TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahvusvaheliste suhete instituut
Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetool
REFERAAT
Kas intellekt saab olla tehislik?
Juhendaja : professor Peeter Müürsepp
Tallinn 2010
Olen koostanud töö iseseisvalt.
Töö koostamisel kasutatud teiste autorite kõikidele töödele,
olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud .
……………………………….
Üliõpilase kood:
Üliõpilase
e-posti aadress:
Sisukord
Sissejuhatus 3
1.Mida mõeldakse intelligentsi all? 4
2.Intellekt: tegevuse valitsemine mõtte poolt 5
3.Käitumise seletamise viisid 7
4.Õppimise roll 9
Kokkuvõttev hinnang 12
Viidatud allikad 13
Sissejuhatus
Käesolev
referaat on koostatud filosoofia kursuse raames ning käsitleb tehisintellekti võimalikkust.
Referaat on kirjutatud tuginedes Ameerika Ühendriikide Stanfordi
ülikooli filosoofiaprofessori Fred I. Dretske 1993. a. avaldatud
kirjutisele „Kas intellekt saab olla tehislik?“. Antud referaadi
autor on refereerimiseks kasutanud ülalnimetatud teksti 1995. a. Akadeemias avaldatud Ene- Reet Sooviku poolset eestikeelset tõlget.
Tekst „Kas intellekt saab olla tehislik?“ kuulub teadvuse- e. vaimufilosoofia valdkonda.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
162 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Miitsy
Õppematerjali autor
Psühholoogia teoreetilised suunad Psühhodünaamiline varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Sigmund Freud,kes töötas välja Vabade assotsiatsioonide meetodi ja unenägude analüüsi ning palus patsiendil suvaliselt öelda välja mõtteid. Alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid ning neist sõltub suures osas meie käitumine. Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui lihtsat vastust stiimulile(Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus,mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse),Biheiviorism uuris inimeste tegevust hommikust õhtuni, eesmärgiks oli saavutada selline tase,et nad oleksid võimelised käitumist ette ennustama.
...................................................................................30 2.2 Miks on oluline jälgida lapse arengut? ............................................................................... 31 2.3 Kuulame, mida lapsed tegelikult tahavad...........................................................................32 2.3.1 Kuulata inimest............................................................................................................. 34 2.4 Laps saab aru........................................................................................................................34 2.5 Lapse olemus....................................................................................................................... 36 2.5.1 Mäng on oluline............................................................................................................ 36 2.5.2 Olulisemad mänguasjad..................................................
vaimuseisundid teistel on? Vaimufilosoofia teemad. Keha-vaimu probleem – vaimunähtuste loomus üldiselt ja nende seos naturaalse maailmaga (naturaliseerimise projekt-näidata, kuidas on võimalik kõike seletada, toetumata üleloomulikele nähtustele või seletustele). Erinevate vaimuseisundite nagu uskumused, soovid, tajuseisundid jne omadused ning eriteooriad nende kohta. Intentsionaalsus – vaimuseisund on millegi kohta, st tal on objekt ning tänu sellele, et seisundil on sisu, saab ta olla millegi koht. Teadvus ja meelelised kvaliteedid – on mingi tunne midagi näha või mõelda või on kuidagi olla mingis vaimuseisundis. Vaimse põhjuslikkuse probleem – kuidas saab vaim avaldada mõju füüsilisele maailmale, kui füüsiliste maailma protsesse saavad mõjutada ainult vastavad protsessid. Enesekohane teadmine – meie teadmised oma vaimuseisundite kohta on samuti vaimufilosoofia keskmes, kuna intuitiivne arusaam nendest teadmistest kipub rääkima vastu mitmetele
Tõenäoliselt on meil inseneri näol tegemist ka perfektsionistiga, kes soovib kõike kohe ja hästi teha, et vältida hilisemat kriitikat. Alustuseks proovime motiveerida insener Jacob Arnoldit läbi Maslow vajaduste hierarhia. Maslow teooria järgi on inimese esmajärgulisteks vajadusteks nende füsioloogilised vajadused, see on siis toit, õhk, vesi ja uni. [CITATION Mai98 \p 49 \l 2057 ] Kuna insener Arnold on pärit vaesest perekonnast siis varasemalt võis mõni neist esmavajadustest olla tema elus tõesti mõningal määral rahuldamata. Võib aga arvata, et tänaseks päevaks on asjalood ilmselt muutunud ning töötades insenerina on tema palk tõenäoliselt nii hea, et ta toidu olemasolu pärast väga muretsema ei pea. Teistpidi aga, võib see just ollagi põhjuseks, miks insener küsibki enne tegutsemist alati üle, kuna ta kardab eksida ja vigu teha ning kardab ka tagajärgi mis võivad tulla kui ta vigu teeb (näiteks vallandamist jne)
samuti ka intelligentsus, ongi õige? Intelligentsel süsteemil on omadusi, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega näiteks, arutlemine ja õppimine. Intelligentset süsteemi võib defineerida ka kui süsteemi, mis põhineb tehisintellekti teoorial ja tehnikatel, sealhulgas reeglipõhistel, õppivatel, arenevatel ja iseorganiseeruvatel süsteemidel. 2. Nimetage mõni intelligentne süsteem ja mõni süsteem, mis seda ei ole. Kas me saame oma väites kindel olla? Miks? Nutikodu- intelligentne süsteem. Lambilüliti- mitteintelligentne. 3. Mis asi on süsteem? Mida tähendab "intelligentne"? Nimetage mõni asi, mis ei ole süsteem. Kas on vaja ühte mõistet kokku leppida ning kui suur on selle kokkuleppe ulatus? 4. Tooge veel näiteid intelligentsetele süsteemidele iseloomulike omaduste kohta. Kuidas oleks vihastamise, kurbuse, empaatiaga jne? Kas mõni ülaltoodud omadus oli üleliigne? 5
.........................22 3.teemaga seotud artiklid .............................................................................................25 3.2 Kas suurendame andekate laste pearaha?...........................................................25 3.3Tähelepanu andekatele........................................................................................ 26 3.4Ene Ergma: Eesti vajab kõiki oma andekaid noori............................................. 27 3.5Edu alus: olla hingelt saarlane.............................................................................29 3.6Hariduspoliitikas tuleb muuta mõtteviisi............................................................ 37 3.7Andekatest kui erivajadustega õpilastest.............................................................39 kasutatud kirjandus.......................................................................................................45 SISSEJUHATUS
naiste vastu suunatud väärkohtlemisel ning lastest, kui ohvritest, nendes põhjalikult juttu polnud. Valisin oma lõputöö uurimisobjektiks justnimelt lapsed, kuna nad on kaitsetumad kui täiskasvanud ning nendega on väga lihtne manipuleerida, eriti kui rääkida perevägivallast, sest lapsed püüavad alati välja vabandada neid, keda nad armastavad. Nad on ääretult sallivad, valmis oma vanematele kõik andeks andma, võtma süü enda peale ning neid mõistma. Kuid nii see ei tohiks olla. Professor Kevin Browne uurimusest selgus, et 84% uuritud kriminaalsetest noortest pärinevad peredest, kus nad on kogenud väärkohtlemist või hooletusse jätmist. See tähendab seda, et meie ühiskonna kriminaalid on tulnud kodudest, kus nad on ise lapseeas ohvriteks olnud. Käesoleva aastatöö uurimuslikus osas olen spetsialiseerunud koolivägivallale kuna koduprobleemide käsitlemist on eetilistel põhjustel raske teostada. Ka
Referaat ainest Arengu- ja isiksusepsühholoogia Õppejõud: üks õppejõud üks asula ja aasta SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Agressiivne laps.................................................................................................................4 2. Kooliprobleemid mis võivad olla seotud lapse enneaegse sünniga...................................4 3. Antisotsiaalse käitumisega õpilased..................................................................................5 4. Sotsiaalsete oskuste treening.............................................................................................5 5.Käitumishälvikute nägemus kuritegeliku käitumise põhjustest.........................................6 5.1 Sotsiaalsed põhjused..................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid