Filosoofia materjale (2)

5 VÄGA HEA
 
FILO JA ESTEETIKA
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.
Filosoofia ja kultuur.
2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus.
3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp.
4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest
väljapoole jäävaga.
5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles.
6. Hellenism.
7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt?
8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle
heideggerlik kriitika.
9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile.
10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas.
11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond.
12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco.
13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu.
14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept.
Inimene kui kunstiteos.
15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism.
16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt.
17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja
ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned.
18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile.
19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju.
20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju.
21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute
vaated.
22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde.
23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon.
Formalism. T. S Eliot. Arnold.
24. Schopenhaueri pessimism ja kunst.
25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis.
Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism.
26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära
otsingud. Historitsism.
27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui
vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri
Olemine ja aeg
28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias.
Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära
29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste.
30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer.
31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus
32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod.
Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud
33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia.
Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine.
34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek.
99% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Filosoofia materjale #1 Filosoofia materjale #2 Filosoofia materjale #3 Filosoofia materjale #4 Filosoofia materjale #5 Filosoofia materjale #6 Filosoofia materjale #7 Filosoofia materjale #8 Filosoofia materjale #9 Filosoofia materjale #10 Filosoofia materjale #11 Filosoofia materjale #12 Filosoofia materjale #13 Filosoofia materjale #14 Filosoofia materjale #15 Filosoofia materjale #16 Filosoofia materjale #17 Filosoofia materjale #18 Filosoofia materjale #19 Filosoofia materjale #20 Filosoofia materjale #21 Filosoofia materjale #22 Filosoofia materjale #23 Filosoofia materjale #24 Filosoofia materjale #25 Filosoofia materjale #26 Filosoofia materjale #27 Filosoofia materjale #28 Filosoofia materjale #29 Filosoofia materjale #30 Filosoofia materjale #31 Filosoofia materjale #32 Filosoofia materjale #33 Filosoofia materjale #34 Filosoofia materjale #35 Filosoofia materjale #36 Filosoofia materjale #37 Filosoofia materjale #38 Filosoofia materjale #39 Filosoofia materjale #40 Filosoofia materjale #41 Filosoofia materjale #42 Filosoofia materjale #43 Filosoofia materjale #44 Filosoofia materjale #45 Filosoofia materjale #46 Filosoofia materjale #47 Filosoofia materjale #48 Filosoofia materjale #49 Filosoofia materjale #50 Filosoofia materjale #51 Filosoofia materjale #52 Filosoofia materjale #53 Filosoofia materjale #54 Filosoofia materjale #55 Filosoofia materjale #56 Filosoofia materjale #57 Filosoofia materjale #58 Filosoofia materjale #59 Filosoofia materjale #60 Filosoofia materjale #61 Filosoofia materjale #62 Filosoofia materjale #63 Filosoofia materjale #64 Filosoofia materjale #65 Filosoofia materjale #66 Filosoofia materjale #67 Filosoofia materjale #68 Filosoofia materjale #69 Filosoofia materjale #70 Filosoofia materjale #71 Filosoofia materjale #72 Filosoofia materjale #73 Filosoofia materjale #74 Filosoofia materjale #75 Filosoofia materjale #76 Filosoofia materjale #77 Filosoofia materjale #78 Filosoofia materjale #79 Filosoofia materjale #80 Filosoofia materjale #81 Filosoofia materjale #82 Filosoofia materjale #83 Filosoofia materjale #84 Filosoofia materjale #85 Filosoofia materjale #86 Filosoofia materjale #87
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 87 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
351 laadimist Kokku alla laetud
2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tiina Helstein Õppematerjali autor

Lisainfo

Filosoofia konspekt
filosoofia

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mis on filosoofia ?
  • Mis on esteetika ?
  • Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt ?
  • Kui jäljendamine ?
  • Mis on filosoofia ?
  • Mis mõjutab inimese vananemist ?
  • Mis juhtub siis, kui jätta võtmed ukse ette ?
  • Mida see tähendab ?
  • Mis on esteetika ?
  • Milleks inimestele niisugune hullmäratsev and ?
  • Milleks inimestele niisugune hull märatsev and ?
  • Mis ta on. Kust aga pärineb see olemus, mis mateerias võib realiseeruda ?
  • Millises vahekorras on mõisted loomus ja vorm ?
  • Kuidas aga leida kuldset keskteed ?
  • Palju rahvast, vastas ta, et palju. ?
  • Kui Aleksander seda tahab. ?
  • Kui jäljendamine ?
  • Keskaegseid kirikuraamatuid nagu oleksid need Agatha Christie kriminullid ?
  • Mille poole püüdleme ?
  • Kuidas on see võimalik ?
  • Mis on eesmärk ?
  • Mida see tähendab asjale omada eesmärki ?
  • Millegi arusaamiseks. (Kust tuleb tõde ?
  • Kust tuleb tõde ?
  • Millisele küsimusele ütlus vastuseks on, kuidas selleni jõutud ?
  • Mis saab siis ühiskonnast ?
  • Kuidas aga saavutada teaduse lahutamist riigist ?
  • Mis see on, mida nimetatakse teaduseks ?
  • Mis see on, mida nimetatakse teaduseks ?
  • Kui kohustus meie kristlikes ühiskondades ?
  • Mida tähendab ütelda maailm ?
  • Mis tähendus on sellel sõnal ?
  • Kes ma olen? Kuidas ma sattusin siia maailma ?
  • Kuidas ma sattusin sõltuvusse sellest tegelikkusest ?
  • Kellele ma võin kaevata ?
  • Milline on minu kutsumus ?
  • Mis on Marksism ?
  • Kus keegi või miski (elu ?
  • Kuidas tekkis maailm ?
  • Milleks tekkis maailm ?
  • Mis tegelesid küsimusega: Mis on kunst ?

Mõisted

Sisukord

  • Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus
  • Techne 
  • Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt
  • Kritik der praktischen Vernunf
  • ĢKunst kunsti pärastģ kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde
  • Baudelaire
  • T. S Eliot. Mathew Arnold
  • Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 
  • Fenomenoloogia
  • Laiemas tähenduses on hermeneutika juba 19. sajandi lõpus Saksamaal populaarsust 
  • Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri ĢOlemine ja aegģ
  • Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias
  • Kunst, keel ja tõde. Heideggeri ĢKunstiteose algupäraģ
  • Märt Väljataga.  Postmodernistlikust teadusfantastikast  Vikerkaar 10­11 Lk. 96­105
  • Foucault. Nietzshe, Freud, Marx. Vikerkaar.1/1993. lk. 44­53
  • Tiiu Hallap.  Paul Feyerabendi epistemoloogiline anarhism.  Vikerkaar 1­2
  • Michel Foucault. Seksuaalsus ja üksindus­ artikkel. Vikerkaar3/ lk. 63­67
  • Foucault
  •  Hulluse ajalugu
  • Sigmund Freud­ Leonardo Da Vinci lapsepõlvemälestus
  • Sigmund Freud Ahistus kultuuris ja sealpool mõnuprintsiipi2000
  • Sealpool mõnuprintsiipi
  • Schopenhaueri
  • Freud tõlgendaja silmis  Geoffrey Hartman. Akadeemia 7 lk. 1451­1473
  • Foucault. Nietzshe, Freud, Marx. Vikerkaar.1/1993. lk. 44­53. 
  • Lacan
  • I teema Reet Varblane -Feministlik kunstikriitika ja kunstiajalugu
  • Feministlik vaatenurk kunstiajaloole
  • Charles Taylor
  • Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. 
  • Kapitalismi probleemid
  • Analüütilise filosoofia juured

Teemad

  • techne 
  • Techne
  • techne
  • usaldab ilma tehnikata
  • lõppu
  • stohhastikat
  •  entusiasmi 
  • mundus senescit
  • SummaTheologiae 
  • Meeled tunnevad rõõmu asjadest, mis on seatud 
  • proportsiooni nagu midagi nendega suguluses (similibus) olevat; ka meel (sensus) on 
  • omamoodi mõistus (ratio) nagu iga kognitiivne võime (virtus cognoscitiva)�
  • nam est sensus ratio quaedam est
  • manifestere
  • essentia
  • cupiditas
  • amor 
  • curvus
  • estimation proper
  • cogitava
  • ratio 
  • inductio
  • scientia est potentia
  • natura parendo vincitur
  • empirism. Ratsionalistid
  • Empiirikud 
  • Empiirikute 
  • tabula rasa
  • distal stimulus
  • proximal stimulus
  • sensations
  • Üks asi 
  • on teada, teine armastada; üks asi on mõiste, teine tahta
  • Kritik der reinen Vernunf
  • Kritik der Urteilskraft
  • Nihil est in intellectu quod 
  • Nisi intellectus ipse
  • a priori 
  • Anschauung
  • Die Welt als Wille und Vorstellung
  • Inimene on sugutungi kehastus, kuna ta ise pärineb kopulatsioonist ja tema enda soovide 
  • soov on kopuleerida
  • kogunud antipositivistlik mõtlemissuund: kõigile ja kõigele on võimalik leida erinevaid 
  • tõlgendusi, absoluutset tõe kriteeriumi ei ole olemas nagu ka absoluutset teaduslikku 
  • teadmist. Hermeneutika põhiprintsiibid on üldised, soodustavad demokratiseerimisprotsesse, 
  • kuna ta ei otsi universaalseid teadusprintsiipe. Tyleri mudeli printsiip kui üks olulisemaid 
  • mõtlemisliine selle sajandi hariduses ei saa kehtida, kuna teooriaid ei saa rakendada kui 
  • printsiipe selle kohta, mida teha reaalsete indiviidide, rühmade või olukordadega, mil on 
  • tähendus vaid teatud ajas või ruumis
  • Teadmiste 
  • arheoloogia, Seksuaalsuse ajalugu
  • LR 44 88 
  •  1. seda, mida pilt kujutab. 2. milliseid 
  • omadusi pilt omab.3. milliseid tundeid see väljendab

Kommentaarid (2)


A U: Aitas, heade vastuste ja põhjendustega

10:59 18-06-2012

Tiina Ott: tore materjal. abiks ikka
09:36 31-12-2010


Sarnased materjalid

20
docx
60
doc
27
docx
51
docx
11
doc
84
docx
7
doc
26
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto