10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaigas
Õppematerjali autor
Induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt Kant: 1) Aprioorne tunnetus põhineb mõistusel ja on kogemustest sõltumatu, puhtast arust pärinev ehk tõsikindel. Aposterioorne ehk empiiriline tunnetus on aga kogemuslik, järeldused tehakse meeltekogemuste põhjal. Esimese puhul kasutame me teadmiseni jõudmiseks ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse kõike meelte poolt tajutut tõesena, mis tähendab et uute kogemuste teel on võimalik uuritava objekti mõistet avardada. 2) Analüütiline ja sünteetiline otsustus on vastavalt aprioorsed ja aposterioorsed, esimene tuleneb meie mõistusest, teine kogemustest. Analüütiline otsustus ei avarda meie teadmisi subjektist, vaid väljendab juba teadaolevat subjekti üldmõistet ehk analüütiline otsustus võim
Marite Selgis, 113242, TABB24 Metafüüsiline tunnetus Kant Immanuel Kanti Prolegomena 2 esimest paragrahvi annavad ülevaate sellest, milliseks peab Kant tunnetust ja kuidas ta neid jaotab. Põhiideena toon välja selle, et metafüüsika tõeliseks alaks on sünteetilised aprioorsed otsustused ning ainuüksi need on tema eesmärk. Kanti arvates on metafüüsiline tunnetus puhas filosoofiline tunnetus, mis tähendab, et tegu on sealpool kogemust asuva tunnetusega. Esmalt tuleb meeles pidada, et soovides mingit tunnetust teadusena esitada, peab olema võimalik määratleda seda, mis on sellele tunnetusele iseloomulik ning mis teda teistest eristab. Kant selgitab oma nägemust metafüüsilisest tunnetusest, milles jagab tunnetuse analüütiliseks ning sünteetiliseks. Ta ütleb, et metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ainult aprioorseid otsustu
Kant Metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ainult aprioorseid otsustusi, seda nõuab tema allikate eripära. Mille kohaselt nad on kas ainult seletavad ega anna tunnetussisule midagi juurde, või nad on avardavad ning antud sisu rohkendavad. Esimesi võib nimetada analüütilisteks, teisi sünteetilisteks otsustusteks. Analüütilised otsustused väljendavad predikaadis vaid seda, mida juba tegelikult mõeldi subjekti mõistes, kuigi mitte nii selgelt ja nii teadlikult. Analüütiline ehk selgitav otsustus ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitab meile juba teadaolevaid teadmisi. Ütleb predikaadis seda, mida mõeldi subjekti mõistes, kuid mitte nii selgelt ja teadlikult. (Nt: kõigil kehadel on ulatuvus. Mõiste keha juba sisaldab tunnust ulatavus, järelikult ei saanud me midagi uut selle kohta teada. Sama väide kehtib ka otsustuse, et kõik ruudud on nelinurksed kohta.) Seevastu sisaldab lause mõned kehad on rasked predikaadis
Või teine näide – kui öelda, et õhk on elastne, siis on see samuti tajuotsustus. Üldkehtivaks muutub see alles siis, kui kõik tunnevad õhu elastsust. Selleks on vaja määratleda õhu mõiste, mis on olemuselt hüpoteetiline ja mida peavad kõik ühtemoodi tunnetama. 4) Bacon kirjeldab oma õige induktsiooni meetodit tabelite kujul. Kolmes tabelis sisalduvad asjade lihtomadused ja nende vormide seosed. Tabelite ülesanne on tunnetada, miks on asjade Filosoofia kodutöö nr. 5 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 lihtomadused just sellised nagu nad on – tunnetada asjade lihtomaduste ja nende vormi vahelist seost. Bacon mõistab vormi all asja olemust, selle asja omaduste seesmist loomust ning kirjutab, et üks ja sama on ainult valguse vorm ja soojuse seadus/valguse seadus. Esimene, olemuse ja kohaloleva tabel käsitleb juhtumeid millel uuritav omadus on olemas,
hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – traditsiooni edasi kandmine ajaloo kaudu; traditsioonile vastanduteks mõistus(traditsiooni kriitiline hoiak). Kant kasutab sõna „mõistus“ erinevalt. Siin tähendab see, et inimtunnetuse võimete kogum – tuleb enda võimeid rakendada ja mitte vaadata, mida varasemad autorid on öelnud. Viimane vastandakse traditsiooniga. Esimene küsilause: kas niisugune asi nagu metafüüsika on üleüldse võimalik? Kas selline küsimus tähendab traditsiooni katkemist
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Referaat Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena Immanuel Kant Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Juhendaja: Eduard Parhomenko Koostas: Ave Hamatvalejev
3. Jumal ei püüdle enam tarkuse poole, kuna tema arvates teab ta kõike juba ning pole millegi poole püüelda.Filosoofidel on rohkem põhjust endaga rahul olla, kuna nemad ihalevad aina uue tarkuse poole. Tarkust otsivad need kes asuvad rumalate ja tarkade vahepeal, ehk filosoofid. Platoni idee kohaselt aga ihaldatakse ja armastatakse ainult seda mida endal olemas ei ole, Jumalad ei armasta tarkust, kuna nad juba on targad. Filosoofia aga seda tähendabki tarkuse armastust. Nõmedad, kes Platoni järgi olid rumalad, on alati endaga rahul, olgu nad siis koledad, rumalad ja viletsad. Nad ei janune millegi järgi, arvates seega et neil on kõik olemas mida vaja. Inimesed seevastu peavad end targaks ning rahulduvad sellega. Inimene ihaldab kõike mis tal ei ole ja mis on temale kättesaamatu. Tarkust peavad inimesed lihtsalt faktide ja teadmiste omandamist, kuid filosoofid küll ihaldavad
Jorgen Alasoo IATB113080 Mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näitega. Posteriori tunnetus on sõltuv kogemusest, ta algab kogemusega, ta on empiiriline. A priori tunnetus on puhtast arust, ilma meeli kasutamata. A priori ei eelda kogemusi. Analüütiline otsustus mõtestab millegi lahti, kuid ei lisa midagi, ta on a priori. Selline objekt, mille mõismiseks pole vaja eelnevat kogemust. Näiteks ,,keha", see sõna ütleb ära et tegemist on ulatuvusliku objektiga(Kanti järgi on kõik kehad ulatuvuslikud). Sünteetiline otsustus eeldab aga millegi lisamist. Näiteks ,,keha on raske". Kanti järgi ei saa me sõnast keha välja lugeda, kas ta on raske või mitte ehk me peame talle midagi lisama, teda täiustama. Sünteetiline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid