Finantsanalüüs kodutöö nr 1 majandus, finants (1)

Sarnased õppematerjalid

8

xlsx

Finantsanalüüs ja investeering Kodutöö 2

ÜLESANNE 138A (FINANTSILISE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE). Ettevõtte finantsvõimenduseta tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh va Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja la finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Arvutage tulusus. Hinnake ettevõtte poolt möödunud aasta jooksul loodud majand finantsvõimenduseta beeta 0.8 riskivaba tulumäär 5% tururiskipreemia 5% Omakapitali suurus 168 SH puhaskasum (EBIT) 28 Laenukapitali suurus 280 Laenukapitali

Statistika

8

xlsx

Finantsanalüüs

ÜLESANNE 138A (FINANTSILISE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE). Ettevõtte finantsvõimenduseta tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh va Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja la finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Arvutage tulusus. Hinnake ettevõtte poolt möödunud aasta jooksul loodud majand Finantsvõimenduse beeta 0.80% Riskivaba tulumäär 5% Tururiskipreemia 5% Bilansiline suurus E 168 mln sealhulgas Puhaskasum NI 28 mln Laenukapitali suurus 280 mln laenukapitali hind 8% Tulumaks 0% Mis on omakapitali tulusus ja kaasatud kapitali tulusus Omakapitali kulukuse määr 0.0504 Laenukapitali kogu

Finantsanalüüs

11

docx

Rahanduse konspekt

Rahandus üldisemas tähenduses on raharessursside juhtimine. 1. Riigi rahandus - riigi teenindamine raharessurssidega.  Tulude kogumine ja ümber jaotamine (riiklike fondide moodustamine)  Stabiliseerimisfunktsioon – maksupoliitika abil tagada riigi stabiilne majanduskasv. 2. Ettevõtte rahandus - tegeleb ettevõtte rahaliste ressursside ratsionaalse paigutamise ja suunamisega.  Väliste ja sisemiste allikate moodustamine ettevõttes. o Sisemised allikad - moodust ev majandustegevusest (puhaskasum, amortisatsioon). o Välised allikad- võõrvahendid (laenud, omafinantseerimine).  Kapitali eelarvestamine.  Käibevara juhtimine. 3. Kodumajapidamisrahandus. Ettevõtte rahandus on seotud bilansi juhtimisotsustega, mida võib jagada kolmeks:  investeerimisotsused ehk investeerimispoliitika – seotud ressursside paigutamisega (aktiva)  finantseerimisotsused ehk finantseerimispoliitika – se

Kategoriseerimata

8

docx

Finantsanalüüs Eksam kordamine arvutus

15%  Ca 16,67 %  2 11. Ettevõtte finantsanalüüsi kontekstis millistest firma näitajatest võiks kõige rohkem olla huvitatud pank kui kreeditor?  Varade kasutamise efektiivsuse näitajatest  Rentaabluse näitajatest Likviidsuse ja maksevõime näitajatest  Omakapitali kasutamise efektiivsuse näitajatest  Finantsanalüüs  12. Kui ettevõte kasutab varude juhtimisel EOQ mudelit, siis optimaalse tellimis koguse puhul:  Ettevõtel puuduvad varude hoiukulud ja laovaru kui selline  On võimalik alati lükata edasi makstaolevate (hankijatele tasumata) arvete tasumine  On varude tellimiskulud võimalikult minimaalsed Varude tellimiskulud võrduvad varude hoiukuludega  13. Ettevõtte võtab pangast pikaajalist laenu, mille eest ta soetab koheselt kinnisvara, kuhu

Finantsanalüüs

47

docx

Finantsjuhtimine kordamine

maksimeerimisest. Ettevõtte finatsjuhi jaoks on peamised probleemid kui palju suudab ettevõtte investeerida ja kuhu on otstarbekas ning kuidas nõutavat rahahulka suurendada. Finantsjuht vastutab finantsanalüüsi ja -kavandamise eest, varade struktuuri juhtimise eest ning finantsstrukutuuri juhtimise eest. Tema tööülesanded: ● Ettevõtte varade(aktivate) finantseerimise planeerimine ja juhtimine ● Ettevõtte käibevara mõjutavate otsuste finantsanalüüs ja -kontroll. ● Ettevõtte käibevara efektiivsuse analüüs. ● Debitoorse võlgnevuse juhtimine ja kontroll (klientide maksetähtaegade 8  jälgimine, tähtajaliste laekumiste tagamine, aegunud debitoorse võlgnevuse sanktsioneerimine ja elimineerimise tagamine, ettepanekute tegemine klientidele maksetähtaegade ja allahindluse osas).

Finantsjuhtimine

22

docx

Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“

Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“ 1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Raamatupidamine Finantsjuhtimine Mineviku vaatav Tulevikku suunatud Finantsaruannetel rõhk koostamisel Finantsaruannetel rõhk kasutamisel otsustusprotsessis Näitajateks puhaskasum Näitajateks rahavoog Riskianalüüs-veidi Korralik riskianalüüs 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad (3) 1)Kuhu investeerida? Pikaajaliste investeeringute - projektid planeerimine ja juhtimine - seadmed,masinad, hooned (Capital Budgeting) 2) Kust leida raha finantseerimiseks? -Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? -Millal maksta tarnijatele? -Kuidas saada raha ostjatelt? -Mida teha üleliigse sularahaga? 4)Pikaajaliste investeeringute juhtimin

Finantsjuhtimise üldkursus

47

docx

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väid

Majandus

124

pdf

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................

Majandus

Kommentaarid (1)