Finantsarvestuse konspekt (1)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
 
Tallinna Tehnikaülikool 
Majandusarvestuse instituut 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
FINANTSARVESTUS  
Loengukonspekt 
 
 
Koostanud   lektor  Iivi  Maspanov  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
SISUKORD 
 
SISUKORD ......................................................................................................................... 2 
1.  MAJANDUSARVESTUS  ................................................................................................... 3 
2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 
3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 
4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 
5. MAJANDUSTEHINGUTE  DOKUMENTEERIMINE  JA REGISTREERIMINE ............................. 8 
6. RAAMATUPIDAMISE  ARVESTUSMEETODID  .................................................................. 12 
7. RAAMATUPIDAMISE  BILANSS  ...................................................................................... 13 
8. RAAMATUPIDAMISKONTOD JA KAHEKORDNE  KIRJENDAMINE  .................................... 17 
9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS ................................................................ 22 
10. TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS .............................................. 24 
11. MAJANDUSTEHINGUTE KORRIGEERIMIS- JA LÕPETAMISKANDED .............................. 25 
12.  FINANTSARUANDED  .................................................................................................. 28 
13. VARUDE ARVESTUS JA HINDAMINE ........................................................................... 44 
14. MATERIAALNE PÕHIVARA JA DEPRETSIATSIOONI E MAHAARVESTAMISE 
(AMORTISATSIOONI E  KULUMI ) MEETODID ..................................................................... 53
 
LISA 1. TULUDE, KULUDE KOONDKONTODE  SULGEMINE , ARUANDEPERIOODI KASUMI 
LEIDMINE ....................................................................................................................... 60
 
LISA 2. LÕPETAMISKANNETE SKEEM ................................................................................ 61 
KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................. 62 

 
 
1. MAJANDUSARVESTUS 
 
 
MAJANDUSARVESTUS 
Raamatupidamisarvestus (finantsraamatupidamine) 
Financial  accounting   
Maksude arvestus – tihedalt seotud raamatupidamise 
arvestusega  
Tax accounting 
 
Juhtimisarvestus  – tagab info planeerimiseks, 
kontrollimiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks 
Management  accounting  
Kuluarvestus  – seotud raamatupidamisarvestusega, 
maksude arvestusega, juhtimisarvestusega, 
lepingute arvestusega jne 
Cost  accounting 
Finantsanalüüs – avalik informatsioon 
Financial  analysis   
Eelarvete koostamine (eelarvestamine) 
Budgetary planning 
Siseaudit  – jälgib eelarvetest kinnipidamist, tehingute 
õigsust, juhtimisotsuste õigsust,  seadustest  
kinnipidamist jne 
Internal   auditing   
Auditeerimine  – välisaudit, kes hindab aruannete 
õigsust ( aruanded  õigesti koostatud), seadustest 
kinnipidamist 
Auditing 

 
 
Erinevused 
1. Eesmärk 
Finantsarvestus  –  varustada välistarbijaid  erineva  infoga  (firma finantsseisund  ja äritegevuse 
tulemus).  Juhtimisarvestus  –  on  kontsentreerunud  juhtide  varustamisele  infoga  otsuste 
tegemisel, plaanimisel ja kontrollimisel. 
2. Info tarbijad 
Finantsarvestus   varustab   äriväliseid   tarbijaid   infoga.  Kulu-  ja  juhtimisarvestus  –  ettevõtte 
eritaseme juhid. 
3.  Rõhuasetus 
Finantsarvestuse   aruanded  annavad  üldpildi  kogu  organisatsioonist.  Kulu-  ja 
juhtimisarvestuse  fookuses on organisatsiooni allosad. 
4. Ajaline suunitlus 
Finantsarvestuse  aruanded  peegeldavad  seda  infot,  mis  juhtus  minevikus.  Kulu-  ja 
juhtimisarvestus on kontsentreeritud nii tuleviku kui mineviku infole. 
5. Seaduslikud nõuded ( reglementeeritus
Finantsarvestuse puhul on nõue pidada  arvestust  igal aastal. Arvestust tuleb pidada kontodel 
ja vastavalt seadusele. Kulu- ja juhtimisarvestuse puhul on arvestuse pidamine vabalt valitav. 
Näiteks info kasutamisest saadav tulu peab ühtima tema kogumisele kulutatud kuluga
6. Täpsus 
Finantsarvestuse  puhul  peab  arvestus  olema  täpne,  sest  välistarbijale  peab  olema  usaldus 
publitseeritud  aruannetest.  Juhtimisarvestus  –  kasutatakse  mittemonetaarset  infot,  sest 
informatsiooni kiirus omab suuremat tähtsust kui andmete ülitäpsus. 
7. Regulatsioon  
Finantsarvestus  on  reguleeritud  riiklike  ja  rahvusvaheliste  normatiivaktidega  (Eesti 
raamatupidamise  seadus  ja  rahvusvahelised   standardid ).  Juhtimisarvestus  –  reguleeritud 
ettevõtte sise-eeskirjadega. Põhiliseks eesmärgiks on siin kasulikkus. 
8. Info esitamine 
Finantsarvestus – korrapäraselt ja perioodiliselt, vastavalt  seadusandlusele  ja sise-eeskirjadele. 
Juhtimisarvestus – vastavalt vajadusele või sise-eeskirjadele. 
 
Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erisused   
kulude liigitamisel 
Finantsarvestuse seisukohalt toimub  kulude jagamine tootmiskuludeks  ( otsesed  ja  kaudsed  e 
lisakulud ) ja mittetootmiskuludeks e perioodikulud. 
 
Kulusid   ettevõtte  raamatupidamises  võidakse  kajastada  nii  lõpliku  kuluna  (kasumiaruandes) 
kui ka varana  bilansis (näiteks ettemakstud  rent). 
 
Tootmiskulud  ja tootmise lisakulud moodustavad toote soetusmaksumuse (omamaksumuse e 
omahinna ). 
 
Tootmiskulud  (põhikulu) – on seotud tootmisega ( tooraine , materjal, põhitööliste palk). Need 
kulud transformeeruvad lõpptoodanguks. 
 
Tootmise  lisakulud  –    on  seotud  lõpptoodangu  valmistamisega,  kuid  mida  ei  ole  võimalik 
(pole otstarbekas) seostada  konkreetse lõpptootega. 
 

 
Mittetootmiskulud e toimimiskulud ( operating  e  expenses )  (perioodikulud) on kulud, mis on 
seotud  toodangu  turustamisega  e  turunduskulud  ja    ettevõtte  üldjuhtimisega  ja  haldamisega 
(general and administrative expenses). 
 
Näide 
Mööblit  tootev  ettevõte  –  määrata  ära,  mis  on  tootmiskulud,  tootmise  lisakulud  või 
mittetootmiskulu:  lauad  läbimõõduga  25  cm  (t  kulu,  põhimaterjal),  kulud  ohtlike  jäätmete 
töötlemiseks  (kaudne  t  kulu  t  lisakulu),  tootmistsehhi  kindlustuskulu  (t  lisakulu,  sest 
konkreetsele tootele ei saa määrata), liivapaber (abimaterjal tootmise lisakulu), tootmistööliste 
väljaõppe komandeering. 
 
Juhtimisarvestuse    seisukohalt  tuleb  langetada  otsuseid.  Otsuste  langetamisel  tuleb  lähtuda 
olulistest kuludest, ebaolulistest kuludest. Ebaoluliste kulude ignoreerimisega hoitakse kokku 
aega  (andmetöötlus,  info  liikumine).  Nende  kulude   liigitamise   aluseks  on  ettevõtte  kulud. 
Tulevased (e tegemata) kulud on juhtimisotsuste langetamisel ebaolulised. Ebaolulised kulud 
e  pöördumatud  kulud  –  kulud,  mida  ei  saa  vältida  ja  seega  juhtimisotsuste  langetamisel  ei 
mängi nad rolli. 
2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE 
PÕHIMÕTTED  

Euroopa  Liidu  raamatupidamise   direktiivid ,  rahvusvahelised   finantsaruandluse   standardid 
ning  avalik-õiguslike  isikute  puhul  ka  rahvusvahelised  avaliku  sektori  raamatupidamise 
standardid need on millest tuleks juhinduda  finantsarvestuses. 
 
IASC  (International  Accounting  Standards  Committee)  juures  asub  IASB  (International 
Accounting  Standards   Board
)   kolleegium ,  kes  kinnitab  kõik  uued  rahvusvahelised 
finantsaruande standardid. 
 
Rahvusvahelised  finantsaruandluse  standardid  (ingl  International  Financial  Reporting 
Standards
  
–   IFRS )  –  Rahvusvahelise  Raamatupidamise  Standardite  Nõukogu  (ingl 
International  Accounting  Standards  Board    IASB)  poolt  kinnitatud  standardid  ja 
interpretatsioonid (SIC Interpretations). 
 
Raamatupidajate  Föderatsiooni  (ingl  International  Federation  of  Accountants    IFAC
Avaliku Sektori Komitee (Public  Sector  Committee ) poolt kinnitatud standardid. 
 
Rahvusvahelised  avaliku  sektori  raamatupidamise  standardid  (ingl  International  Public 
Sector  Accounting  Standards
  
–   IPSAS ).  Rahvusvahelist  raamatupidamise  standardit 
(lühendatult IAS – International Accounting Standards) kasutati kuni 2002. a. Välja antud 
standardite kontekstis. 
 
Rahvusvaheline finantsaruande standardit (ingl International Financial Reporting Standards 
–  IFRS)  kasutakse  standardite  korrigeerimiseks  ning  2003.  a.  väljaantud  standardite 
kontekstis. 
 
Alates  2003.  a.  lõpust  on  Londonis  tegutsev  Rahvusvaheliste  Raamatupidamisstandardite 
Nõukogu  (ingl  International  Accounting  Standards  Board  –  IASB)  teinud  pidevalt 
muudatusi olemasolevates rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites.  
 

 
Suvel  2009  andis  Rahvusvaheliste  Arvestusstandardite  Nõukogu  ( Toimkond )  e  IASB  välja 
uue rahvusvahelise finantsaruandluse standardi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele 
(inglise  keeles  IFRS  for  Small  and   Medium -sized  Entities  ehk  lühendatuna  IFRS  for 
SMEs
). 
 
Eesti hea raamatupidamistava 
Alates 01.01.2013. a  Raamatupidamise  Toimkonna  juhendid lähtuvadki SME IFRSist. Kuigi 
uued juhendid lähtuvad SME IFRSist, ei ole nad identsed. Mõningates valdkondades lubavad 
juhendid valikuvõimalust erinevate meetodite vahel. 
 
3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID 
(RMPS § 16) 

Raamatupidamise  aastaaruande  koostamisel  tuleb  lähtuda  eelkõige  järgmistest 
rahvusvaheliselt  tunnustatud  arvestuse  ja  aruandluse  põhimõtete  osaks  olevatest 
alusprintsiipidest: 
1) majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane  arvestab  oma vara, kohustusi ja 
majandustehinguid  lahus  tema  omanike,  kreeditoride,  töötajate,  klientide  ja  teiste  isikute 
varast, kohustustest ning majandustehingutest; 
2)  jätkuvuse  printsiip  –  raamatupidamise  aruande  koostamisel  lähtutakse  eeldusest,  et 
raamatupidamiskohustuslane  on  jätkuvalt  tegutsev  ning  tal  ei  ole  tegevuse  lõpetamise 
kavatsust  ega  vajadust.  Juhul  kui  raamatupidamise  aruanne  ei  ole  koostatud  jätkuvuse 
printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip; 
3)  arusaadavuse  printsiip  –  raamatupidamise  aruandes  avalikustatav  informatsioon  peab 
olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on 
aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; 
4)  olulisuse  printsiip  –  raamatupidamise  aruandes  peab  kajastuma  kogu  oluline 
informatsioon,  mis  mõjutab  raamatupidamiskohustuslase  finantsseisundit,  majandustulemust 
ja  rahavoogusid.  Oluline  on  selline  aruandeinformatsioon,  mille  avaldamata  jätmine  võib 
mõjutada  aruande  kasutajate  poolt  aruande  põhjal  tehtavaid   majandusotsuseid .  Väheolulisi 
objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil; 
5)  järjepidevuse  ja  võrreldavuse  printsiip  –  raamatupidamise  aruande  koostamisel 
kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme; 
6)  tulude  ja  kulude  vastavuse  printsiip  –  aruandeperioodi  tuludest  arvatakse  maha 
nendesamade  tulude  tekkega  seotud  kulud.  Väljaminekuid,  millele  vastavad  tulud  tekivad 
mingil  muul  perioodil,  kajastatakse  kuludena  samal  perioodil,  mil  tekivad  nendega  seotud 
tulud; 
7)  objektiivsuse  printsiip  –  raamatupidamise  aruandes  esitatav  informatsioon  peab  olema 
neutraalne ja usaldusväärne; 
8)  konservatiivsuse  printsiip  –  raamatupidamise  aruannet  tuleb  koostada  ettevaatlikult  ja 
kaalutletult,  et  vältida  varade  ja  tulude  ülehindamist  või  kohustuste  ja  kulude  alahindamist. 
Samas  ei  ole  aruandes  õigustatud  varade  ja  tulude   sihilik   alahindamine  või  kohustuste  ja 
kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine; 
9) avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis 
võimaldab  saada  raamatupidamiskohustuslase  finantsseisundist,  majandustulemusest  ja 
rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate; 
10)  sisu  ülimuslikkuse  printsiip  –  majandustehingute  kajastamisel  raamatupidamises  ja 
raamatupidamise  aruandes  lähtutakse  nende  sisust  ka  siis,  kui  see  ei  ühti  nende  juriidilise 
vormiga .  

 
4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED 
Hea  raamatupidamistava    rahvusvaheliselt  tunnustatud  arvestuse  ja  aruandluse 
põhimõtetele  tuginev  raamatupidamistava,  mille  põhinõuded  kehtestatakse  Eesti 
raamatupidamise  seadusega,  Vabariigi  Valitsuse  ja  rahandusministri  määrusega  ning  mida 
täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendid. 
Raamatupidamiskohustuslane    Eesti  Vabariik  ühe  avalik-õigusliku  juriidilise  isikuna 
(edaspidi riik), 
- kohaliku omavalitsuse üksus, 
- Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik,  
- füüsilisest isikust ettevõtja, 
- Eestis registrisse   kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). 
Algdokument   raamatupidamise seadusele § 7 vastav dokument või algdokumentide alusel 
koostatud  koonddokument  (raamatupidamise  seadusele  §  6)  ,  mille  alusel  kantakse  tehing 
raamatupidamisregistrisse (päevaraamat jne.). 
Majandustehingud     raamatupidamiskohustuslase  tehtud  tehing,  kolmandate  isikute 
vaheline  tehing  või  raamatupidamiskohustuslast  puudutav  sündmus,  mille  tulemuseks  on 
muudatused 
raamatupidamiskohustuslase 
vara, 
kohustuste 
ja 
kapitali 
koosseisus. 
Raamatupidamiskohustuslane  on  kohustatud  dokumenteerima  ja  kirjendama  kõiki 
majandustehingud nii kronoloogiliselt kui ka süstemaatiliselt raamatupidamisregistrites nende 
toimumise momendil  või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. 
Raamatupidamisregistrid    raamatud,  lahtised  lehed  või  kaardid,  kuhu  kantakse 
raamatupidamiskohustuslase  majandustehingud  kronoloogilises  või/ja  süstemaatilises 
järjestuses algdokumendilt. 
Varaobjekt -  raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav (valitsev mõju) ressurss, mis on 
tekkinud mineviku sündmuste tagajärjel ja millest loodetakse tulevikus saada majanduslikku 
kasu.  Varaobjekt  võib  kuid  ei  pruugi  omada  materiaalset  vormi.  Varaobjektide  kajastamisel 
tuleb  lähtuda sisulisest kontrollist, mitte ainult juriidilisest kuuluvusest. 
Kohustis   ( liability )  –  raamatupidamiskohustuslasel  lasuv  võlg,  mis  on  tekkinud  minevikus 
toimunud  sündmuste  tagajärjel  ja  millest  vabanemine  nõuab   eeldatavasti   tulevikus 
ressurssidest loobumist. 
Kohustus  (obligation)  –  vajadus  või  vastutus  tegutseda  või  käituda  kindlal  moel.  Praktikas 
kasutatakse ebakorrektselt kohustise tähenduses. 
Tulum   ( gain )  –  mittepõhitegevuslik  tulu,  mis  tekib  majandusüksuse  ebaregulaarsetest 
majandustehingutest. 
Tulu  ( income ,  revenue)    on  aruandeperioodi  sissetulekud  (majandusliku  kasu 
suurenemised),  millega  kaasneb  varade  suurenemine  või  kohustu(i)ste  vähenemine  ja  mis 
suurendavad  raamatupidamiskohustuslase  omakapitali  ( netovara ),  välja  arvatud  omanike 
poolt teostatud sissemaksed omakapitali.  
Kulu  (expense)  –  aruandeperioodi  väljaminekud  (majandusliku  kasu  vähenemised),  millega  kaasneb  varade 
vähenemine  või  kohustu(i)ste  suurenemine  ja  mis  vähendavad  raamatupidamiskohustuslase  omakapitali 
(netovara), välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. 
Kadum  (loss)  –  mittepõhitegevuslik  kulu.  Tekib  mittepõhitegevuslike  majandustehingute 
tulemusena. 
Kasum ( profit income)/  kahjum  (loss) - on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi kas kõigi või teatud 
liiki tehingutega seotud tulude ja kulude vahe. 
Majandusaasta  - 
pikkus üldreeglina 12 kuud, võib olla ka lühem või pikem (näiteks tegevuse 
alustamise,  lõpetamise  vm  põhjendatud  tegevuse  tõttu),  kuid  mitte  üle  18  kuu. 
Arvestusperioodiks on reeglina  kalendriaasta , kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või 
muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. 
Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaastaks on eelarveaasta. 

 
 
 
Majandusaasta aruanne 
 
 
 
Tegevusaruanne  
 
Raamatupidamise aastaaruanne  
 
 
Audiitori järeldusotsus   
(kui 
auditeerimine on kohus
 
tuslik) 
 
Majand  usaasta kasumi jaotamise 
ettepanek  
/ kahjumi katmise ettepanek 
 
 
FINANTSARUANDED 
 
 Bilanss 

finantsseisundi 
aruanne 
(kajastab 
teatud 
kuupäeva 
seisuga 
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). 
 Koondkasumiaruanne  ( kasumiaruanne )  e  majandustulemuse  aruanne  (tulude  ja  kulude 
aruanne),  mis  kajastab  raamatupidamiskohustuslase  aruandeperioodi  majandustulemust, 
selliseid kasumeid ja kahjumeid (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit), mida ei kajastata 
kasumiaruandes.  Näiteks:  välismaise  äriüksuse  finantsnäitajate  ümberarvestamisel  tema 
arvestusvaluutast  esitusvaluutasse  tekkinud   vahed   või  muud   kasumid   ja  kahjumid,  mida  ei 
reguleeri RTJ, kuid mis vastavalt IFRS-ile kajastatakse koondkasumiaruandes. 
 Rahavoogude  (rahakäibe)  aruanne,  mis  kajastab  raamatupidamiskohustuslase 
aruandeperioodi  rahavoogusid  (rahakäivet)  (raha  ja  raha  ekvivalentide  laekumisi  ning 
väljamakseid). 
 Omakapitali  muutuste  aruanne  on  raamatupidamisaruanne,  mis  kajastab 
aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. 
5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE 
Arvestustsükkel 
Arvestustsükliks loetakse ühe arvestusperioodi jooksul majandustehingute kajastamise  
vajalikke etappe
-  algdokumentide alusel tehingute iseloomu kindlakstegemine
-  tehingute kandmine kronoloogilisse registrisse; 
-  tehingute kirjendamine pearaamatusse; 
-  proovibilansi ( trial balance); 
-  korrigeerimiskannete (adjusted entries) tegemine; 
-  korrigeeritud proovibilansi (adjusted trial balance) koostamine; 
-  ajutiste kontode sulgemine; 
-  kui proovibilanssi ei tehta  siis käibeandmiku koostamine; 
-  finantsaruannete vormistamine; 
-  järgmise arvestusperioodi ettevalmistamine. 
 
Vastavalt  Eesti  raamatupidamisseadusele  tuleb  raamatupidamiskohustuslasel  kõik  oma 
majanduslikud   tehingud   dokumenteerida  ning  kirjendada  raamatupidamisregistrites  nende 
toimumise  momendil  või  kui  see  ei  ole  võimalik,  siis  vahetult  peale  seda.  Iga 

 
raamatupidamiskirjendi  aluseks  on  majandustehingut  tõendav  algdokument  või 
algdokumentide alusel koostatud koonddokument. 
 
Vastavalt  raamatupidamisseadusele  on  raamatupidamise  algdokumendi  kohustuslikud 
rekvisiidid järgmised 
1)  dokumendi nimetus ja number; 
2)  koostamise kuupäev; 
3)  tehingu majanduslik sisu; 
4)  tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 
5)  tehingu teiste poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid; 
6)   allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist
7)  vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber (raamatupidamise seadusele § 7). 
 
Rekvisiidid  sisaldavad  mitmesuguseid  arvnäitajaid  ja  kvalitatiivseid  tunnuseid,  mis 
iseloomustavad  majandustehingut  ja  millest  kõrvalekaldumine  põhjustab  dokumendi 
kehtetuse.  Vaatamata    majandustehingute  arvukusele  peavad   dokumendid   sisaldama  eelpool 
loetletud kohuslikke rekvisiite, nende kohustuslike rekvisiitide puudumisel kaotab dokument 
juriidilise  jõu.  Algdokumendi  rekvisiite  võib  olla  rohkem  sõltub  äriühingu   vajadustest   ja 
teistest õigusaktidest. 
 
Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid 
1)  majandustehingu kuupäev; 
2)  raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 
3)  debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad
4)  majandustehingu lühikirjeldus;  
5)  algdokumendi (koondokumendi) nimetus ja number. 
 
Käibemaksukohustuslane  peab  arve  koostamisel  lähtuma  käibemaksuseadusest  (§  37). 
Maksukohustuslane  on  kohustatud  väljastama  kauba  võõrandamise  või  teenuse  osutamise 
korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks 
tegemise  või  teenuse  osutamise  päevast  kui  teenus,  mille  osutamine  kestab  kauem  kui 
maksustamisperiood  lähtuda seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest 
päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel 
tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja.  
 
Kui  käive  tekib  kauba  või  teenuse  eest   osalisel   või  täielikul  makse  laekumisel,  tuleb  arve 
väljastada seitsme kalendripäeva jooksul,  arvates kauba või  teenuse  eest  osalise või  täieliku 
makse laekumise päevast (käibemaksuseadusest  § 37, lg 1,2). 
Kreeditarve  –  millega  muudetakse  algset  arvet  ja  millel  on   viide   sellel  arvele  mida 
muudetakse. 
Lihtsustatud  arve  –  võib  väljastada,  kui  arvel  olev  summa  ei  ületa  160  eurot  ilma 
käibemaksuta, järgmistel juhtudel: 
1) reisijateveo teenuse osutamisel; 
2)  parkimisautomaadi,  automaattankla  makseterminali  ja  muude  samalaadsete  aparaatide 
väljatrükitava arve korral. 
Arvet  ei  pea  väljastama  kauba  võõrandamisel  või  teenuse  osutamisel  füüsilisele  isikule 
isiklikuks otstarbeks (käibemaksuseadusest  § 37). 
Algdokumendid   kuuluvad  kohustuslikule  kontrollimisel  nii  sisuliselt  kui  ka  vormiliselt. 
Kontrollituid dokumendid töödeldakse ja koostatakse raamatupidamiskirjendid. 

 
Raamatupidamise 
alg- 
ja 
koonddokumentidel 
olevat 
informatsiooni 
ning 
raamatupidamiskirjendeid  ei  ole  lubatud   kustutada   ega  teha  neis  õienditeta  parandusi 
(raamatupidamise  seadusele  §  10,  lg  1,2).  Elektroonilisel  kujul  säilitatavaid  algdokumente 
peab olema võimalik kirjalikult taasesitada (raamatupidamise seadusele § 7). 
Raamatupidamise  dokumentide  säilitamise  kohustus  (raamatupidamise  seadus  §  12). 
Raamatupidamise  algdokumente  peab  raamatupidamiskohustuslane  säilitama   seitse   aastat, 
alates  selle  majandusaasta  lõpust,  mil  algdokument  raamatupidamises   kajastati
Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis 
on  vajalikud  majandustehingute  arusaadavaks  kirjeldamiseks  revideerimise  käigus,  peab 
raamatupidamiskohustuslane  säilitama  seitse  aastat,  alates  vastava  majandusaasta  lõpust. 
Pikaajaliste  kohustuste  või  õigustega  seotud  äridokumente  tuleb  säilitada  seitse  aastat  pärast 
kehtimistähtaja möödumist. Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast 
selle muutmist või asendamist. Raamatupidamisregistreid, mis on loodud  elektrooniliselt , on 
raamatupidamiskohustuslane kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete 
loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul. 
 
RAAMATUPIDAMISE  KOONDDOKUMENT  on  üheliigiliste  algdokumentide  põhjal 
koostatud  koguv    või  rühmitamisdokument.  Koguvdokument    registreeritakse 
algdokumendid  nende  koostamise  järjekorras.  Rühmitamisdokument    rühmitatakse 
algdokumendid (samalaadsed dokumendid koondatakse) mingi tunnuse järgi.  
 
RAAMATUPIDAMISÕIENDID ehk MEMORIAALORDERID 
 
Memoriaalorder nr ……. 
Sissekanne ………. kuu 200X. a. 
Alus (viide dokumendile või    Debiteeritav    Krediteeritav     Summa 
sissekande  sisule
 
   konto   
  konto 
 
……………………………………………………………………………….. 
……………………………………………………………………………….. 
……………………………………………………………………………….. 
KOKKU 
 
“….”………………. 200X. a. 
 
Lisa …… lehel                          Raamatupidaja  
 
 
Memoriaalordereid  ehk  raamatupidamisõiendeid  võib  kasutada  raamatupidamislausendite 
vormistamisel
reguleerimiskannete 
tegemiseks  või  tehtud   vigade   parandamiseks 
raamatupidamisregistrites. 
Vastavalt 
Eesti 
raamatupidamisseadusele 
peab 
raamatupidamiskirjend  sisaldama:  majandustehingu  kuupäeva,  raamatupidamiskirjendi 
järjekorranumbrit,  debiteeritava  konto  (kontode)  kui  ka  krediteeritava  konto  (kontode) 
summat ,  majandustehingu  lühikirjeldust,  algdokumendi  (koonddokumendi)   nimetust   ja 
numbrit.  
 
Kronoloogiline    register     selleks  on  päevaraamat.  Ühtse  päevaraamatu  (žurnaali)  asemel 
võib pidada mitut spetsialiseeritud kronoloogilist  registrit
10 
 
Süstemaatilised  registrid    pearaamat  ja analüütilise arvestuse registrid.  Registrite  kuju ehk 
vormid võivad olla näiteks raamatud, kaardid jne. Pearaamatus on kajastatud kõik ettevõttes 
kasutatavad kontod, antud kontodel registreeritakse kõik selle konto deebetisse ja kreeditisse 
tehtavad sissekanded. Igal kontol märgitakse  algsaldo  arvestusperioodi algul ning arvutatakse 
lõppsaldo arvestusperioodi lõpuks. 
 
Ühendatud    kronoloogiline  ja  süstemaatiline  register    kronoloogilist  ja  süstemaatilist 
arvestust  on  lubatud  ühendada  ühte  registrisse  ja  seda  nimetatakse  žurnaal-pearaamatuks
Algdokumendid, 
mis 
kuulvad 
kindla 
arvestusregistri 
juurde 
komplekteeritakse 
kronoloogilises järjekorras ja köidetakse. 
 
RAAMATUPIDAMISREGISTRID 
 
 
 
 
 
   Sisend  
Kassa - ja panga 
Algdokument 
Ostuarved  
Müügiarved 
dokumendid 
 
 Informatsiooni  
 
 
 
 töötlemine 
Kronoloogiline 
 
Päevaraamat 
Arvelduste 
Kassaraamat  
Laoraamat 
register 
(Žurnaal) 
raamat 
Analüütiliste 
Süstemaatiline 
 
Pearaamat 
kontode 
Abiraamatud 
register 
kartoteegid 
 
 
 
 
 
 
 Väljund 
 
Omakapitali 
Kasumi-
Rahakäibe-
Finantsaruanded 
Bilanss 
muutuste 
aruanne 
aruanne 
aruanne 
 
 
 
Kontrollregister e andmete õigsuse kontrollimine 
•   Proovibilanss  – esitatakse püsivkontode lõppsaldod ja ajutiste kontode käibed. 
Ajutised kontod on sulgemata. Kontrollitakse tasakaalu debiteeritud ja krediteeritud 
kontode jääkide vahel. 
•  Käibeandmik – kajastatakse kõigi kontode algsaldod, käibed ja lõppsaldod. Peab 
kehtima debiteeritud ja krediteeritud algsaldode, käivete ja lõppsaldode võrdus 
Käibeandmik – kajastatakse kõigi kontode (käibevara-, põhivara-, kohustiste-, omakapitali-, 
tulu- ja kulukontode): 
–  Algjäägid ( saldod )  
–  Käibed 
–  Lõppjäägid (saldod) 
Käibeandmikus kehtivad järgmised võrdused 
1.  Algjääkide ( saldo ) kokkuvõte deebetis = algjääkide (saldo) kokkuvõte kreeditis 
2.  Deebetkäivete kokkuvõte = kreeditkäivete kokkuvõte 
3.  Lõppjääkide (saldo) kokkuvõte  deebetis = lõppjääkide (saldo) kokkuvõte kreeditis  
 
11 
 
Dokumendikäive  dokumentide liikumine nende vormistamisest kuni üleandmiseni arhiivi. 
Ettevõttes koostatakse  sobivate  algdokumentide loetelu vajadusel nende dokumentide lühendi, 
dokumendikäibe  graafi  (raamatupidamise sise- eeskiri ). 
 
Näide 
Dokumendikäibe  graafik  
 
Dokumendi nimetus        Eksempl.    Esitaja                     Esitamise tähtaeg 
                                            arv         (täitja) 
 
Arved                                   2             turustusosak juht       iga tööpäev 
Arved tarnijatelt                                  varustaja                    iga tööpäev 
Kassa sissetuleku  
väljamineku orderid            1             kassapidaja                iga tööpäev 
jne  
 
Raamatupidamise sise-eeskiri  dokumentide lühendid 
Näiteks algdokumendi nummerdamisel on 9105/NR kus, 

9 aasta viimane nr 

10 kuu nr 

5 algdokumenti koostanud allüksuse nr 

NR algdokumendi jooksev  nr 
 
6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID 
Raamatupidamise arvestusmeetoditeks  on dokumenteerimine ja  inventeerimine , hindamine ja 
kontod, kahekordne kirjendamine. 
Dokumenteerimine  kujutab  endast  kõiki  ettevõttes  toimuvate  majandustehingute  sisu 
registreerimist nende toimumise momendil esmadokumentidelt. Mõningaid toiminguid ei saa 
kohe  fikseerida  (näiteks  materiaalsete  väärtuste  loomulikku  kadu,  arvestusvead,  vara 
riisumine), vaid seda saab teha vaid aeg-ajalt läbiviidud inventuuride abil. 
Inventeerimine    tehakse  kindalaks  ja  fikseeritakse  materiaalselt  vastutavatel  isikutel  hoiul 
olevate materjalide, kaupade ja rahaliste vahendite tegelik jääk. Inventuuriga viiakse  jooksva  
arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Inventuuri võib viia läbi ka pisteliselt, mitte 
ainult  firma  raamatupidamise  sise-eeskirjas  fikseeritud  ajal.  Väga  vajalik  on   inventeerida   ka 
ettevõtte arvelduste seisu, selleks  saadetakse  deebitoridele ja kreeditoridele välja saldoteated. 
Ettevõtte  vahendid,  nende  allikad  ning  ettevõttes  toimuvad  majanduslikud   operatsioonid  
koosnevad   reast   alljaotustest  ja  nende  liikidest.  Raamatupidamises  organiseeritakse  nende 
jooksev arvestus vastavatel kontodel. 
Hindamine  varadele rahalise väärtuse omistamine. 
Soetusmaksumus   (acquisition  cost,  historical  cost)    vara  omandamise  või  töötlemise  ajal 
vara  eest  makstud  raha  või  üleantud  mitterahalise  tasu  õiglane  väärtus.  Õiglane  väärtus   
summa, mille eest  on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust  teadlike, huvitatud  ja 
sõltumatute  osapoolte  vahelises  tehingus.   Neto   realiseerimisväärtus    toote  hinnanguline 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Finantsarvestuse konspekt #1 Finantsarvestuse konspekt #2 Finantsarvestuse konspekt #3 Finantsarvestuse konspekt #4 Finantsarvestuse konspekt #5 Finantsarvestuse konspekt #6 Finantsarvestuse konspekt #7 Finantsarvestuse konspekt #8 Finantsarvestuse konspekt #9 Finantsarvestuse konspekt #10 Finantsarvestuse konspekt #11 Finantsarvestuse konspekt #12 Finantsarvestuse konspekt #13 Finantsarvestuse konspekt #14 Finantsarvestuse konspekt #15 Finantsarvestuse konspekt #16 Finantsarvestuse konspekt #17 Finantsarvestuse konspekt #18 Finantsarvestuse konspekt #19 Finantsarvestuse konspekt #20 Finantsarvestuse konspekt #21 Finantsarvestuse konspekt #22 Finantsarvestuse konspekt #23 Finantsarvestuse konspekt #24 Finantsarvestuse konspekt #25 Finantsarvestuse konspekt #26 Finantsarvestuse konspekt #27 Finantsarvestuse konspekt #28 Finantsarvestuse konspekt #29 Finantsarvestuse konspekt #30 Finantsarvestuse konspekt #31 Finantsarvestuse konspekt #32 Finantsarvestuse konspekt #33 Finantsarvestuse konspekt #34 Finantsarvestuse konspekt #35 Finantsarvestuse konspekt #36 Finantsarvestuse konspekt #37 Finantsarvestuse konspekt #38 Finantsarvestuse konspekt #39 Finantsarvestuse konspekt #40 Finantsarvestuse konspekt #41 Finantsarvestuse konspekt #42 Finantsarvestuse konspekt #43 Finantsarvestuse konspekt #44 Finantsarvestuse konspekt #45 Finantsarvestuse konspekt #46 Finantsarvestuse konspekt #47 Finantsarvestuse konspekt #48 Finantsarvestuse konspekt #49 Finantsarvestuse konspekt #50 Finantsarvestuse konspekt #51 Finantsarvestuse konspekt #52 Finantsarvestuse konspekt #53 Finantsarvestuse konspekt #54 Finantsarvestuse konspekt #55 Finantsarvestuse konspekt #56 Finantsarvestuse konspekt #57 Finantsarvestuse konspekt #58 Finantsarvestuse konspekt #59 Finantsarvestuse konspekt #60 Finantsarvestuse konspekt #61 Finantsarvestuse konspekt #62
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 62 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 146 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Godisjust Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Sisukord

  • FINANTSARVESTUS
  • SISUKORD
  • MAJANDUSARVESTUS
  • MAJANDUSARVESTUS
  • Raamatupidamisarvestus (finantsraamatupidamine)
  • Financial accounting
  • Eelarvete koostamine (eelarvestamine)
  • Budgetary planning
  • Finantsanalüüs – avalik informatsioon
  • Financial analysis
  • Maksude arvestus
  • tihedalt seotud raamatupidamise
  • Tax accounting
  • Juhtimisarvestus
  • tagab info planeerimiseks
  • Management accounting
  • Kuluarvestus
  • seotud raamatupidamisarvestusega
  • Cost accounting
  • Siseaudit
  • jälgib eelarvetest kinnipidamist, tehingute
  • Internal auditing
  • Auditeerimine
  • välisaudit, kes hindab aruannete
  • Auditing
  • Erinevused
  • Eesmärk
  • Info tarbijad
  • Rõhuasetus
  • Ajaline suunitlus
  • Seaduslikud nõuded (reglementeeritus)
  • Täpsus
  • Regulatsioon
  • Info esitamine
  • Näide
  • RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE
  • PÕHIMÕTTED
  • Eesti hea raamatupidamistava
  • RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID
  • jätkuvuse printsiip
  • järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip
  • konservatiivsuse printsiip
  • RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED
  • Hea raamatupidamistava
  • Raamatupidamiskohustuslane
  • Algdokument
  • Majandustehingud
  • Raamatupidamisregistrid
  • Varaobjekt
  • Kohustis (
  • Kohustus (
  • Tulum (
  • Tulu (
  • Kadum (
  • Majandusaasta
  • FINANTSARUANDED
  • Rahavoogude (rahakäibe) aruanne
  • MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE
  • Arvestustsükkel
  • Majandusaasta aruanne
  • Tegevusaruanne
  • Raamatupidamise aastaaruanne
  • Audiitori järeldusotsus (kui
  • Majandusaasta kasumi jaotamise
  • RAAMATUPIDAMISE KOONDDOKUMENT
  • Kronoloogiline register
  • Süstemaatilised registrid
  • Ühendatud kronoloogiline ja süstemaatiline register
  • RAAMATUPIDAMISREGISTRID
  • Käibeandmik
  • Dokumendikäive
  • RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID
  • Dokumenteerimine
  • Inventeerimine
  • Hindamine
  • Kalkulatsioon
  • Aruandlus
  • RAAMATUPIDAMISE BILANSS
  • Raamatupidamise bilanss
  • Raamatupidamise põhivõrrand
  • Laiendatud võrrand
  • Aktivakirje
  • Passivakirje
  • Bilansiskeem
  • Kinnisvarainvesteeringud (RTJ 6)
  • Kinnisvarainvesteering
  • Immateriaalne vara (RTJ5)
  • Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis järgmistel kirjetel
  • Firmaväärtus
  • Omakapital (netovara)
  • RAAMATUPIDAMISKONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE
  • Raamatupidamiskontod
  • Kontod
  • AKTIVAKONTO
  • Konto
  • PASSIVAKONTO
  • Passivakontodel
  • Algsaldod (jäägid)
  • Deebet
  • KONTRAAKTIVAKONTO
  • KONTRAPASSIVAKONTO
  • AJUTISED KONTOD
  • Tulukontod
  • Kulukontod
  • Tulude-kulude koondkonto e tulemuskonto
  • TULEMUSKONTO
  • KONTODE LIIGITUS
  • BILANSIKONTOD
  • KASUMIARUANDE
  • KONTOD
  • Aktiva analüütilised
  • täiendkontod)
  • Analüütilised (täiend)
  • Passiva analüütilised
  • Kahekordne kirjendamine
  • Majandustehingute kirjendamine
  • Kahekordse kirjendamise juhised kontodele
  • AKTIVA KONTO PASSIVA KONTO
  • Parandused
  • SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS
  • SÜNTEETILINE KONTO
  • MATERJAL
  • MATERJALIDE ANALÜÜTILISED KONTOD
  • Näiteks
  • TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS
  • Tekkepõhine arvestus
  • Kassapõhine arvestus
  • Arvestus kassapõhiselt
  • Arvestus tekkepõhiselt
  • MAJANDUSTEHINGUTE KORRIGEERIMIS- JA L
  • ÕPETAMISKANDED
  • KORRIGEERIMISKANDED
  • Tulevastele arvestusperioodidele edasilükkunud kirjete summade
  • Ettemakstud tulevaste perioodide kulud
  • Tekkepõhiste kirjetega seotud majandustehingute summad
  • Tekkepõhised kohustised ja kulud
  • Näide
  • Tekkepõhised varad/tulud
  • Edasilükkunud kirjete summad
  • Viitlaekumised (TULUD)
  • Ettelaekunud tulu
  • Hinnangulised kirjed
  • FINANTSARUANDED
  • BILANSS
  • Väärtpaber
  • Nõuded ja ettemaksed
  • Nõuded ostjate vastu
  • Ebatõenäolised laekumised
  • Otsese mahakandmise Statistiline e ligikaudne meetod
  • Ostjate arvete lõppjääk
  • Varude ja materiaalse põhivara arvestust vaata ptk 13, 14
  • KINNISVARAINVESTEERING
  • BIOLOOGILINE VARA on
  • IMMATERIAALNE PÕHIVARA
  • MATERIAALSE JA IMMATERIAALSE PÕHIVARA ÜHISED TUNNUSED
  • PASSIVA (KOHUSTISED JA OMAKAPITAL)
  • Teadaolevad kohustised
  • Tingimuslikud kohustised (kohustused)
  • Lühiajalised kohustised (kohustused)
  • Laenukohustised (kohustused)
  • Võlad ja ettemaksed
  • Kohustised
  • Lühiajalised
  • Pikaajalised
  • Kohustiste
  • Teadaolevad
  • Tingimuslikud
  • Võlad tarnijatele
  • Raamatupidamiskanne
  • Võlad töövõtjale
  • Töötasu võlg
  • Tööandja
  • tööandja töötuskindlustus
  • sotsiaalmaks
  • Töövõtja
  • töötaja töötuskindlustus (v.a
  • kogumispension ehk pensioni
  • tulumaks
  • Kinnipidamised töötasult
  • Katile
  • Matile
  • Töötasu kirjendamine raamatupidamises
  • Töötasu arvestamine
  • Kinnipidamised töötasult
  • Töötasu maksmine
  • Puhkusetasueraldis
  • Puhkusetasueraldise moodustamine
  • Puhkusetasu arvestamine
  • Kinnipidamised puhkusetasult
  • Puhkusetasu maksmine
  • Puhkusetasueraldise korrigeerimine
  • Maksuvõlad
  • Maksud
  • Käibemaks
  • Käibemaksukohustuslasel
  • Saadud ettemaksed
  • Käibemaksuta summa
  • Omakapital
  • Omakapital jaguneb
  • Omakapital bilansis
  • Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses
  • Aktsia või osa
  • Ülekurss
  • NB! Ülekursi saldo ei saa olla negatiivne
  • Ülekurss võib kasutada
  • Oma osad või oma aktsiad (kontrapassiva konto, miinus märgiga)
  • Kohustuslik reservkapital
  • ÄS § 161,§ 337. Reservkapitali kasutamine
  • Kohustuslik reservkapital moodustamine
  • Muud reserv
  • Puhaskasum (eelmiste perioodide ja aruandeaasta) jaotatakse
  • Dividendidega seotud arvestus
  • Dividendide väljakuulutamisel
  • Dividendide väljamaksmisel
  • Tulumaksu tasumisel
  • KASUMIARUANNE
  • KULUD
  • TOOTMISKULUD
  • Perioodikulude koostis
  • Kasumiaruande esimene skeem
  • Kasumiaruande teise skeemi
  • Kogukulu meetod
  • Realisatsioonikulu meetod
  • Kogukulude meetod
  • Realiseerimiskulude (käibekulude)
  • Kogukulumeetodi eelised
  • Realiseerimis-käibekulumeetodi
  • Eelised
  • RAHAVOOGUDE EHK RAHAKÄIBE ARUNNE
  • Põhitegevus
  • Investeerimistegevus
  • Finantseerimistegevus
  • Põhitegevusest (äritegevusest) tulenev rahakäive e rahavood
  • Investeerimistegevusest tulenevad rahavood e rahakäive
  • Finantseerimistegevusest tulenevad rahavood
  • Otsese arvestusmeetodi
  • Kaudmeetodi
  • Rahakäibe aruande koostamise meetodid skeemina
  • Põhitegevuse rahavood
  • Korrigeerimine
  • Investeerimise rahavood
  • Finantseerimise rahavood
  • Käibevara
  • Lühiajalised kohustised
  • Bilansikirjete hälvete tõlgendamine raha liikumise seisukohast
  • RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ( RTJ 15 alates 2013. a.)
  • VARUDE ARVESTUS JA HINDAMINE
  • Varude esmane arvele võtmine
  • Varude arvestus
  • Varude arvestuses kasutatakse pidevat ja perioodilist arvestussüsteemi
  • Pidev arvestus
  • Perioodiline arvestus
  • KAUPADE PERIOODILINE ARVESTUSSÜSTEEM
  • KAUPADE PIDEV ARVESTUSSÜSTEEM
  • Varude hindamine
  • KIFO-meetod
  • Kaalutud keskmise soetushinna meetod
  • FIFO-meetod
  • LIFO-meetod
  • Üldise identifitseerimise meetod, tükimeetod
  • Müüdi 65 ühikut
  • Tabel 4
  • Kaupade (varude) FIFO (perioodiline süsteem) – meetodil e lihtjärjekorra meetodil
  • Lõppsaldo
  • Kontroll
  • Tabel 6
  • Kaupade (varude) arvestus LIFO (perioodiline süsteem) – meetodil
  • Tabel 7
  • Kaupade (varude) arvestus LIFO (pidevsüsteem) meetodil
  • Võrdlustabel (bilansis varude lõppsaldo) (perioodiline süsteem)
  • Tekst
  • Kaalutud
  • Algsaldo
  • Kokku algsaldo ja ost
  • Müük
  • Võrdlustabel (bilansis varude lõppsaldo) (pidevsüsteem)
  • Kasumiaruande võrdlustabel (perioodiline süsteem)
  • Müügitulu
  • Müüdud kaupade kulu
  • Brutokasum
  • Kasumiaruande võrdlustabel (pidevsüsteem)
  • Varu hindamise meetodid
  • Keskmine hind
  • Hindade tõus
  • Suurem lõppvaru
  • Väiksem lõppvaru
  • Keskmise hinna
  • keskmine varu)
  • Väiksem müüdud vara
  • Suurem müüdud vara
  • Suurem kasum
  • Väiksem kasum
  • Suurem tulumaks
  • Väiksem tulumaks
  • Hindade langus
  • MATERIAALNE PÕHIVARA JA DEPRETSIATSIOONI E MAHAARVESTAMISE
  • AMORTISATSIOONI E KULUMI) MEETODID
  • Soetusmaksumus
  • Bilansiline (jääk)maksumus
  • Kasulik eluiga (kasutusaeg)
  • Rekonstrueerimisväljaminekud
  • Põhivara sihtfinantseerimine
  • Mitterahaline toetus
  • Reaalväärtus
  • Lõppväärtus (lõpetamismaksumus)
  • Depretseeritav osa e mahaarvestatav osa
  • Depretseerimine e mahaarvestamine (amortisatsioon)
  • Kasulik eluiga
  • Akumuleeritud kulum
  • Asendusmaksumus
  • Materiaalse põhivara soetamine
  • Materiaalse põhivara kajastamine
  • Põhivara soetusmaksumuse depretsiatsiooni e mahaarvestamise meetodid
  • Lineaarne (sirgjooneline, proportsionaalne)
  • Kokku 280 000
  • Tegevuspõhine meetod
  • Kulumisumma leidmine toodangu mahu meetodil
  • KIIRMAHAARVAMISMEETODID
  • Kahekordselt alaneva jäägi meetod
  • Kulumisumma leidmine kahekordselt väheneva jäägi meetodil
  • Kasutusaastate järjenumbrite summa meetod
  • Kulumisumma leidmine kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil
  • Kokku 280 000
  • Meetodite võrdlus
  • Materiaalse põhivara soetamisjärgsed väljaminekud
  • Parendustega seotud kulutused
  • Materiaalse põhivara mahakandmine
  • Materiaalse põhivara müük
  • Masina mahakandmine
  • Esitatud ostjale arve
  • Müügi tulemus
  • Lisa 1. Tulude, kulude koondkontode sulgemine, aruandeperioodi kasumi leidmine
  • Tootmise otsekulude
  • Tootmise soetusmaksumuse
  • Valmistoodang
  • omahinna) koondkonto
  • Tootmise üldkulude
  • Valmistoodangu soetusmaksumus
  • omahind)
  • Realiseeritud omatoodangu ja kaupade
  • Lõpetamata toodang
  • Ostjate tasumata summad
  • Müügiks ostetud kaubad
  • Müügitulu omatoodangu ja
  • Tulude, kulude koondkonto
  • Muude ärikulude koondkonto
  • Üldhalduskulude koondkonto
  • Muude äritulude koondkonto
  • Turustuskulude koondkonto
  • Finantstulud
  • Finantskulude koondkonto
  • Aruandeperioodi kasum/kahjum
  • Lisa 2
  • Lõpetamiskannete skeem
  • KASUTATUD KIRJANDUS

Teemad

  • SISUKORD ......................................................................................................................... 2
  • MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3
  • RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5
  • RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6
  • RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7
  • MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8
  • RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID .................................................................. 12
  • RAAMATUPIDAMISE BILANSS ...................................................................................... 13
  • RAAMATUPIDAMISKONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE .................................... 17
  • SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS ................................................................ 22
  • TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS .............................................. 24
  • MAJANDUSTEHINGUTE KORRIGEERIMIS- JA LÕPETAMISKANDED .............................. 25
  • FINANTSARUANDED .................................................................................................. 28
  • VARUDE ARVESTUS JA HINDAMINE ........................................................................... 44
  • MATERIAALNE PÕHIVARA JA DEPRETSIATSIOONI E MAHAARVESTAMISE
  • AMORTISATSIOONI E KULUMI) MEETODID ..................................................................... 53
  • LISA 1. TULUDE, KULUDE KOONDKONTODE SULGEMINE, ARUANDEPERIOODI KASUMI
  • LEIDMINE ....................................................................................................................... 60
  • LISA 2. LÕPETAMISKANNETE SKEEM ................................................................................ 61
  • KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................. 62
  • MAJANDUSARVESTUS
  • Eesmärk
  • Info tarbijad
  • Rõhuasetus
  • Ajaline suunitlus
  • Seaduslikud nõuded (reglementeeritus)
  • Täpsus
  • Regulatsioon
  • Info esitamine
  • Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erisused
  • kulude liigitamisel
  • expenses
  • general and administrative expenses
  • RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE
  • International
  • Accounting Standards Board
  • International Financial Reporting
  • Standards
  • International Accounting Standards Board
  • SIC Interpretations
  • International Federation of Accountants
  • Public Sector Committee
  • International Public
  • IPSAS
  • International Accounting Standards
  • International Financial Reporting Standards
  • IFRS for
  • SME IFRS
  • RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID
  • RMPS § 16)
  • majandusüksuse printsiip
  • jätkuvuse printsiip
  • arusaadavuse printsiip
  • olulisuse printsiip
  • järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip
  • tulude ja kulude vastavuse printsiip
  • objektiivsuse printsiip
  • konservatiivsuse printsiip
  • avalikustamise printsiip
  • sisu ülimuslikkuse printsiip
  • RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED
  • filiaal
  • Varaobjekt
  • obligation
  • revenue
  • / kahjum (
  • Majandusaasta
  • Bilanss
  • finantsseisundi
  • aruanne
  • Koondkasumiaruanne (kasumiaruanne)
  • Omakapitali
  • muutuste
  • aruanne
  • MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE
  • trial balance
  • adjusted entries
  • adjusted trial balance
  • auditeerimine on kohustuslik)
  • ettepanek/kahjumi katmise ettepanek
  • õienditeta
  • žurnaal-pearaamatuks
  • Proovibilanss
  • RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID
  • Raamatupidamises organiseeritakse nende
  • jooksev arvestus vastavatel kontodel
  • acquisition cost, historical cost
  • RAAMATUPIDAMISE BILANSS
  • Bilansi aktivas
  • Bilansi passivas
  • International Financial Accounting Standard Board
  • kajastatakse RTJ 2 (Raamatupidamise Toimkonna juhend
  • edaspidi RTJ )
  • koosneb
  • RTJ 6)
  • RTJ 5)
  • RTJ 7
  • Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis järgmistel kirjetel
  • Lühiajalise kohustisena kajastatakse kohustisi kui
  • Kõik muud kohustised on pikaajalised kohustised
  • RAAMATUPIDAMISKONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE
  • kreedit
  • aktivakontodeks
  • passivakontodeks
  • krediteerimiseks
  • deebetkäiveteks
  • kreeditkäiveteks
  • kahekordse kirjendamise
  • aktiva-passivakontosid
  • AKTIVA-PASSIVAKONTO
  • Kreedit
  • Põhivara akumuleeritud kulum
  • Ehitised
  • Ehitised akumuleeritud kulum
  • Oma osad või aktsiad
  • Osakapital (aktsiakapital)
  • Oma osad (aktsiad)
  • Aktivakontod
  • Passivakontod
  • Kontraaktiva kontod
  • Kontratulu kontod
  • Kontrapassiva kontod
  • Kontrakulu kontod
  • täiendkontod)
  • Analüütilised (täiend)
  • tulukontod
  • kulukontod
  • simple entry
  • compound entry)
  • Kontoplaan
  • SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS
  • sünteetiliseks arvestuseks
  • sünteetilisteks kontodeks
  • analüütiline arvestus
  • TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS
  • raamatupidamise seadusele
  • § 22
  • KASSAPÕHINE JA TEKKEPÕHINE ARVESTUS
  • MAJANDUSTEHINGUTE KORRIGEERIMIS- JA L
  • üle kanda
  • Tekkepõhiste kirjetega seotud majandustehingute summad
  • K
  • K
  • Lõpetamiskanded
  • FINANTSARUANDED
  • cash equivalents
  • Ebatõenäoliste laekumiste mahakandmise meetodid
  • e individuaal
  • mahakandmise meetod
  • Direct write off)
  • Direct write off)
  • Percentage of receivables
  • Aging schedule
  • Percentage of sales
  • mitte aga
  • BIOLOOGILINE VARA on
  • eristatav
  • raamatupidamiskohustuslane kontrollib
  • saada
  • usaldusväärselt mõõta
  • pikema perioodi
  • kohustised
  • liigitus
  • Raamatupidamiskanne
  • sotsiaalmaksu
  • Töötasu arvestamine
  • Töötasu maksmine
  • Puhkusetasueraldise moodustamine
  • K
  • Puhkusetasu arvestamine
  • K
  • Kinnipidamised puhkusetasult
  • Puhkusetasu maksmine
  • kassapõhine
  • Käibemaksukohustuslasel
  • D käibemaks
  • K käibemaks
  • suurenemine
  • vähenemine
  • Omakapital jaguneb
  • Seotud omakapitaliks
  • Vaba omakapitaliks
  • Ülekurss võib kasutada
  • Oma aktsiate või Oma osad
  • OÜ reservkapitali
  • ei kehti AS-dele
  • Kohustuslik reservkapital moodustamine
  • Puhaskasum (eelmiste perioodide ja aruandeaasta) jaotatakse
  • K
  • Dividendide väljakuulutamisel
  • Dividendide väljamaksmisel
  • Tulumaksu tasumisel
  • Tootmiskulud (põhikulu)
  • Tootmise lisakulud
  • Mittetootmiskulud e perioodikulud on kulud
  • operating expenses
  • e. kulude olemus
  • skeem 1)
  • meetod e. kulude funktsioonist lähtuvalt
  • skeem 2)
  • äritegevusest)
  • rahavood investeerimistegevusest
  • rahavood finantseerimistegevusest
  • äritegevus)
  • rahakäive
  • kaudmeetodit
  • Põhitegevuse rahavood
  • Põhitegevuse rahavood
  • Investeerimise rahavood
  • Investeerimise rahavood
  • Finantseerimise rahavood
  • OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE
  • VARUDE ARVESTUS JA HINDAMINE
  • neto realiseerimisväärtuses
  • Neto realiseerimisväärtus
  • Pidev arvestus
  • Perioodiline arvestus
  • cost of goods sold
  • Kaubaostud
  • Kaubad
  • Ei kajastata)
  • Ei kajastata)
  • Neto realiseerimisväärtus
  • specific
  • identification method
  • average-cost method
  • first in, first out
  • method
  • last in, first out
  • highest in
  • first out method
  • lowest in
  • Tabel 1
  • Varude arvestusmeetodid
  • Tabel 2
  • Perioodilise kaalutud keskmise soetushinna meetod e. kaudne kaalutud keskmise soetushinna meetod e
  • jääkide arvestamise (hindamise) meetod (algandmed tabel 1)
  • Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss soetushinnas : võimalik müügikogus)
  • Lõppvaru (lõppjääk)
  • Müüdud kauba kulu (soetusmaksumus)
  • Tabel 3
  • Pideva kaalutud keskmise soetushinna meetod e. otsene kaalutud keskmise soetushinna meetod
  • algandmed tabel 1)
  • Ressurss enne esimest müüki
  • Ressurss enne teist müüki
  • Lõppjääk 30. juuni: (
  • Summas 106.25
  • Müüdud kaupade kulu (soetusmaksumus): 30 + 43.75 = 73.75
  • Tabel 5
  • Kaupade (varude) FIFO (pidevsüsteem) meetod (algandmed tabel 1)
  • Varu hindamise meetodite mõju
  • MATERIAALNE PÕHIVARA JA DEPRETSIATSIOONI E MAHAARVESTAMISE
  • AMORTISATSIOONI E KULUMI) MEETODID
  • acquisition cost
  • fair value
  • amortiseeritav osa)
  • replacement cost
  • lineaarne e. ühtlane meetod
  • tegevuspõhine meetod
  • kasutusaastate
  • kahekordselt alaneva jäägi
  • Straight-line method)
  • 000
  • Tegevuspõhine meetod
  • depreciation rate
  • Kahekordselt alaneva jäägi meetod
  • Kasutusaastate järjenumbrite summa meetod
  • perioodikuludes
  • Parendustega seotud kulutused
  • Masina mahakandmine
  • Esitatud ostjale arve
  • Müügi tulemus

Kommentaarid (1)

eve11 profiilipilt
eve11: Aitäh, aitas.
05:03 19-11-2014


Sarnased materjalid

60
docx
Arvestuse alused eksamikonspekt
1072
pdf
Logistika õpik
105
doc
Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
126
doc
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
74
doc
Finantsjuht-konspekt
37
doc
Finantsarvestus I osa
46
doc
Arvestuse alused 1-3 nädala konspekt
32
docx
Finantsarvestuse alused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !