtarvud annavad ülevaate millises ulatuses ja kui kallilt on ettevõte saanud tegutsemiseks vajalikud summad.



5 6 7 8 9 Võlakordaja D/A Kohustused 0.14 0.11 0.14 0.40 0.52 Varad
Näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud laenatud vahenditega








5 6 7 8 9 Soliidsuskordaja E/A Omakapital 0.86 0.89 0.86 0.60 0.48 Varad
Näitab omakapitali osakaalu bilansis ehk kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga.



5 6 7 8 9 Kapitali alluvus ( Debt /Equity Ratio) D/E Kohustused 0.17 0.13 0.17 0.67 1.09 Omakapital * Näitajat nimetatakse ka: kohustuste ja omakapitali suhe
Võõrkapitali ja omakapitali suhe kajastab kohustuste suhet omakapitali.



5 6 7 8 9 Omakapitali kordaja (Equity Multiplier) A/E Vara 1.17 1.13 1.17 1.67 2.09 Oomakapital * Näitajat nimetatakse ka: finantsvõimenduse kordaja
Omakapitali kordaja näitab finantsjuhtimise taset ehk kas firma juhid on oskuslikult osanud võõrkapitali hankimise võimalused ära kasutada. Selgub kui suure osa ettevõtte varade allikatest moodustab omakapital, ning kui suure osa lühiajalised ja pikaajalised kohustused



5 6 7 8 9 Kapitaliseerituskordaja (Capitalization Ratio) Pikaajalised kohustused 0.03 0.01 0.02 0.17 0.44 Pikaajalised kohustused + omakapital
* Näitajat nimetatakse ka: pikaajalise laenu osakaal
Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte kogukapitalis



5 6 7 8 9 Intresside kattekordaja Ärikasum + finantstulud 4023.24 4336.30 216.74 46.43 5.23 intressikulud
Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid.
TASUVUSE ehk RENTAABLUSE SUHTARVUD (PROFITABILITY RATIOS)
Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist. Rentaablussuhtarvud iseloomustavad firma finantsedukust ning efektiivsust kasumi teenimisel.
5 6 7 8 9 KESKMINE VARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
172673.05 238541.75 345359.40 467053.40 KESKMINE OMAKAPITAL (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
150975 207287 242773 248199 KESKMINE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUSES (perioodi algsaldo + periood lõppsaldo) / 2
133709.15 196707.6 271157.4 272217.9 KESKMINE KÄIBEVARA (perioodi algsaldo + periood lõppsaldo) / 2
133709 196708 271157 272218 KESMISED VARUD (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
41450 55636 73801 82181 müügitulu PÄEVAS= müügitulu/365
1068 1574 2070 2383 2598

5 6 7 8 9 Varade tulukus (ROA Rate of Return on Assets) Puhaskasum
0.34 0.33 0.17 0.10 Keskmine vara * näitajat nimetatakse ka: puhaskasumiga varade rentaablus
Ettevõtte varade tulukus (ROA) näitab firma varadesse tehtud investeeringute tasuvust ehk seda, mitu krooni toob kasumit iga investeeritud kroon



5 6 7 8 9 Omakapitali rentaablus (ROE - Return on Equity) Puhaskasum-eelisdividendid
0.39 0.28 0.32 0.23 Keskmine omakapital * näitajat nimetatakse ka: puhaskasumiga varade rentaablus
Omakapitali rentaablus ehk ROE näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja on hea abivahend juhtkonna töö hindamisel


5 6 7 8 9 Müügi puhasrentaablus ( Profit Margin on Sales ) Puhaskasum 0.11 0.10 0.10 0.07 0.05 Müügitulu * näitajat nimetatakse ka: müügikäibe puhasrentaablus, tegevustulukus
Näitab kui suur osa müügitulust realiseerub puhaskasumina - müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist.



5 6 7 8 9 Müügikäibe ärirentaablus Ärikasum (EBIT) 0.12 0.11 0.11 0.08 0.07 Müügitulu * näitajat nimetatakse ka: ärikasumi osatähtsus käibes
Kajastab ettevõtte tegevuse efektiivsust. Juhtkonna võimekuse hindamiseks on see suhtarv parem käibe puhasrentaablusest, kuivõrd kulud peale ärikasumit ei ole sageli juhtkonna kontrolli all.



5 6 7 8 9 Käibe kogurentaablus Brutokasum 0.15 0.14 0.15 0.13 0.13 Müügitulu * näitajat nimetatakse ka: müügikäibe brutorentaablus
Brutokasum = müügikäive - kaupade omamaksumus. Näitab kui suur osa müügikäibest jääb järele peale kaupade omamaksumuse mahaarvamist



5 6 7 8 9 Kulurentaablus Ärikasum 0.14 0.12 0.12 0.09 0.08 Ärikulud kokku
Kulude rentaablus näitab, kui suurt tulu on tehtud kulud andnud.

Sheet 4: DuPont


Strateegilise kasumi / DuPont mudel.



948335.1 Müügitulu S

Brutokasum

124425.9





823909.2 Realiseeritud toodete kulu

Puhaskasum NI
( Muutuvkulud )
sisesta number
55193.0
valem arvutab



55388.9 Turustus- ja üldhalduskulud
Müügi puhasrentaablus
Püsikulud

6%
56286.4


Puhaskas./müügitulu

NI/S
897.5 Muud äritulud ja -kulud

müügitulu S

948335.1
Tulumaksumäär

19% HINNANGULINE EI BASEERU SEADUSTELE .


Omakapitali tootlus
Finantsvõimendus
Varade tootlus

19% = 2.1 X 11%
79587.3 Varud
Puhaskasum/Omakapital
Varad/Omakapital
Puhaskasum/Varad

NI/E
A/E
NI/A


Müügitulu S

948335.1




Omakapital
Varade käive
Käibevara
251123.3
1.8
238890.0
145716.5 Nõuded ostjate vastu
Müügitulu/Varad
(Debitoorne võlgnevus)


Varad A

523959.2





Põhivara

285069.2
13586.2 Muu käibevara





Allikas: Lambert , Stock. Strategic Logistics Management . Irwin 1993, pp 51-57





Sheet 5: DOL,DFL,DCL


Võimendusanalüüs - DOL, DFL, DCL







DOL




DEBIT
1 - 0
1
DOL = %DEBIT = Ebit = 0 = 0 = #DIV/0! = #DIV/0!
%DSales
DSales
1 - 0
1
#DIV/0!


Sales
0
0









DEBIT
1 - 0
1

DOL = %DEBIT = Ebit = 0 = 0 = #DIV/0! = #DIV/0!
%DSales
DSales
1 - 0
1
#DIV/0!


Sales
0
0







DFL





DEPS
1.00 - 0.00
1.00

DFL = %DEPS = EPS = 0.00 = 0.00 = #DIV/0! = #DIV/0!
%DEBIT
DEBIT
1 - 0
1
#DIV/0!


Ebit
0
0









DEPS
1.00 - 0.00
1.00

DFL = %DEPS = EPS = 0.00 = 0.00 = #DIV/0! = #DIV/0!
%DEBIT
DEBIT
1 - 0
1
#DIV/0!
Ebit
0
0




DCL








DCL = DOL x DFL
= #DIV/0! x #DIV/0! = #DIV/0!











DCL = DOL x DFL
= #DIV/0! x #DIV/0! = #DIV/0!






DOL = %DEBIT

%DSales



DFL = %DEPS

%DEBIT



Müügitulu
Ärikasum (-kahjum)
Puhaskasum (-kahjum)

Sales %∆ Sales EBIT %∆ EBIT EPS %∆ EPS DOL DFL DCL
2005






2006






2007






2008






2009






avg
#DIV/0!
#DIV/0!
#DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!

Sheet 6: Vaba rahavoog


ANDMED
















Võõrkapitali hind 0%
EBIT
-


Maksumäär (T) 0%
Investeering kokku (D+E)
-


Omakapitali hind 0%
Laenusumma
-


















VABAD RAHAVOOD AKTSIONÄRIDELE
















Aasta 0 1 2 3 Jätkub perpetuiteetselt











EBIT
- - -



Intressikulu
- - -



Maksustamiseelne kasum (EBT)
- - -



Tulumaks
- - -



Puhaskasum
- - -



Aktsionäride investeeritud kapital - - - -



Aktsionäridele kättesaadavad puhtad rahavood - - - -



NPV omakapitali hinna alusel #DIV/0!






Omakapitali turuväärtus #DIV/0!
























KALUTUD KESKMINE KAPITALI HIND WACC (WEIGHTED AVERAGE COST OF CAPITAL)


























Kapitali







hind Osatähtsus WACC













Võõrkapital (maksujägne) 0.0% #DIV/0! #DIV/0!




Omakapital 0.0% #DIV/0!





WACC

#DIV/0!






















VABA RAHAVOOG
















Aasta 0 1 2 3 Jätkub perpetuiteetselt











EBIT
- - -



Tulumaks
- - -



EBIAT
- - -



Investeering kokku (D+E) - - - -



Vaba rahavoog - - - -



NPV WACC alusel #DIV/0!
























MAKSUJÄRGSED VABAD RAHAVOOD LAENUANDJATELE (INVESTORITELE)
















Aasta 0 1 2 3 Jätkub perpetuiteetselt











Intress
- - -



Intressi maksukilp
- - -



Intressid maksujärgselt
- - -



Laenu põhiosa - - - -



raamatus lk 15-39! Laenu põhiosa ja maksudejärgne intress - - - -



NPV võõrkapitali maksustamisjärgse hinna alusel #DIV/0!
























JÄRELDUSED
















Aktsionäridele kättesaadavad puhtad rahavood - - - diskonteeritakse omakapitali hinnaga



Maksujärgsed vabad rahavood laenuandjatele - - - diskonteeritakse võõrkapitali maksustamisjärgse hinnaga



Vaba rahavoog - - - diskonteeritakse WACC-ga



Vasakule Paremale
Finantsi 2 praks analüüs #1 Finantsi 2 praks analüüs #2 Finantsi 2 praks analüüs #3 Finantsi 2 praks analüüs #4 Finantsi 2 praks analüüs #5 Finantsi 2 praks analüüs #6 Finantsi 2 praks analüüs #7 Finantsi 2 praks analüüs #8 Finantsi 2 praks analüüs #9 Finantsi 2 praks analüüs #10 Finantsi 2 praks analüüs #11 Finantsi 2 praks analüüs #12 Finantsi 2 praks analüüs #13 Finantsi 2 praks analüüs #14 Finantsi 2 praks analüüs #15 Finantsi 2 praks analüüs #16 Finantsi 2 praks analüüs #17 Finantsi 2 praks analüüs #18 Finantsi 2 praks analüüs #19 Finantsi 2 praks analüüs #20 Finantsi 2 praks analüüs #21 Finantsi 2 praks analüüs #22 Finantsi 2 praks analüüs #23 Finantsi 2 praks analüüs #24 Finantsi 2 praks analüüs #25 Finantsi 2 praks analüüs #26 Finantsi 2 praks analüüs #27 Finantsi 2 praks analüüs #28
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 168 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor agne01 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
29
doc

Majanduse-Finantstegevuse analüüs.

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Majandus-finantstegevuse analüüs AS Tallinna Lennujaam Õppeaine: Transpordiökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-51 Üliõpilane: Margus Müür Kontrollis: J. Krasjukova Tallinn 2010 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Ettevõtte üldiseloomustus........................................................................................................... 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvude analüüs.....................

Transpordiökonoomika
thumbnail
58
pdf

Finantsanalüüs konspekt

FINANTSANALÜÜSI KONSPEKT Sisukord 1. Finantsaruande analüüsi vajadus ja põhimeetodid ................................................................ 3 1.1 Finantsaruannete analüüsimise arengust ja analüüsi mõiste .................................................. 3 1.2 Analüüsi eesmärgid ................................................................................................................ 4 1.3 Finantsaruande analüüsi vajadus ............................................................................................ 6 1.4 Finantsaruande analüüsi põhimeetodid .................................................................................. 6 2. Finantsaruanded kui analüüsi infoallikad, arvestuspõhimõtete ja hinnangute mõju finantsnäitajatele .......................................................................................................................... 15 2.1 Bilanss .........................................................

Finantsanalüüs
thumbnail
11
docx

Finantsjuhtimise vastused

1) Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Ajahorisont- Raamatupidamine ­ minevikku vaatav; Finantsjuhtimine ­ tulevikku suunatud. Riskianalüüs- Raamatupidamine - veidi; Finantsjuhtimine ­ korralik riskiarvestus. Finantsaruanded ­ Raamatupidamine ­ rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine ­ rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad ­ Raamatupidamine ­ puhaskasum; Finantsjuhtimine ­ rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) ­ Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) ­ Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL ­omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL ­l

Finantsjuhtimine
thumbnail
14
docx

Finantsanalüüs

Finantsanalüüs. Erinevad fin.analüüsi käsiraamatud kirjeldavad sadu erinevaid finantssuhtarve, milliseid grupeeritakse tavaliselt järgmistesse gruppidesse (5 peamist gruppi) Likviidsus e. Maksevõime näitajad (liquidity ratios) Nende näitajate peamiseks ülesandeks on näidata, kuidas on firma võimeline tähtajaliselt tasuma oma lühiajalisi (jooksvaid) võlgnevusi. Nimetatud näitajad on seotud kaubavarude ja laekumata arvete näitajatega – mida kiirem on käive ja kiirem raha vool firmasse, seda suurem on reeglina ettevõtte maksevõime. NB! Erineva tootmisprofiiliga firmadel on see väga erinev. Nt. Kiire käibega jaekaubandusettevõte, kelle likviidsus on madalam 1, ei ole maksejõuetu, kuna rahalised vahendid vabanevad varude alt kiiresti. Tootmisettevõtte puhul võib olla sama näitaja jälle viide makseraskustele. 1. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (CR-current ratio). Enamlevinud maksevõime näitaja. Hinnatakse maksevõimet momendi seisuga. Suhtarv

Majandus
thumbnail
12
docx

NORDECON

TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL NORDECON FINANTSANALÜÜS Õppejõud: Mari Saare PÄRNU 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Nordecon lühitutvustus 4 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuhtarvud

Finantsarvestus
thumbnail
8
docx

Finantsanalüüsi valemid, suhtarvud

Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Lüh.võlgnevuse üldine kattekordaja käibevara (maksevõime üldine tase - CR) = --------------------------------------------- lühiajalised kohustused 2. Likviidsuskordaja, kiire maksevalmiduse kordaja käibevara-varud- ettemaksed (likviidsussuhe, maksevõimekordaja) = --------------------------------------- lühiajalised kohustused 2.1. Maksevalmiduskordaja, raha + turustatavad väärtpaberid (vahetu maksevalmiduse kordaja, = ----------------------------------------------- rahaliste vahendite tase) lühiajalised kohustused (Puhas) Käibekapital = Käibevara – lühiajalised kohustused keskmine puhaskäibek

Majandus
thumbnail
16
doc

Rahanduse küsimuste vastused

1. Raamatupidamise ja rahanduse erinevused: Raamatupidamine: Mõõdav ettevõtte seisundit ja selle lähiminevikku; Standardiseeritud; Agreeritud info; Raha on raha; Raamatupidamine huvitub: Aruandlusest; Investorsuhetest; Välistest huvidest; Rahandus: Tulevikkus suunatud; Objektspetsiifiline; Segmenteeritud info; Rahandus keskendub: Kontrollile; Tulemusele; Probleemide identifiteseerimisele 2. Ettevõtte Rahanduse 7 põhipostulaati: · Firma eesmärgiks on turuväärtuse maksimeerimine : (Ressursside omandamine; juhtimine; finantseerimine) (komponentide efektiivsuse hihdamine) (firma väärtus = aktsiate väärtus + võlakirjade väärtus e. V=S+B) e. siis teisisõnu: Kontrollida ressursside omamist, mida ja kui palju vaja läheb; ilma juhtimiste ei jõua kuhugi; valmisolek finantseerimiseks; hindame ja valime välja kõige efektiivsemad variandid; firma vääruts peaks avalduma tema väärtkirjade ja aktsiate kaudu. · Finant

Rahvusvaheline rahandus
thumbnail
5
docx

Finantsaruannete analüüs

Finantsaruannete analüüs Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid 3 Suhtarvude analüüs 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead finantsaruannete analüüsimeetodeid; ·tead millega võrreldakse tulemusi; ·tead mida tähendab likviidsus, rentaablus; ·oskad arvutada erinevaid suhtarve. 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid Äriühingud koostavad finantsaruandeid üldkehtivate reeglite alusel. Reeglite järgimine annab võimaluse võrrelda ettevõtete tulemusi ning hinnata ettevõtte seisundit. Peamised finantsaruanded on: ·bilanss ­ näitab ettevõtte varade kohustuste ja omakaitali koosseisu ja suurust mingil ajahetkel; ·kasumiaruanne ­ kajastab mingi perioodi tulusid, kulusid ja tegevustulemust; ·rahavoogude aruanne ­ näitab raha liikumist perioodi jooksul. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse mitmesuguseid võrdlusi. Võrdluste kolm põhiliiki: ·sama ettevõtte varasemate perioo

Majandusarvestus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun