Kuidas netis maksad? Vasta


Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused (0)

5 Hindamata
 
Filosoofia tunnikontrolli
kordamisküsimused
Mis on filosoofia?
· Filosoofia on üks ühiskondliku teadvuse
vorme. Tema eripära seisneb selles, et ta
seletab maailma ja inimese kohta selles
maailmas ratsionaalsete mõistete
süsteemi abil
· teaduslik püüe lahti mõtestada kõiki
inimese ja maailmaga seotud probleeme
Mis on filosoofia eesmärgiks
tekkides?
· Filosoofia tekib orjanduslikus
ühiskonnas kui püüe lahendada
kultuuri arengu vastuolusid.
Millised on 4 filosoofia
tekkimise eeldust?
· 1. mütoloogia
· 2. teaduste alged
· 3. argiteadvus
· 4. ühiskond teatud arengutasemel
Milline on filosoofia
põhiküsimus?
· Kuidas on seotud materiaalne
vaimsega, s.t. teadvuse ja olemise
vahekorra küsimus.
Nimeta 3 põhjust, miks on see
filosoofia põhiküsimus.
· 1. ta määrab ära filosoofilise kooli
kuuluvuse ühte kahest suunast
· 2. määrab ära kõik muud
filosoofilised probleemid
· 3. annab suuna inimkonna ja
kultuuri arengule
Millised on filosoofia
põhiküsimuse 2 külge?
· 1. kumb on esmane, kas olemine
või mõtlemine, mateeria või idee
· 2. kas maailm on tunnetatav.
Mis on filosoofias mõiste
"olemine"?
· Olemine on filosoofiline mõiste, mida
kasutatakse mateeria, välismaailma
ja looduse tähistamiseks ja
eristamiseks teadvusest ja
mõtlemisest.
Kuidas jagunevad filosoofid
vastavalt põhiküsimusele?
· Materialistid
77% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #1 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #2 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #3 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #4 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #5 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #6 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #7 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #8 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #9 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #10 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #11 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #12 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #13 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #14 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #15 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #16 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #17 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #18 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #19 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #20 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #21 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #22 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #23 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #24 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #25 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #26 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #27 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #28 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #29 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #30 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #31 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #32 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #33 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #34 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #35 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #36 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #37
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LoomadOnLahti Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Filosoofia tunnikontrolli
  • Mis on filosoofia?
  • Mis on filosoofia eesmärgiks
  • Millised on 4 filosoofia
  • Milline on filosoofia
  • Millised on filosoofia
  • Mis on filosoofias mõiste
  • olemine”?
  • Kuidas jagunevad filosoofid
  • Materialistid
  • Idealistid
  • Nimeta 5 materialismi
  • Antiikaja materialism
  • Keskaegne materialism ehk nominalism
  • Mehhaaniline materialism XVII-XVIII
  • Vulgaarne materialism XIX
  • Dialektiline materialism
  • Milline oli antiikaja
  • Milline oli nominalism?
  • Milline oli mehhaaniline
  • Milline oli vulgaarne
  • Millised on 2 idealistide
  • Kuidas jagunevad idealistid?
  • Mida väidab objektiivne
  • Mida väidab subjektiivne
  • Maailm luuakse subjekti mõistuse poolt
  • Mida tähendab filosoofias
  • Objekti vastandit
  • Objekti tunnetajat
  • Millised on 4 idealismi
  • Antiikaja idealism
  • Keskaegne idealism= realism
  • Saksa klassikaline filosoofia
  • XX. saj. idealistlikud koolkonnad
  • Milline on antiikaja idealismi
  • Milline on keskaegne idealismi
  • Milline on klassikaline saksa
  • Millised on XX sajandi
  • Millised on erinevate filosoofiliste
  • Milline teadus on filosoofia?
  • Parteiline
  • Mida tähendab filosoofia
  • Millised on filosoofia ajaloo 2
  • Miks on Demokritos oluline?
  • Aatomiõpetus
  • Atomistid
  • Nimeta 3 antiikfilosoofia
  • Sokrates (469-399 e.m.a.)
  • Platon (428/27-348/47 e.m.a.)
  • Aristoteles (384-322 e.m.a.)
  • Mis toimus antiikfilosoofia
  • Millised on antiikaja filosoofia
  • Küünikud
  • Kürenaikud (Eukleides)
  • Nimeta keskaegse realismi
  • Anselm Canterbury`st (1033-1109)
  • Abelard (1071-1142)
  • Roger Bacon (1211-1294)
  • Occom William (1300-1349)
  • Püha(k) Augustinus (1354-1430)
  • Pühak Aquino Thomas (1225-1274) (Ingellik
  • Nimeta üks natuurfilosoof
  • Nicolaus Cusanus
  • Geordano Bruno
  • Nimeta täppisteaduslikke
  • -1519)
  • Mikolaj
  • Galileo Galilei
  • Kepler
  • Nimeta ühiskondlik-poliitilise
  • -1535)
  • Tomaso
  • Nicolo
  • -1527)
  • Nimeta usulis-filosoofilise
  • Martin Luhter (1483-1546)
  • Jean Calvin (1509-1564)
  • Thomas Müntzer (u 1490-1525)

Teemad

  • Filosoofia on üks ühiskondliku teadvuse
  • vorme. Tema eripära seisneb selles, et ta
  • seletab maailma ja inimese kohta selles
  • maailmas ratsionaalsete mõistete
  • süsteemi abil
  • teaduslik püüe lahti mõtestada kõiki
  • inimese ja maailmaga seotud probleeme
  • Filosoofia tekib orjanduslikus
  • ühiskonnas kui püüe lahendada
  • kultuuri arengu vastuolusid
  • mütoloogia
  • teaduste alged
  • argiteadvus
  • ühiskond teatud arengutasemel
  • Kuidas on seotud materiaalne
  • vaimsega, s.t. teadvuse ja olemise
  • vahekorra küsimus
  • ta määrab ära filosoofilise kooli
  • kuuluvuse ühte kahest suunast
  • määrab ära kõik muud
  • filosoofilised probleemid
  • annab suuna inimkonna ja
  • kultuuri arengule
  • kumb on esmane, kas olemine
  • või mõtlemine, mateeria või idee
  • kas maailm on tunnetatav
  • Olemine on filosoofiline mõiste, mida
  • kasutatakse mateeria, välismaailma
  • ja looduse tähistamiseks ja
  • eristamiseks teadvusest ja
  • mõtlemisest
  • Jälgides igapäevast tegevust, filosoofid
  • väitsid, et inimene suudab avastada
  • nähtuste loomulikke põhjusi
  • Järeldasid, et maailm areneb iseenda
  • seaduste järgi
  • Esmamateeriaks peeti - vett, maad, õhku
  • Kreeka oli põllumajanduslik maa - see oli
  • elu)
  • Väitis, et reaalselt eksisteerivad
  • konkreetsed esemed
  • mõisted on ainult nimed, mida me
  • anname nendele esemetele
  • Vaadeldi kui mehhaanilist
  • konstruktsiooni, mis allub Newtoni
  • klassikalise mehhaanika seadustele
  • Samastas inimaju tegevust teiste
  • organite tegevusega
  • Esmane on idee, teadvus ja kõik
  • ülejäänud maailm on selle idee
  • loodud
  • Maailm ei ole tunnetatav - me ei või
  • teada midagi konkreetset või õiget
  • maailma kohta
  • Objektiivsed idealistid
  • Subjektiivsed idealistid
  • Maailm luuakse mingi
  • inimteadvusest erineva mõistuse
  • poolt (jumal, absoluutne idee)
  • Antiikaja idealism vaatleb maailma
  • kui mingit passiivset materjali
  • Konkreetsed esemed tekivad alles
  • siis, kui selle maailmaga
  • ühendatakse mõisted ja ideed
  • Mõisted eksisteerivad reaalselt
  • Konkreetseid esemeid pole olemas
  • Maailm luuakse absoluutse idee
  • poolt (Hegel), me ei või teada
  • maailmast midagi ilma meieta
  • maailm koos meiega erineb
  • maailmast ilma meieta (Kant)
  • elu filosoofia
  • eksistentsialism
  • positivism
  • pragmatism
  • realism
  • tunnetuslikud e. gnoseoloogilised
  • võimalus ületähtsustada tunnetusprotsessi ühte osa
  • inimmõtlemise konservatiivsus
  • ühiskondlikud
  • konservatiivsete klasside olemasolu, kes on huvitatud
  • oma positsioonide säilitamises
  • vaimse ja füüsilise töö eraldumine teineteisest
  • erinevate rahvakihtide erinev materiaalne olukord ja
  • haridustase
  • Filosoofia parteilisus tähendab
  • kuulumist kas materialismi või
  • idealismi
  • nendelt positsioonidelt vastavate
  • ühiskonna klasside huvide kaitsmist
  • Dialektiline - vaadelda objekte kui
  • üksteisega seotuid süsteeme, mille
  • liikumine ja areng toimub sisevastuolude
  • tõttu
  • Metafüüsiline - vaadelda objekte kui
  • üksteisega mitteseotuid, mittearenevaid
  • Eksisteerivad valmiskujul. Puuduvad
  • vastuolud
  • a.) Sokraatilised koolid
  • b.) stoitsism
  • c.) epikureism
  • d.) skeptitsism
  • e.) uusplatonism

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

990
pdf
343
pdf
198
doc
20
docx
117
docx
59
pdf
190
pdf
78
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto