50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
172 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Laura Tamm
Õppematerjali autor
Samuti ei tea ma edasi kas peaksin autorit tõsiselt võtma kui ta ise ütleb, et see kõik on oletus. 7. Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks? Minu meelest oli tekst lihtsasti loetav ja jälgitav, ei meenutanud tavalist filosoofiateksti. Tekst oli arusaadav ning ei tekitanud mõistmisega probleeme. 3.OSA Descartes leiab, et ta mõtleb ning tema alus teadmistele on mõtlemine. Popper arvab, et vaatluseid ei saa arvestada ülima allikana ning me peame endale tunnistama, et tõde on üliinimlik ja inimeste teadmised on piiratud. Descartese menetlus ei kummuta Popperi kriitikat teadmiste ühtse allika leidmise kohta. Popper leidis, et kõik teadmised on pärit üleloomulikust ning mida rohkem teadmisi me saame, seda spetsiifilisemalt on meie teadmised sellest, mida me ei tea. Popperi arvates on
[Type text] [Type text] Koostaja: Osa I Teksti tõlgendamisel kasutan kõige enam olulise allajoonimist. Täpsemalt öeldes markeerin enda jaoks olulise informatsiooni värviliseks. Minu jaoks on see kõige sobivam meetod, sest see hakkab paremini silma ja talletub mällu. Samuti meeldib mulle kasutada erinevaid skeeme, jooniseid ja tabeleid. Süstematiseeritud informatsiooni on palju lihtsam mõista ning vajaliku informatsiooni üles leidmine on lihtsam. Olen kasutanud veel mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist, lühikokkuvõtte kirjutamist ja teksti liigendamist alateemadeks. Antud tehnikatest ei ole ma kasutanud hermeneutilist ringi. See tehnika on minu jaoks täiesti uudne. Osa II 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti põhiteema seisneb selles, et teadmiste kõige algsemaid allikaid pole olemas. Lähtuvalt eelnevast tekkis autori uurimisprobleem:“ Kas vaatlus on meie maailmamõistm
valdkond. Kõikide faktide tõesuse kindlaks tegemine on liiga pikk ja aeganõudev protsess mistõttu areng oleks aeglane või üldse olematu. Seega tekib küsimus, et kuidas peaks autori arvates pidev areng toimuma. 7) Küsimused: Ma ei tea kas mul jäi midagi arusaamatuks, kas ma saan öelda,et ei saanud aru? Kõige kohta tekkis oma arvamus või mõte, tõlgendus. Kuid see võib olla väär ja mitte kattuda teiste arvamusega. III Osa Descartes usub, et eksistents on määratud mõistuse poolt ja mõtlemist pole võimalik kaotada. Ta arvab, et kui inimene mõtleb, siis ta ka eksisteerib. Popper usub aga, et teadmist ennast ei eksisteeri enne kui teisenevad eelteadmised. Tema arvab, et uued teadmised tulevad läbi varasemate teadmiste. Mulle tundub,et Popperi lähenemine kindla teadmise probleemile on paremini põhjendatud. Usun, et Popper ei olnud Descartese mõtetega eksistentsi ja tõe
Arusaamatuks jäigi see, et tõde on tegelikult olemas, aga me ei saa seda uskuda. Siin nagu autor just räägiks endale vastu sellega. Miks me ei või seda olemasolevat tõde siiski uskuda, kui see olemas on. III OSA Popper väitis, et paljudele asjadele siin ilmas ei saa kindel olla. Igale teadmisele, mida inimene omab, peab olema väga hea põhjendus. Isegi, kui põhjendus on leitud, ei või kindel olla, et see on piisavalt usaldatav. Descartes aga leidis, et kõige tähtsam on mõtlemine, alus teadmistele. Ta uskus, et inimesed peavad kindlalt midagi teadma, enne kui saab oma teadmistele toetuda, järelikult kui inimene kindlalt midagi teab, siis on see õige. Popper aga lähtus sellest, et teadmised ja isegi nende põhjused pole tõesed ning seega tegema võimatuks teadmiste ühtse allika leidmise kohta. Kuna Popper oli kursis Descartesi teooriaga ning see ei
Oleksin oodanud, et autor oleks konkreetsemalt neid muid allikaid maininud. 7.osa: Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks. Üldiselt oli see tekst oma ehituselt lihtsam kui paljud teised filosoofilised tekstid, seega võimaldas see teksti sisu lihtsamini mõista. Arusaamatuks jäigi see, kas autori eesmärk oli lihtsalt empiriste rünnata /kritiseerida või konkreetselt arutleda sellest, millised on allikad, millel tasuks tugineda. III. osa: Descartes uskus, et kui ta mõtleb, järelikult on ta olemas. Ta oli ratsionalist, Popper oli samuti ratsionalist, kuid tema filosoofiat võib pigem nimetata kriitiliseks ratsionalismiks. Arvan, et Karl Raimund Popperit ei rahuldanud Descartes`i üldkehtiva alus, sest ta oli ka ise ratsionalist ja tema jaoks oli Descartesi üldkehtiva alus liialt pinnapealne.
Teadmiste muutumine on ise teadmine, sest me saame uusi teadmisi vaid varasemate teisenemise teel – teadmised ei teki eimillestki. 1. Vaatlus ei võimalda tõde kindlaks teha. Popperi arvates ei võimalda vaatlus tõde kindlaks teha, sest on võimatu kontrollida kõiki vajaminevaid tunnistajate vaatlusi: alustades oma vaatluse kirjeldamist, jõuab pealtnägija õige pea selliste teoreetilise teadmisteni, mida pole võimalik vaatlusega tõestada. Popper võrdleb seda veereva lumepallina: teadmiste hulk, mida empiristide arvates tuleks vaatlusega tõestada, kasvab tõkestamatult. 2. Ühe inimese teadmine on alati seotud teiste inimestega ehk traditsioonidega. Ühe inimese teadmine on alati seotud teiste inimestega, sest üheks teadmise allikaks on traditsioon ehk aja jooksul kogunenud teadmiste hulk ilma milleta on võimatu oma teadmisi suurendada. Vaatlus ei saa toimuda
1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Põhiprobleem - kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised? 2.Väited 1) Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. "Ma lugesin seda "The Times'ist"" või siis "Ma lugesin seda Encyclopaedia Britannica'st" on märksa tõenäolisemad ja selgemad vastused küsimusele "Kust te teate?" kui näiteks "Ma olen seda meeleliselt tajunud" või "Ma tean seda ühe oma mulluse, vaatluse põhjal". 2) Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi. 3) Küsimus teadmiste allikast nagu nii palju autoritaarseid küsimusi puudutab päritolu. See eeldab teadmistelt sugupuud, mille abil nad end legaliseerida võiksid. 3. Argumendid 1) Igal tunnistajal tuleb oma seletuses kasutada tervet hulka teadmisi isikute, paikade, asjade, keelekasutuse, konventsionaalsuste jne kohta. Ta ei saa usaldada üksnes oma silmi ja kõrvu,
Jumal – täiuslikeim loomus, mis sisaldas endas kõiki täiuslikkuseid. Minu kriitika autori suhtes: Loetud tekstist on väga raske aru saada minul, kes pole varem filosoofiaga kokkupuudet olnud. Selleks, et aru saada tuleb mitu korda tekst läbi lugeda ja märkmeid teha. Autor on olnud väga spetsiifiline ning väidelnud väga mõtlemapanevaid teemasid. III OSA Decartese järgi põhinevad teadmised inimeste järgi, Popper tugineb aga mõtetes reaalsusele nagu näiteks vaatlustele ning nende allikate õigsuse kontrollile. Decartes ja Popper polnud ühel arvamusel teadmiste allika suhtes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid