Filosoofia vanas kreekas, hellenismiperiood (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Vana kreeka kordamine

See arvati olevat teistsugune kui tavaline elu. 5.Miks oli templi välisilme olulisem selle sisemusest? Sest tavalised inimesed sinna sisse tavaliselt ei sattunud ning seepärast pidi väline ilme tekitama inimestes aukartust. 6.Mõisted- Delfi oraakel- spetsiaalne pühamu Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Sport, kirjandus ja teater (Õ lk 116-121) Millal, kus ja kelle auks toimusid esimesed olümpiamängud? 776.a eKr, Kreekas, Olümpias jumalate auks peamiselt ZEUS-i jaoks. Mis oli olümpiarahu? Kõik sõjad lõpetati selleks ajaks kuni mängud käisid. Millega on ajalukku läinud?: · Homeros- pani kirja eeposed, oli vana kreeka laulik · Pindaros- koolilüürik, tegi spordivõistluste saateks laule · Aischylos- kuulus Ateena traagik · Sophokles- samuti kuulus Ateena traagik Hellenismiperiood (õ lk 128-133) Mis on hellenism

Ajalugu

3

doc

Hellenism

· Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremad mõõtmed · Linnu valitseti traditsioonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes allusid linnad selle suurriigi valitsejale, kelle territooriumil need paiknesid · Kreekas sõltusid linnad kuningavõimust vähem kui mujal. Paljud neist ajasid iseseisvat poliitikat ja suutsid Makedoonia kuningatele isegi edukalt vastu seista 4. Hellenistlik kultuur · Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust · Nad rajasid linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsusid oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast

Ajalugu

15

doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene.

Ajalugu

3

doc

KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100)

Sokrates (469-399 eKr). Märksõnad: teadmised ja voorus. On öelnud: "Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme"; "Filosoofia on õpetus sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus". Sokrates ei kirjutanud ühtki teost, vaid edastas oma mõtteid suulistel vestlustel. Erinevalt teistest sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpilastelt tasu. Tema filosoofia peamine mõte oli vooruse olemuse mõistmine. Selle juures oli tähtis ka teadmine. Üksnes teadmine võimaldas voorust mõista. Platon (427-347 eKr). Oli Sokratese õpilane. Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast (isa poolsest harust pärit ka Solon). Rajab Ateena lähedale filosoofiakooli ­ Akadeemia. Platoni juures tähtsad meeline ja ideede maailm. Meeline maailm ­ see, mida näeme ja katsume, muutub pidevalt, tekib ja hävib. Ideede maailm ­ see ei muutu, sest ideed on muutumatud

Ajalugu

3

doc

Kreeka - geograafiline asend, kronoloogia, kreeta-mükeene

Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujunes III ja II aastatuhande vahetusel ekr; keskseks sai Mükeene; Kreeta-Mükeene tisv. Võib jagada kaheks : minoiliseks tsiv. Kreetal ja Mükeene tsiv. Mandri-Kreekas. Mionoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Hilisemas kreeka mütoloogias seostus kreeta muistne hiilgus müütilise Knossose kuninga Minose valitsemisega, seetõttu nim Kreeta tsiv

Ajalugu

4

doc

Vana Kreeka ajalugu

Poolte kokkuleppel võis ka abielu lahutada, sel juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi ja läks taas oma isa või muu meessugulase eeskostele. Mehed võisid naisi petta. Eesmärk oli saada terveid järglasi. · Naiste roll ­ naised pidid olema alandlikud ja kuulama oma mehe või isa sõna. Nende kohus oli hoida majapidamine korras ja söök laual. Samuti pidid nad sünnitama terveid järglasi. Sport, Olümpiamängud Ilusat keha hinnati Kreekas nagu teravat vaimu või poliitilist edukust. Nad sportisid alasti. Kuna tekkis soov võistelda, kujunesid aja jooksul välja Olümpiamängud. Need olid iga 4 aasta tagant ja pühendatud Zeusile. Osalesid üksnes hellenid. Ka naistele oli see keelatud. Sisaldas jookse, maadlust, rusikavõistlust, viievõistlust, neljahobusekaarikute võistlust. Olümpiarahu ­ seal ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sissepääsu relva jõul takistada. Põhilised jumalad, religiooni iseloomustus

Ajalugu

8

pdf

Vana-kreeka ja hellenism

Kreeklased ja Mükeene ajajärk. Sisserännanud kreeklased hakkasid mandril domineerima ja hobukaarikud tagasid nende sõjalise edu. Umbes 15. sajandil eKr tungisid kreeklased Kreetale ja vallutasid Knossose. Kreeta kultuur säilis ja kreeklased võtsid selle pea kogu ulatuses üle. Lineaarkiri A kohandati kreeka keelele ja loodi Lineaarkiri B, mida ka lugeda osatakse. Nüüd levis minioline kultuur üle Kreeka, aga selle arendajaks said nüüd kreeklased ja Kreeta kaotas oma tähtsuse. Ka Kreekas said elu keskusteks lossid, tuntuim Mükeene. Kreeka losside ümbert puudusid linnad ja olid kindlustatud, üldse olid kreeklased oma kultuuris märksa sõjakamad. Kuna iga loss püüdis iga hinna eest oma iseseisvust kaitsta, ei tekkinud sellel ajajärgul ühtegi suuremat riiki. Umbes 1200 eKr alanud suured rahvasteliikumised nõrgestasid tugevalt tsivilisatsiooni ning langes lõplikult umbes 1100 eKr. ÜLEVAADE KLASSIKALISE KREEKA TSIVILISATSIOONIST Tume ajajärk (1100-800 eKr)

Ajalugu

8

doc

Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt

AJALUGU-Kreeka Peamiseks ühendusteeks Kreekas oli meri. See tingis ühelt poolt avatuse maailma suhtes, teisalt sügava sisemise killustatuse. Kreeka koosnes maakondadest, kes kõik kaitsesid oma iseseisvust. Kuna Kreeka asus arenenud Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja vähearenenud Euroopa vahel, täitis ta pidevalt kultuurivahendaja rolli. Nad võtsid üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugandasid neid ja rajasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. KREETA-MÜKEENE KULTUUR Minoiline kultuur (~2000-1400 eKr)

Ajalugu

Kommentaarid (0)