Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris
Filosoofia tunnikontrolli
kordamisküsimused
Mis on filosoofia?
· Filosoofia on üks ühiskondliku teadvuse
vorme. Tema eripära seisneb selles, et ta
seletab maailma ja inimese kohta selles
maailmas ratsionaalsete mõistete
süsteemi abil
· teaduslik püüe lahti mõtestada kõiki
inimese ja maailmaga seotud probleeme
Mis on filosoofia eesmärgiks
tekkides?
· Filosoofia tekib orjanduslikus
ühiskonnas kui püüe lahendada
kultuuri arengu vastuolusid.
Millised on 4 filosoofia
tekkimise eeldust?
· 1. mütoloogia
· 2. teaduste alged
· 3. argiteadvus
· 4. ühiskond teatud arengutasemel
Milline on filosoofia
põhiküsimus?
· Kuidas on seotud materiaalne
vaimsega, s.t. teadvuse ja olemise
vahekorra küsimus.
Nimeta 3 põhjust, miks on see
filosoofia põhiküsimus.
· 1. ta määrab ära filosoofilise kooli
kuuluvuse ühte kahest suunast
· 2. määrab ära kõik muud
filosoofilised probleemid
· 3. annab suuna inimkonna ja
kultuuri arengule
Millised on filosoofia
põhiküsimuse 2 külge?
· 1. kumb on esmane, kas olemine
või mõtlemine, mateeria või idee
· 2. kas maailm on tunnetatav.
Mis on filosoofias mõiste
"olemine"?
· Olemine on filosoofiline mõiste, mida
kasutatakse mateeria, välismaailma
ja looduse tähistamiseks ja
eristamiseks teadvusest ja
mõtlemisest.
Kuidas jagunevad filosoofid
vastavalt põhiküsimusele?
· Materialistid
77% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #1 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #2 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #3 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #4 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #5 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #6 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #7 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #8 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #9 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #10 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #11 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #12 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #13 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #14 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #15 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #16 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #17 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #18 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #19 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #20 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #21 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #22 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #23 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #24 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #25 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #26 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #27 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #28 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #29 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #30 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #31 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #32 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #33 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #34 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #35 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #36 Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused #37
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LoomadOnLahti Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Filosoofia tunnikontrolli
  • Mis on filosoofia?
  • Mis on filosoofia eesmärgiks
  • Millised on 4 filosoofia
  • Milline on filosoofia
  • Millised on filosoofia
  • Mis on filosoofias mõiste
  • olemine”?
  • Kuidas jagunevad filosoofid
  • Materialistid
  • Idealistid
  • Nimeta 5 materialismi
  • Antiikaja materialism
  • Keskaegne materialism ehk nominalism
  • Mehhaaniline materialism XVII-XVIII
  • Vulgaarne materialism XIX
  • Dialektiline materialism
  • Milline oli antiikaja
  • Milline oli nominalism?
  • Milline oli mehhaaniline
  • Milline oli vulgaarne
  • Millised on 2 idealistide
  • Kuidas jagunevad idealistid?
  • Mida väidab objektiivne
  • Mida väidab subjektiivne
  • Maailm luuakse subjekti mõistuse poolt
  • Mida tähendab filosoofias
  • Objekti vastandit
  • Objekti tunnetajat
  • Millised on 4 idealismi
  • Antiikaja idealism
  • Keskaegne idealism= realism
  • Saksa klassikaline filosoofia
  • XX. saj. idealistlikud koolkonnad
  • Milline on antiikaja idealismi
  • Milline on keskaegne idealismi
  • Milline on klassikaline saksa
  • Millised on XX sajandi
  • Millised on erinevate filosoofiliste
  • Milline teadus on filosoofia?
  • Parteiline
  • Mida tähendab filosoofia
  • Millised on filosoofia ajaloo 2
  • Miks on Demokritos oluline?
  • Aatomiõpetus
  • Atomistid
  • Nimeta 3 antiikfilosoofia
  • Sokrates (469-399 e.m.a.)
  • Platon (428/27-348/47 e.m.a.)
  • Aristoteles (384-322 e.m.a.)
  • Mis toimus antiikfilosoofia
  • Millised on antiikaja filosoofia
  • Küünikud
  • Kürenaikud (Eukleides)
  • Nimeta keskaegse realismi
  • Anselm Canterbury`st (1033-1109)
  • Abelard (1071-1142)
  • Roger Bacon (1211-1294)
  • Occom William (1300-1349)
  • Püha(k) Augustinus (1354-1430)
  • Pühak Aquino Thomas (1225-1274) (Ingellik
  • Nimeta üks natuurfilosoof
  • Nicolaus Cusanus
  • Geordano Bruno
  • Nimeta täppisteaduslikke
  • -1519)
  • Mikolaj
  • Galileo Galilei
  • Kepler
  • Nimeta ühiskondlik-poliitilise
  • -1535)
  • Tomaso
  • Nicolo
  • -1527)
  • Nimeta usulis-filosoofilise
  • Martin Luhter (1483-1546)
  • Jean Calvin (1509-1564)
  • Thomas Müntzer (u 1490-1525)

Teemad

  • Filosoofia on üks ühiskondliku teadvuse
  • vorme. Tema eripära seisneb selles, et ta
  • seletab maailma ja inimese kohta selles
  • maailmas ratsionaalsete mõistete
  • süsteemi abil
  • teaduslik püüe lahti mõtestada kõiki
  • inimese ja maailmaga seotud probleeme
  • Filosoofia tekib orjanduslikus
  • ühiskonnas kui püüe lahendada
  • kultuuri arengu vastuolusid
  • mütoloogia
  • teaduste alged
  • argiteadvus
  • ühiskond teatud arengutasemel
  • Kuidas on seotud materiaalne
  • vaimsega, s.t. teadvuse ja olemise
  • vahekorra küsimus
  • ta määrab ära filosoofilise kooli
  • kuuluvuse ühte kahest suunast
  • määrab ära kõik muud
  • filosoofilised probleemid
  • annab suuna inimkonna ja
  • kultuuri arengule
  • kumb on esmane, kas olemine
  • või mõtlemine, mateeria või idee
  • kas maailm on tunnetatav
  • Olemine on filosoofiline mõiste, mida
  • kasutatakse mateeria, välismaailma
  • ja looduse tähistamiseks ja
  • eristamiseks teadvusest ja
  • mõtlemisest
  • Jälgides igapäevast tegevust, filosoofid
  • väitsid, et inimene suudab avastada
  • nähtuste loomulikke põhjusi
  • Järeldasid, et maailm areneb iseenda
  • seaduste järgi
  • Esmamateeriaks peeti - vett, maad, õhku
  • Kreeka oli põllumajanduslik maa - see oli
  • elu)
  • Väitis, et reaalselt eksisteerivad
  • konkreetsed esemed
  • mõisted on ainult nimed, mida me
  • anname nendele esemetele
  • Vaadeldi kui mehhaanilist
  • konstruktsiooni, mis allub Newtoni
  • klassikalise mehhaanika seadustele
  • Samastas inimaju tegevust teiste
  • organite tegevusega
  • Esmane on idee, teadvus ja kõik
  • ülejäänud maailm on selle idee
  • loodud
  • Maailm ei ole tunnetatav - me ei või
  • teada midagi konkreetset või õiget
  • maailma kohta
  • Objektiivsed idealistid
  • Subjektiivsed idealistid
  • Maailm luuakse mingi
  • inimteadvusest erineva mõistuse
  • poolt (jumal, absoluutne idee)
  • Antiikaja idealism vaatleb maailma
  • kui mingit passiivset materjali
  • Konkreetsed esemed tekivad alles
  • siis, kui selle maailmaga
  • ühendatakse mõisted ja ideed
  • Mõisted eksisteerivad reaalselt
  • Konkreetseid esemeid pole olemas
  • Maailm luuakse absoluutse idee
  • poolt (Hegel), me ei või teada
  • maailmast midagi ilma meieta
  • maailm koos meiega erineb
  • maailmast ilma meieta (Kant)
  • elu filosoofia
  • eksistentsialism
  • positivism
  • pragmatism
  • realism
  • tunnetuslikud e. gnoseoloogilised
  • võimalus ületähtsustada tunnetusprotsessi ühte osa
  • inimmõtlemise konservatiivsus
  • ühiskondlikud
  • konservatiivsete klasside olemasolu, kes on huvitatud
  • oma positsioonide säilitamises
  • vaimse ja füüsilise töö eraldumine teineteisest
  • erinevate rahvakihtide erinev materiaalne olukord ja
  • haridustase
  • Filosoofia parteilisus tähendab
  • kuulumist kas materialismi või
  • idealismi
  • nendelt positsioonidelt vastavate
  • ühiskonna klasside huvide kaitsmist
  • Dialektiline - vaadelda objekte kui
  • üksteisega seotuid süsteeme, mille
  • liikumine ja areng toimub sisevastuolude
  • tõttu
  • Metafüüsiline - vaadelda objekte kui
  • üksteisega mitteseotuid, mittearenevaid
  • Eksisteerivad valmiskujul. Puuduvad
  • vastuolud
  • a.) Sokraatilised koolid
  • b.) stoitsism
  • c.) epikureism
  • d.) skeptitsism
  • e.) uusplatonism

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

21
doc
34
docx
8
docx
6
doc
7
docx
39
pdf
87
doc
20
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto