· Otsesed kulud o Need kulud, mida me teame, mis on kulunud mingi toote valmistamiseks. · Kaudsed kulud o Mille kogusummat küll teame, kuid mille otsene seos toodetava objektiga puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. Toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud kaupade soetuskulud ja toodangu valmistamiskulud on varudena bilansis.
Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on ettevõtte maksevõime tase EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD (ACTIVITY RATIOS) Efektiivsussuhtarvud näitavad kui tõhusalt on firma kasutanud oma varasid läbimüügi suurendamisel. Teisisõnu käibekordajad näitavad millised varad teen võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et varasid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda. KESKMINE VARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE OMAKAPITAL (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUSES (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE KÄIBEVARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESMISED VARUD (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE LÜHIAJALINE VÕLGNEVUS(perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 MÜÜGITULU PÄEVAS= müügitulu/365 Nõuete laekumiskiirus (Accounts Receivable Turnover)
müügimahuga põhjusel, et juhtkond on otsustanud kulutada kindlaksmääratud osa müügitulust või kindla rahasumma iga müüdud ühiku kohta. Püsivkulud ehk püsikulud on kulud, mille kogusummale kulukäituri muutumine mõju ei avalda, st nad jäävad konstantseks nii tegevusmahu suurenemisel kui ka vähenemisel. Eristatakse püsivaid omamiskulusid ehk siduvaid püsikulusid ja diskretsionaarseid püsikulusid ehk püsivaid suvakulusid: - püsivad omamiskulud – püsikulud, mis tulenevad seadmete, hoonete või muu vara omamisest, samuti tippjuhtidega sõlmitud lepingutest; - püsivad suvakulud – püsikulud, mis on seotud perioodiliselt langetatavate eelarvestamisotsustega, peegeldades tippjuhtkonna nägemusi. 9 Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. Näiteks telefonikulu puhul on püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus
Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 11) Varade (aktiva) struktuur ??? 12) Kohustuste ja omakapitali (passiva) struktuur ??? 13) Kasumiaruande skeemid Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
kasutatakse programmi MS Excel. Saadud andmeid võrreldakse Eesti Statistikaameti haldusharu keskmistega ning seejärel neid interpreteeritakse. Ettevõte finantsanalüüsi teostatakse omanike seisukohast lähtuvalt. Omanike seisukohalt on oluline teada, kas nende finantseeringud on edukad või ebaedukad. Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldatakse lühidalt ettevõtet Estravel AS. Teises peatükis teostatakse ettevõtte finantsanalüüs, tehes kasumiaruande ja bilansi horisontaal- ja vertikaalanalüüsid, leitakse suhtarvud ning analüüsitakse nendevahelisi seoseid. Kolmandas tehakse soovitused ettevõtte finantsolukorra parendamiseks. Lisades on välja toodud kasumiaruanne, bilanss, vertikaal-ja horisontaalanalüüsid, Statistikaameti näitajad ning Du-Pont-i puu 4 1. REISIBÜROO ESTRAVEL AS LÜHIÜLEVAADE
temaga identsevaraobjektiga. Võib nimetada olevikukuludeks. Kavandatud kulu ehk plaaniline kulu ehk eelarvestatud kulu - Plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud. Võib nimetada tulevikukuludeks. 5 Millised on muutuvkulud ja millised püsivkulud? Muutuvkulud ehk muutkulud - kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Püsivkulud ehk püsikulud – kulud, mille kogusummale kulutäituri muutumine mõju ei avalda 6 Kuidas käituvad muutuv- ja püsivkulud tegevusmahu muutudes? Muutuvkulud on muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad nad konstantseks. Muutuvkulude kogusumma muutub olulisusvahemikus proportsionaalselt tegevusmahuga. Muutuvkulu: * kaubandusorganisatsioonis - kaupade soetusmaksumus * tootmisfirmas - põhimaterjal, põhitööliste palk, osa tootmise lisakuludest
Kui K on 0,3-0,59, siis nõrk Kui K on väiksem, kui 0,3, siis mitterahuldav · Likviidsuskordaja näitab ettevõtte maksevõimet (Likviidsuskordaja = käibel olev raha / lõhiajalised kohustused) pank tihti vaatab seda, et kas anda laenu või mitte. · Omakapitali rentaablus - näiteks, kui ettevõtte ostab hoone ja hiljem müüb siis kas peale müüki jäädi plussi või mitte. Omakapitali puhasrentaablus (ROE) = puhaskasum / omakapital · Brutorentaablus ostad hoone 5000 EUR ja müüd 6000 EUR siis brutorent on 6000! Brutorentaablus = brutokasum / müügi netokäive Kordaja näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Kordaja väärtus sõltub hindade ja müügiprotsessi juhtimisest ja müüdud toodetele tehtud kulude kontrollist. Kordaja võtab teatud määral arvesse ettevõtte püsi ja muutuvkulusid.
probleemide käsitlusel. 2 Tallinna Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4
2. Varude käibevälde = -------------------------------------------------- = ---------------------------- müüdud kaupade kulu/päevade arv perioodis varude käibesagedus keskmine debitoorne võlg 3.Raha keskmine laekumisperiood = ----------------------------------------------- x 360 (Ostjate debitoorse võlgnevuse müügitulu laekumisperiood) krediitmüük 4. Ostjate debitoorse = -------------------------------------------------- võlgnevuse laekumissagedus ostjate keskmine debitoorne võlgnevus Talitustsükkel = debitoorse võlgnevuse käibevälde + varude käibevälde Finantseerimistsükkel = talitustsükkel – lühiajaliste kohustuste käibevälde müügitulu 5
vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kasum (kahjum) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. (6) Ettevõtte OÜ Abilis omakapital koosneb: omakapitalis nimiväärtusest, kohustuslikust reservkapitalist, eelmise perioodide jaotamata kasumist ja aruandeta kasumist. 17 6 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK Finantsanalüüs (ingl financial analysis) on ennekõike suunatud ettevõtte jätkusuutlikkuse analüüsimisele. Jätkusuutlikkust saab väljendada maksevõime, kasumlikkuse, kapitali
saavutada firma eesmärgid · kvaliteeti suutlikkust pakkuda rahvusvahelistele standarditele ja firmasisestele kvaliteedinõuetele vastavaid teenuseid, mis rahuldavad klientide ootusi ja vajadusi Lühiülevaade finantsanalüüsist 4 Finantsanalüüs kujutab endast hinnangut antud ettevõtte finantsolukorrale. Seda võib teha möödunud perioodide, hetkeseisu ja tulevikus oodatava finantsolukorra kohta. Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mõista finantsaruandlust ja on aluseks finantsotsuste vastuvõtmisel. Finantsaruandlusest saavad ettevõtte tegevuse kohta informatsiooni nii majandusjuhid kui ka kreeditorid, aktsionärid, kliendid, tarnijad, revidendid ja konkurendid. Ettevõtte finantsseisundi hindamiseks vajalikud algandmed; Aruandluse kvaliteet ja kasutatud arvestusmeetodid; Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne; Likviidsus,
Gargohunters AS´il maksuvõlg. Ettevõte on käitunud maksukuulekalt ning 2010 kuni 2015 aasta majandusaasta aruanded esitanud korrektselt, õigel ajal. Majandusaasta kestab 01.01-31.12. Lisaks sellele on töötajad väga sportlikud ning nende huviks on lisaks tööle veel korvpalli mängida. Ettevõtte koduleheküljel on puudlik informatsioon ja antud informatsioon ei vasta majandusaasta aruandele. 2015 aasta oli ettevõtte müügitulu kaks miljonit eurot, millega saavutati samal põhitegevusalal TOP 20 müügitulu 2015 aasta järgi 2 koht. Vastavus raamatupidamisseadusele 2010 kuni 2015 aastatel puudub ettevõtte tegevusaasta aruandes hooajalisus. 2010 kuni 2013 puuduvad peamised finantssuhtearvud majandusaasta ning eelneva majandusaasta kohta samuti puuduvad keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud. 2014 aasta tegevusaruandes peamised finantsnäitaja andmed ei klapi 2015 aasta aruandega ning neid kajastati tegevusaruandes alles
See on ka tingitud 5 sellest, et inimeste omakapitali kogused on suuremad, mille tagatisel on ka võimalik väljastada suuremaid laene. Pikaajalisemate laenude võtmist on ka soosinud asjaolu, et on rakendatud erinevaid toetusprogramme. TASUVUSE ANALÜÜS Tasuvuse analüüsi abil saame kindlaks teha kui palju saadakse kasumit müügilt, varadelt ja omakapitalilt Vara, omakapital ja puhaskasum (-kahjum), tuhat krooni, aastatel 2000-2008 Kuidas mõjutab puhaskasumi suurus varade rentaablust (ROA) e. ehk investeeringute rentaablust? Suhtarv sümboliseerib kasumi efektiivsust, mida on teenitud seoses ettevõtte varade kasutamisega. Hinnang antakse sellele, kui hästi on firmas varasid kasutatud. Antud andmete põhjal võib järeldada, et koguvara puhasrentaabluse näitajad on madalad. Tõstmaks ROA taset peaks ettevõte suurendama käivet või tegevustulukust.
Raamatupidamine xxx xxx xxx OSAÜHING KORMEK TRADING Majandusanalüüsi praktikaaruanne Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2012 SISUKORD 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS.................................................................................................. 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD............................................................ 4 3.1 Müügitulu dünaamika..................................................................................................... 5 4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad........................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase................................................................................................ 9 5
Milline on inimkapitali roll selle ettevõtte äritegevuses? Kes ja kuidas veel üritavad samu tooteid/teenuseid samadele klientidele müüa? •Ehk kokkuvõttes: milles peitub konkreetse ettevõtte väärtus, äriloogika ning konkurentsieelis? Finantsanalüüsi eesmärgiks on eelkõige hinnata ettevõtte võimet tekitada oma tegevusega rahavoogu, et täita oma kohustusi ja genereerida omanikele tulu. Rahavoogu põhitegevusest defineerime reeglina EBITDA (kasum enne põhivara kulumit, intresse, muid finantstulusid ja -kulusid ning makse) baasil. See on ligilähedaselt parim näitaja ettevõte tegevusrahavoo kohta, ehkki tegelik rahavoog on EBITDA-st natuke erinev: Ettevõtetel on tihti vaja teha jooksvaid investeeringuid põhivarasse; Käibe kasv nõuab täiendavaid investeeringuid käibevahenditesse (samas vabastab käibe vähenemine tihti käibevahendeid, mille arvelt saab katta
struktuuri kujundamist ja finantsprognoosimise erinevaid alternatiive ning analüüsi tulemuste alusel suutma teha konstruktiivseid järeldusi ning ettepanekuid. Antud ainetöös on analüüsitavaks ettevõtteks valitud XXX OÜ. Analüüsitavad-võrreldavad perioodid on majandusaastad 2012, 2013 ja 2014. Kogu vajalik info erinevate suhtarvude leidmiseks on saadud nimetatud perioodide aastaaruannetest. Ainetöös käsitletavad teemad on järgmised: ettevõtte üldine iseloomustus, müügitulu analüüs, likviidsuse analüüs, varade kasutamise ehk efektiivsuse analüüs, kapitali struktuuri analüüs ja ettevõtte rentaabluse ehk tulukuse analüüs. 5 1. ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS XXX OÜ on asutatud aastal 20xx Nimi Perenimi poolt. Põhitegevuseks oli esialgu reklaami vahendamine meedias
FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit
Kohustus - rp. kohuslase võlg, mis nõuab tulevikus varast loobumist. Kohustuste põhitunnuseks loet. e/v võlgnevuse olemasolu. Kohustused tulenevad möödunud tehin- gutest või teistest minevikusündmustest. Kohustuste kajastamisel on oluline: · kas näidata bilansis: bilansis näidatav kohustus peab olema tunnustatud ja mõõdetud, · kas avalikustada lisades, · kas üldse mitte avalikustada. E/v bilansis on passiva pool sisuliselt jaot. 2-ks osaks: kohustused ja omakapital. Kohustused jaot.: I. Lühiajal. kohustused - maksetähtaeg on bilansipäevast arvestades 1 a. või vähem. Esinevad bilansis 8 põhirühmana: võlakohustused, ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest, võlad hankijatele, mitmes. võlad, maksuvõlad, viitvõlad, lühiajalised eraldised, muud ette- makstud tulev. per. tulud. Lühiajal. kohustused jaot. 3 kategooriasse: 1) Determineeritavad - lühiajal. kohustused, summalt täpselt määratletud (tasumata arved, panga-
Tallinna Majanduskool Majandusarvestuse ja maksunduse osakond OÜ Maharaja ASP ja OÜ Ultex Haldus finantsanalüüs Õppeaines: Finantsanalüüs Koostas: MA10 Juhendaja: Rita Sikk Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Kodutöös uurisin kahe toitlustusettevõtte - OÜ Maharaja ASP ja OÜ Ultex Haldus kasumiaruandme, bilansi ja rahavoogude aruande põhjal arvutatud näitajaid. Töö eesmärgiks oli võrrelda sarnaste ettevõtete finantsilisi näitajaid üksteisega ja üldtunnustatud normidega.
1 ) ja abonenttasu on 10 kuus. Aasta tootmis ja müügimaht 25000 tk. Leida jooksva aasta kulud: Muutuvkulud Esmaskulud Tootmis- kulud Püsikulud Täiendkulud Müügikulud Segakulud Alternatiivkulud Pöörduma- tud kulud Kontrolling ja juhtimisarvestus
Aktiva kokku 6 500 000 PASSIVA Lühiajalised kohustused 500 000 Pikaajaline pangalaen 3 000 000 Aktsiakapital nimiväärtuses 2 000 000 Jaotamata kasum 1 000 000 Passiva kokku 6 500 000 2011. aasta müügitulu kokku moodustas 7 500 000 krooni. Detsembrikuu käive oli 375 000 krooni. Müügiplaan 2013 I poolaastaks: Müügiplaan Jaanuar 650 000 Veebruar 600 000 Märts 450 000 Aprill 600 000 Mai 450 000
võimaldavad ettevõttel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud muudatused. Ettevõtte rahanduse 2. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neileantud õiged väited (kursiivis) 1. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse lühema ajaperioodi vältel kui üks aasta. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse pikema ajaperioodi vältel kui üks aasta. 2. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital ja aruandeaasta kasum/kahjum. 3. Tegevusvõimendus mõõdab müügikulu muutuse mõju laenudele ja maksustatud kasumile (EBIT). Tegevusvõimendus mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT). 4. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleerimata vorm, kus kauplemisel pole reegleid. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja
vähendada, tekib kahjum. Võib väljendada naturaalnäitajates (toodangu kriitilise mahu piir) ja rahalises väljenduses. Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi tuletamisel lähtutakse samuti kasumiaruande põhiskeemist, mis näeb välja järgmine: Müügikäibe kriitiline piir rahalises väljenduses: Müügikäive-(muutuvkulud+püsikulud)=0 S-(VC+F)=0 kus S-müügikäive, VC-summaarsed muutuvkulud, F-summaarsed püsikulud Rakendamise võimalused: täiendava kriteeriumina investeerimisprojektide analüüsimisel; kulude struktuuri planeerimisel; toote tootmistehnoloogia valikul. Piirangud ja puudused: eeldab püsivat tootmise ja müügikäibe struktuuri; eeldab püsivaid hindu ja kulusid. 13. Kulude jaotamine muutuvkuludeks ja püsikuludeks 14. Toodangu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0 Q(P-V)-F=0
IT tugiteenuse (hooldus, remont, arendus, nõustamine) pakkumine äriklientidele. ICT Support OÜ varustab ettevõtteid vajalike IT seadmetega ning esindab Raritan KVM ja Remote Power seadmete tootjat Eestis. 1 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD Finantsanalüüsi eesmärk seisneb erinevate näitajate arvutamises ja nende analüüsimises. Käesoleva praktikaaruande eesmärk on koostada ICT Support OÜ müügitulu, likviidsuse, varude kasutamise, ostjatelt laekumata arvete, kapitali struktuuri ja ettevõtte tulukuse analüüs ning lõpuks, toetudes eelnevate andmete analüüsile, anda ettevõttele hinnang ning teha ettepanekuid efektiivsemaks majandamiseks. Infoallikateks kasutas autor nelja järjestikuse aasta (2009 2012) bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet koos lisadega. 2 MÜÜGITULU ANALÜÜS
põhitööliste tööaeg, masintundide arv jne (Alver & Reinberg, 2002, lk 53). Tänapäeva organisatsioonides on järjest vähem tõenäoline, et tegevusmahud (toodangu maht, osutatud teenuse maht) ei muutu. Muutused tegevusmahus (kuluobjektide arvus– toodete, teenuste arvus) muudavad organisatsiooni tulusid ja kulusid. Organisatsiooni kogukulud käituvad erinevatel tegevusmahtudel erinevalt: muutuvkulud muutuvad koos tegevusmahu muutusega, püsikulud mitte. Seetõttu ei rahulda ettevõtteid kulude juhtimisel kulude liigitus ainult otse- ja kaudkuludeks, vaid üha rohkem on tarvis pöörata tähelepanu kulude käitumisele ning liigitada kulud muutuv- ja püsikuludeks. (Karu, 2008, lk 112-113) Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad funktsionaalselt tegevuse mahuga. Muutuvkuludeks võivad olla tükitöötasu kulu, põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, transpordis kütusekulu jne
2 Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4
2 Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4
2 Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4
5) nimed; 6) asu- või elukoha aadressid; 7) allkiri (-ad) 8) järjekorranumber KUTSELINE RAAMATUPIDAJA füüsiline isik (aus, objektiivne, kompetentsus ja asjakohasus, usaldusv., prof käitumine), kes on saanud erialase väljaõppe või omab raamatupidaja kutsetunnistust ja tegutseb oma kutsealal, sõltumata tegutsemise või lepinguvormist. Eesmärkide saavutamise 4 põhinõuet (usaldusväärsus, kutsealane kompetentsus, kutsealase tegevuse kvaliteet, kindlustunne) KULUD Muutuvkulud ja püsikulud, tasakaalupunkt; otsekulud ja kaudkulud; kulude jaotamine tootegruppidele; vastutuskeskused. MAKSUSTAMINE Tarbimise mõjutamine; säästmise mõjutamine; äriühingute ülesehituse kujundamine Liigid: otsesed, kaudsed KÄIBEMAKS Käibemaksu üldine määr on 20% kauba või teenuse müügihinnast. Mõnede kaupade puhul on maksumäär 9% (nt ravim, perioodiline väljaanne, majutusteenus) või 0% (nt eksporditav kaup). TULUMAKS
tõkkenormiks riskivaba intressimäär. riski arvestav diskonteerimismäär. 10. Bilansi skeem 11. Varade (aktiva) struktuur 12. Kohustustuste ja omakapitali (passiva) struktuur 13. Kasumiaruande skeemid 14. Kasumiaruande äritasand ja finantstasand 15. Ettevõtte tasuvusanalüüs Tasuvusanalüüsi kasutatakse äritegevuse tasememääramiseks, mis kataks kõik tegevuskulud, erinevate müügi tasemete kasumlikkuse leidmiseks. Ettevõtte kasumi-kahjumi punkt on müügitulu tase, mis on vajalik, katmaks kõiki tegevuskulusid. Kasumi-kahjumi punktis on ärikasumi (EBIT) väärtus võrdne nulliga. Kasumi-kahjumi punkti leidmiseks tuleb esmalt eristada püsi- ja muutuvkulusid Muutuvkulude ulatus muutub koos müügitulu ulatuse muutumisega ning on mahufunktsioon, mitte ajafunktsioon. Muutuvkulude alla liigitatakse näiteks tootmistööliste töötasu ja tootmise põhimaterjalide kulu. Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu
KOKKU 5 501 110 5 427 335 Tabel 4 Võlad töövõtjatele 31.12.2009 31.12.2008 Intessivõlad 129 018 216 376 Muud viitvõlad 805 790 1 276 930 KOKKU 934 808 1 493 306 Tabel 5 Muud võlad 5. OMAKAPITALI ARVESTUS Aktsiaseltsi omakapital koosneb: Aktsiakapital sellel kirjel kajastatakse aktsiakapitali nimiväärtuses Ülekurss kajastatakse aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu, tehingutel omaaktsiatega aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe, omaaktsiate kustutamisel 21 aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe (miinus) aktsiatehingutega seotud otsekulud
valik on olnud halb ja ostjate maksedistsipliiniga tuleks rohkem tegeleda. Eesti keskmine arvete laekumise kiirus on 30-45 päeva 4. Lühiajalise (debitoorse) võlgnevuse näitajad (receivables turnover) Debitoorse võlgnevuse käibekordaja suhtarv näitab debitoorse võlgnevuse ringlemiskiirust aastas. Mida suurem tulemus seda parem. Väga lühike raha laekumise aeg võib tähendada väikest müügi mahtu. NB! Kuna ostjate debit.võlg og on bilansis koos km-ga, aga müügitulu kasumiaruandes ilma, siis tuleb näitajad ühismõõtsustada. Vastasel juhul on laekumisperiood tegelikust pikem. 5. Põhivarade käibekordaja e.müügikäibesiduvus (fixed-asset turnover) Suhtarv näitab kui palju suudetakse käivet toota iga põhivara ühiku kohta. Mida suurem näitaja seda parem. Näitaja ebaadekvaatselt madal arvväärtus tähendab liigset investeerimist põhivarasse, võrreldes saadava müügituluga. Soovitus – müüa mittevajalikud põhivarad ja investeerida raha mujale
5 VARAD KOKKU 102 177 95 165 7 012 7% 100 100 Kohustused Lühiajalised kohustused KOHUSTUSED JA Võlad ja ettemaksed 25 111 24 792 319 1% 25 26 OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused kokku 25 111 24 792 319 1% 25 26 Kohustused kokku 25 111 24 792 319 1% 25 26 Omakapital
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
