Mõdriku 2011 1. Iseloomusta Platoni tunnetusõpetust e.kuidas tekivad teadmised? Platon pooldas hingede rändamise teooriat. Tunnetamine on kui meeldetuletamine,anamnees.Platoni arvates peaksid tõesed arvamused muutuma teadmisteks tänu suunavatele küsimustele. ,,Inimene võib anda õige vastuse igale küsimusele tingimusel, et küsimus esitatakse õigesti."(Platon) 2. Kes olid küünikud, kuidas nad väljendasid oma suhtumist? Vana-Kreeka filosoofiline koolkond. Rajajaks Sokratese õpilane Antishenes( u435- 370 eKr). Küünikute ellusuhtumine-inimeste suhtumine ühiskonda sõltub nii ajastust kui ka isiksusest. Üks elab harmoonilises kooskõlas ümbriteseva maailmaga, teine muutub revolutsionääriks, kolmandat valdab aga ahastus ja väljapääsmatustunne. Oma eluviisiga väljendasid küünikud totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste,
toob iga troobi kohta välja ka lühikese selgituse. Referaadi koostamisel on kasutatud kokku viite allikat. Nendest neli moodustavad raamatud ning üks on internetiallikas. 1 SKEPTITSISMIST ÜLDISELT Skeptitsism on mõtteviis, mis seab argumenteeritult kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. Skeptitsismi nimetati vanakreeka keeles skepsis, mis tähendab täpsemalt järele vaatamist, kontrollimist, otsimist. Skeptitsismi pooldajat nimetatakse skeptikuks. Sõna skeptik pärineb kreekakeelsest sõnast skeptikos, mis tähendab ,,vaatlev" või ,,uuriv". Argiteadvuses on levinud ettekujutus skeptikust kui kõiges kahtlejast. Tavatähendusest tuleb siiski eristada sõna filosoofilist tähendust. Põhimõtteliselt võiks iga filosoofi nimetada skeptikuks, sest enne otsustamist selle või teise seisukoha kasuks on ta asja uurinud. Kuid filosoofia traditsioon seostab sõna skeptik sellise mõttetargaga, kes ainult vaatleb ja
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse- ja majandusarvestuse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin ma Vana-Kreeka skeptitsismi, sest see tundus mulle huvitav ning soovisin sellest veidi rohkem teada saada. Kuna skeptik on tuntud kui kõiges kahtleja, siis järgnevalt uurin, kas see ka tegelikult nii on ja mis on üldse skeptikule omane. Referaadi koostamisel on kasutatud erinevaid allikaid, kuid põhiline rõhk on pandud teemakohastele teostele. Skeptitsismist on küllaltki arusaadavalt ja selgelt kirjutanud Indrek Meos ning just seetõttu olengi saanud suure osa referaadi materjalist just tema erinevatest teostest. Kasutatud on ka ühe välismaa kirjaniku teost ja ühte elektroonilist allikat.
2. Epikureism Epikuros 3. Stoitsism häirimatus, stoiline olek, rahu Zenon Rooma helleniseerumine väljendus: 1. Hellenistlikud õpetused skeptitsism, epikureism, stoitsism. 2. Rooma mütoloogia sarnanes kreeklaste omale, ka eeposed 3. Roomalstel riigi keeleks ladina keel ning kreeka keel peegeldas Roomas haritust. 4. Haridussüsteem, mis oli sarnane kreeklaste omaga. Küünikud väljapääsmatusetunne. Totaalne põlgus kaasaegse ühiskonna, seaduste, kommete ja väärtuste vastu. Eitasid moraali, milel varjus tehakse alatusi. Pole võimalik muuta maailma, vaid enda suhtumist sellesse. Skeptikud vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab otsustamata, sest nii poolt- kui vastuargumente on samapalju. Lähtuti seisukohast, et igale väitele saab vastandada samaväärse. Troobid kõik asjad on alati seoses teiste asjadega. Eelkõige seos tajuga ja selle seisundiga. Asjade omavaheline seos. Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt.
sisemist tähendust. A. meelest õilsaim kunst mõjutab nii aju kui emotsioone. Kunsti eesmärgiks on tekitada katarsist ehk puhastust: kunsti nautides vabanevad järsku tundmused, mis meis kuhjunud (nt. nutmapuhkemised, läbi raputatuse tunne pärast kunstisündmust ) Elik ,, kunst peab vaatajat puhtamaks tegema, lastes tal end teoses kujutatavaga samastada ja võimaldama tal toimuvat läbi elades vabaneda omaenese afektidest " (A ja O taskuteatmik- Filosoofia lk. 53.) Õnne olemus ja eetika. Mida enam ta noortele õpetust jagas, seda enam ta tundis, et tähtsad pole mitte teaduse üksikküsimused, vaid et kõrgemal kõigist füüsilise maailma küsimustest on küsimus- missugune on parim elu? Missugune on elu ülim hüve (hüve kui see täiuslik, mida elu suudab pakkuda)? Kuidas leiame õnne? Elu eesmärgiks pole tema arvates rikkus, au, kuulsus, arukus, rõõm, armastus, headus vaid õnn. Kõik eelpool nimetatud väärtused on kõigest verstapostid või võimalikud
Idee asemel kasutab ta sõna vorm. Mateeria on ilma vormita kaootilne mass, millel pole sisu ega mõtet. Idee korrastab ja vormib kaootilist mateeriat ja nii tekivadki asjad. Ta väidab, et idee ehk vorm peitub mateerias endas võimalikkusena. Nt puu mateerias peituvad võimalusena laua idee, tooli idee, kapi idee jne. Ta eristab kahesugust olemist. Olemine võimalikkusena ja olemine tegelikkusena. Tekkimine on seega üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Aristotelese eetika see ei ole normatiivne õpetus, st ta ei ütle, mida tuleb teha või mida mitte vaid kirjeldab õnnelikuks eluks vajalikke tingimusi. Elu eesmärgiks on õnnelik elu. Selle all mõistab ta vaimset tööd. Inimesena on vaja hoolitseda ka keha eest, kuid niipalju, et ei oleks vaja kehale erilist tähelepanu pöörata. Inimese teod on vabatahtlikud ja nende eest tuleb ka vastutada. Sunnitud tegude eest ei pea. Teadmatuses tehtud tegude eest aga vahel küll. Voorused jagab ta kahte rühma:
Kas inimesel ja taimel on midagi ühist? · Inimesel ja taimel ei ole midagi ühist. · Nii taime kui ka inimest iseloomustavad sellised tunnused: kasvamine, toitumine, paljunemine. · Nii taimel kui inimesel on surematu hing ning mõni hing võib pärast inimeses kehastumist kehastuda taimes (nt põldoas) Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised.Millisesse valdkonda kuuluvad metafüüsika, füüsika, eetika ja luulekunst (poeesia)? · Metafüüsika teoreetiline teadmine · füüsika teoreetiline teadmine · eetika praktiline teadmine · luulekunst loominguline teadmine Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Mis on mis? · arvuti ilma tarkvarata kunstlik asi · vaarikamoos kunstlik · arvuti koos tarkvaraga kunstlik
1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3. Vali üks: 4. a. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5. b. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 6. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 7. Ei, Russelli arvates ei tugine kumbki neist dogmadele. 8. Tagasiside 9
1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3. Vali üks: 4. a. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5. b. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 6. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 7. Ei, Russelli arvates ei tugine kumbki neist dogmadele. 8. Tagasiside 9
innukam lendlema. Aristoteles (384 322) oli väga laia silmaringiga, suur raamatukogu, tekstid on kirjutatud puht teaduskeeles ja võivad tunduda igavad. Tema koolkonda nimetatakse peripateetikute ehk jalutajatele koolkonnaks. Nüüd esimesena annab ta teaduste klassifikatsiooni: 1) teoreetiliselt füüsika (loodusteadus), matemaatika ja filosoofia; 2) praktilised teadused poliitika õpetab riiki juhtima, eetika õpetab kasvatama vooruslike kodanikke, teda peetakse ka loogika rajajaks, kuid loogikat omaette teaduseks veel ei peetud, see oli teiste teaduste töövahend. Tegeles süllogistikaga ehk järelduste tegemisega. Kui A=B ja B=C, siis A=C. 3) loomingulised teadused luule, muusika, retoorika ehk kõnekunst. Õpetus kategooriates Kategooriad on üldmõisted, mis on kõige üldistavamad ja on omased kõigile nähtustele ja asjadele.
allpool Eelsokraatikute allikad). Eelsokraatikute allikad Allikad eelsokraatikute filosoofia kohta jagunevad otseseid tsitaate ja tunnistusi sisaldavateks. Vahendajateks on olnud filosoofid ja hilisemad kreeka kirjanikud. Viimastest ei tundnud kõik sügavat huvi mõtteajaloo vastu. Suuremateks otseste tsitaatide vahendajateks on olnud neoplatoonik Simplikios (6. saj I pool p.Kr.), akadeemiline filosoof ja kirjanik Plutarchos (2. saj p. Kr.), skeptik Sextus Empiricus (2. saj. p.Kr.), kristlik teoloog Clemens Alexandrinus (2. saj. II pool p.Kr.), kreeka apologeet Hippolytos (3. saj. p. Kr.), kirjanik Diogenes Laërtios (3. saj. p. Kr.) ja Ioannes Stobaios (5. saj. p.Kr.). Platon ja Aristoteles on olnud väga napid 6 tsiteerijad, kuigi esitavad oma teostes varasema filosoofiatraditsiooni põhjalikke analüüse.
siis tegelikult on see ajalooliselt väga mõistlik see on paratamatu. Tema ideedest saavad tõuke marksism ja eksistentsialism. Konservatismi alguseks peetakse perioodi pärast Suurt Prantsuse Revolutsiooni, tähelepanuväärsemaks teoseks Burke'i ,,Prantsuse revolutsiooni peegeldusi". Tema põhiidee: ajalugu ei ole spekulatiivsete targutuste tulemus vaid traditsioonide, ettekuulutuste, moraalsete veendumuste ja tavade kogum. Prantsuse valgustajaile heideti ette ükskõiksust kommete ja religiooni suhtes, millel tegelikult rajaneb inimlik kõlblus. Burke toob välja, et inimene sünnib ebavõrdsena. Teiseks eeskujuks peetakse Tosqueville'd, kes avaldab arvamust, et USA valitsev võrdsuse põhimõte viib ühiskonna ühiskonna struktuuride ühtlustumisele. Enamik uusparempoolsete ettevõtmisi on seotud Alain de Benoit nimega. Kesksel kohal on tema jaoks kultuur, mis on praktiliste teadmise, filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogum
oma mõistuse vahendina ei jõua, selleks on vaja ilmutust. D. Hume, W. James- mõõdukas seisukoht- on asju, mida me ei saa teada ( nt seoses armastuse, sõprusega). Teatud situatsioonides, milles me ei saa kindlad olla on mõistlik panustada usu peale. Augustinus, Kierkegaard- irratsionaalne- usutõdede küsimuses mingit tõestust ei ole. Usutakse sellepärast, et ei mõisteta. 19. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Igas inimeses on peidus 2 poolt- toretsev süda kuid närusus selle varjus. Inimene on oma hoiakute, liigutuste ja tujude ori. Aja jooksul on inimene täiustanud oma orjust, andnud end viirastuste teenistusse. Inimene on küll arenenud- jõudnud nö koopast välja, kuid siiski elab ta koopausus, põlistades oma algset seisundit. Cioran tõi välja võrdluse, et inimene on kui kloun, kelle trikid on otsakorral ja kes püüab avaldada muljet oma miimikaga- tõmbluste ja näomoondustega. Andekas inimene oskab mõelda ning on tark, lihtne, tööd rabav inimene
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad peast torgata, siis oleks se
Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?; * psühholoogia - mis on hinge olemus?, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast); * kosmoloogia - mis on universum?, kuidas ta on tekkinud?; * loogika - abiteadus, isaks loetakse Aristotelest. * antropoloogia - õpetus inimesest, inimene on avatud olend; * eetika: * esteetika - iluõpetus ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID Filosoofia hakkas arenema Väike-Aasias (Joonia piirkonnas) Efesuse linnas, Mileetoses. Mõlemad on kaubalinnad Kreeka äärealal. Äärealadel avatus uuele ja kokkupuude teiste kultuuridega. Kolooniad, kaubandus. Sinna jõuavad ka teiste rahvaste teadmised. Vaimse horisondi avamine. 6.-7.saj.e.Kr. toimub vaimne pööre - üleminek müüdilt logosele
kahekojaline parlament, milline valimissüsteem sobib paremini), kõik vastused tegelikult toimivad rohkem või vähem. Poliitiline teooria ei vasta küsimustele: kas võim on õiglane? kas viib ellu rahva tahet? Need arutlused rajanevad poliitilisel filosoofial, mis vastab küsimustele: mis (ja miks?) on vabadus, autoriteet, riik, ühiskond, kodanik, vastupanuõigus, poliitilised voorused, poliitiline osalus, poliitiline kohustus. Suur osa sellest poliitilisest filosoofiast on eetika arutlused rajanevad väärtusotsustustele. Poliitikafilosoofia1 arutlus pole nii suures osas empiiriliselt kinnitatav kui poliitiline teooria. Suur osa poliitilisest filosoofiast tegeleb hea ja halva põhjendamisega. Reaalselt taandub tihti selline arutlus ka küsimusele inimesest ja sellest tulenevatele küsimustele: Milline on inimese loomus? Mis on inimõigus, loomuõigus, sünnipärased ja võõrandamatud õigused, miks ei või inimene ise end orjusesse müüa
tekkel), nähtavaks" (Cf VII, 20) · Aeg, · Ka Plotinos ei rahulda teda · Liikumine · Hinnang uusplatonismile · Ülem taevas ja inglid. · "Platoonikud nägid küll tõde kindlana, · Eetika liikumatuna ja muutumatuna, mis sisaldas kõiki · Eetikas rõhutab ta inimese vaba tahet. loodud asjade ürgvorme aga nad nägid seda · Eetiliseks ülesandeks on mõistuse abil vormida vaid kaugelt ja seetõttu ei suutnud nad teed leida, tungide toimet. millel võinuksid jõuda suure, kirjeldamatu
Enesekesksus: oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni Egiptusest või mõnest muust maailmajaost.” Sõprused üksikisikutega: kiindumus kaduvasse Nicole, Pascal, Rousseau Maine riik: vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks Moraali ja kommete päritolu? Taevane (jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas) Inimene vajab tunnustust -> selle kindlustamiseks osutab seda teistele Puhas armastus (delectio) Matkib kristlikku ligimesearmastust; tegelikuks liikumapanevaks jõuks enesearmastus ja uhkus
kas viib ellu rahva tahet? 1 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Need arutlused rajanevad poliitilisel filosoofial, mis vastab küsimustele: mis on vabadus, autoriteet, riik, ühiskond, kodanik, vastupanuõigus, poliitilised voorused, poliitiline osalus, poliitiline kohustus. Suur osa sellest poliitilisest filosoofiast on eetika arutlused rajanevad väärtusotsustustele. Poliitfilosoofia arutlus pole nii suures osas empiiriliselt kinnitatav kui poliitiline teooria. Suur osa poliitilisest filosoofiast tegeleb hea ja halva põhjendamisega. Reaalselt taandub tihti selline arutlus ka küsimusele inimesest ja sellest tulenevatele küsimustele: Milline on inimese loomus? Mis on inimõigus, loomuõigus, sünnipärased ja võõrandamatud õigused, miks ei või inimene ise end orjusesse müüa? Kas indiaanlased on inimesed
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
Põhimõisted: mikro-ja makromotivatsioon, mõjutusteteooria, õppimine, positiivne ja negatiivne kinnitus, tagasiside töises tegevuses. Muutlikus organisatsiooni keskkonnas muutuvad organisatsiooni liikmetele esitatavad nõuded ning seetõttu tuleb sageli mõelda, kuidas organisatsiooni liikmete käitumist ümber kujundada. Käitumise muutmist saab analüüsida kahe indiviidi tasandi mõistega hoiakud ja motivatsioon. Hoiakute vahendusel on võimalik välja tuua, kuidas muuta inimeste suhtumist ja motivatsiooni teema selgitab, kuidas kaasata inimeste tahet ja kinnistada sobivaid käitumisviise. Inimkäitumise mõjutamine on tihedalt seotud ümbritseva keskkonnaga. Käitumise põhjusi indiviidi tasandil kirjeldab A-tüüpi motivatsioon. A-tüüpi motivatsioon analüüsib inimese käitumist organisatsioonis. Seda nimetatakse ka mikromotivatsiooniks. Keskkonna tegurid, mis mõjutavad inimese käitumist, nimetatakse B- tüüpi ehk makromotivatsiooniks. Nendeks võivad olla ühiskonnas
Iseloomulikud jooned: Mõistete selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus Argumentide esitamine Hämaramate teemade (eksistentsiaalne äng, eimiski jmt) ning mitmetähenduslikkuse vältimine 9. Filosoofia valdkonnad Tänapäeval üsna levinud jaotus: Teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia (philosphy of mind), keelefilosoofia ja loogika, teadusfilosoofia... Praktiline filosoofia poliitikafilosoofia, eetika, esteetika, õigusfilosoofia, haridusfilosoofia 10. Filosoofia üldised tunnused Üldisus Abstraktsus Kriitilisus, argumentatiivsus Mõistete selgitamine/analüüsimine 11. Abstraktsus: Bertrand Russell ,,Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse." (Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani?) ,,kui me.. konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga,
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
sajandi teisel poolel oli isiksuseteooriates sügav kriis. Tekkis küsimus, kas "isiksus" kui selline mõiste on olemas või mitte. Need, kes väidavad, et isiksust kui sellist teriminit ei ole olemas, lähtuvad mingist situatsioonist. Inimeste individuaalsete erinevuste hulk on väga suur. Kust maalt võib hakata rääkima isiksuseomadustest? Kas mingid välised tunnused on isiksuseomadused või mitte. Tihti võivad sellised omadused, mis ei ole isiksuseomadused, kaudselt ikkagi mingit suhtumist, käitumist, olemist mõjutada. 2. PILET PSÜHHOANALÜÜS Esimene isiksusepsühholoogia koolkond. See on kõige laiemalt tuntud ka psühholoogiaväliselt. See on mõjutanud hästi palju 20. sajandi kultuuri, kirjandust, kunsti, humanitaarset maailmapilti. Sigmund Freud on psühhoanalüüsi looja. Lisaks Freudile on selles koolkonnas veel hulgaliselt tema õpilasi näiteks Jung, Adler
Füüsika ning mehaanika, mis võimaldavad ehitada raudteesildu, annavad ka viisi relvade ehitamiseks. Geenitehnoloogia avab meile enneolematud perspektiivid nii meditsiinis kui põllumajanduses- ja võimaldab luua kimääre. Reaalteadustele põhinev maailm suudab luua mastid ja mobiiltelefonid, kuid ei saa öelda, millest me peaksime nende telefonide kaudu rääkima. Nii ei pääse me kuidagi küsimuste eest, millele on juba väga ammusest ajast vastuseid otsinud religioon, eetika ja filosoofia. Me ei pääse ka ajaloost, sest võimatu on mõista ning hinnata oma kohta, kui ei ole teada, mis oli enne meid. Kontekst on vajalik. Suuremas ja isiklikumas plaanis vajavad vastust küsimused, mida saab anda lähtudes inimteadvusest, mitte aga uuritavast maailmast väljaspool meid. Nii seisame ka täna kõik küsimuse ees: ,,Kas kõike, mida on võimalik teha, ka peaks tegema?" Seda küsimust on eneselt sunnitud küsima lisaks nanotehnoloogia ning geneetika esindajatele
Igal vormil on oma kriitilise mõtlemise viisid, omad loovuse väljendamise vormid, omad fantaseerimise meetodid ning omad viisid tunnete ja tegevuse suunamiseks. Tervikõppekava ohustab teadmise vormide selget liigitamist. Integreeritud õppekava puudusi tõi esile ka R. F. Dearden (1976). Hirstile toetudes väitis ta, et õpetust tuleb koolis anda diferentseeritult teaduste järgi (forms of knowledge): põhikoolis näiteks matemaatika, loodusteadused, ajalugu, esteetilised ained ja eetika. Seda sellepärast, et iga teadus näitab oma nurga alt, mis maailm on; iga laps peab nende spetsiifiliste vormide abil maailmast ja iseendast ettekujutuse saama. Integreerimine ei ole mitte väline, vaid sisemine toiming (enne aga peab olema, mida sisemuses integreerida). Ka Blenkin ja Kelly (1981) suhtusid integreeritud õppekavasse, mille raamiks oleksid erinevad õppeainete piire ületavad tervikteemad, kriitiliselt. Nende arvates moodustavad
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
surma. Selles teoses oli autor käsutanud allikana d'Artagnani ja tema kolme musketärist sõbra elu ja tegevuse kohta käivaid dokumente. Tema raamatus esinevad läbisegi reaalsed faktid ja kirjanduslikud väljamõeldised. Nii näiteks kõneldakse «Härra d'Artagnani memuaarides. ..», et kolm musketäri olid vennad, kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid eri aadliperekondadest. «Härra d'Artagnani memuaaridest...» ammutas Dumas hulgaliselt üksikasju XVII sajandi kommete kohta, võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest teosest («Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid») laenas Dumas episoodi teemantidega
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
satanismi, kui elustiili kujundaja. ,,Ma nägin inimloomuse kõige verisemat ja julmemat külge," meenutas LaVey ühel meie jutuajamisel. ,,Inimesed, keda olid tulistanud hullumeelsed ja pussitanud nende endi sõbrad, väikesed lapsed, paisatud rentslisse autode poolt, mille juhid talitasid põhimõttel alla ajada ja jalga lasta. See oli vastik ja masendav. Küsisin endalt, kus on jumal. Ma hakkasin põlastama inimeste vagatsevat suhtumist vägivalda. Nad peitusid alati sõnade selline oli Jumala soov taha." Pärast kolmeaastast fotograafitööd lahkus LaVey politseist ning hakkas uuesti orelit mängima. Ta mängis teatrites ja ööklubides, jätkates samal ajal oma õpinguid musta maagia vallas. Kord nädalas pidas ta loenguid kummitustest, ekstrasensoorsetest võimetest, unenägudest, vampiiridest, libahuntidest ennustustest, tseremoniaalsest maagiast ja paljust muust
Sellele osutavad ka nende pealkirjad ja teemad: karskussisuline "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894), kaasavara ihkavate meeste halenaljakas kosjaskäigu kirjeldus "Kosjasõit" (algvariant 1890. aastail), varasema jutu dramatiseering "Rätsep Õhk" (1903). Kitzbergi peateosed on draamad "Tuulte pöörises" (1906) ja "Kauka jumal" (1915) ning tragöödia "Libahunt" (1912). "Libahundi" aluseks võttis autor oma varem ilmunud jutustuse. Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast välja tõrjuda. "Libahunt" põhineb armastuskolmnurgal. Marguse armastuse nimel võitlevad teoses kaks neidu: Tiina ja Mari. Tiina on eesti kirjanduse poeetilisemaid karaktereid. Ta on naise sümbol: kirglik, tundeline, uhke. Ta põlgab orjameelsust ja tuimust
tuimust ning ihkab õnne ja armastust. Ta hindab üleköige vabadust - õigust elada oma seaduste järgi ja vabalt armastada. Mari on tasase ja kadeda loomuga , ta on otsekui loodud tööinimeseks , orjaks , kes ei ska näha elu rõõmsamat poolt. Kuid ta on oma õnne eest võisteldes kõigeks valmis. Margus on tolle aja inimene - allaheitlik, ebakindel ja sisemiselt lõhestatud, passiivne. Näidendis on tegemist ellusuhtumiste konfliktiga.Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast välja tõrjuda. Tragöödia "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada.Hiljem, kümne
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
