Filosoofia mõisted (2)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Maailma usundid. Mõisted

Animism ­ Anima = hing. Kõigel on hing, kõiki tuleb kohelda hingeliste olenditena ja enda sarnasena. Rituaal ­ usutalituse, tava või kombe kindlakskujunenud kord, tseremoonia või ka kombetalitus ise. Prohvet ­ Kristlus. Usukuulutaja, kes enamasti ilmutuste kaudu kõneleb Jumala nimel, sageli tulevasi sündmusi ette kuulutades. Pühak ­ Kristlus. Isik, kelle elu on seotud eriliste teenetega usu suhtes ja kelle kaudu Jumal avaldub. Inimeste eestkostja Jumala ees. Kanoniseerimine ­ Kristlus. Pühakuks kuulutamine kindlate reeglite alusel, millest kõige tähtsam on imetegude olemasolu kas eluajal või pärast surma. Ordu ­ Kristlus. Kindalte reeglite järgi organiseeritud kinnine vaimulik või sõjalisvaimulik ühing. Patriarh ­ Kristlus. Õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik. Vaimulik seisus ­ Kristlus. Kirikliku organisatsiooni töötajaskond, kes pühitsuse läbi saab ühendatud kirikuga ja kelle ülesandeks on rituaalide läbiviimine. Uususund ­ Kristlus.

Filosoofia

12

rtf

Religiooni eksami kokkuvõte

JUDAISM Jumal: ainujumal. Armuline ja õiglane, karm ja õiglane. Esiisade jumal (Aabraham, Iisak, Jakob). 2oluliset sümbolit: memoraa (7küünla hoidja), taaveti kilp (inimene<->jumal). Patriarhid: Aabraham, isak ja Jakob. Aabraham oli esimene, sõlmis lepingu jumalaga, uskliku inimese prototüüp. Araablaste esiisa - pojad Haagen ja Ismael. Juutidele Saara ja Iisak, Saara poeg Jakob (hiljem Israel). Jaakobil 12 poega -> 12 suguharu (iisraeli rahvas, apostlid). Prohvet: Mooses. Leping. Ümberlõikamine, Exodus - väljarännak egpitusest. Diasporaa - elamine väljaspool oma kogukonda. Püha lood. Vana-Testament= Tanah: Toora (õpetus/seadus) - 5 esimest Moosese raamatut: müüdid maailma loomisest, esimestest inimestest, reeglid eluks. Neviim - prohvetid. Ketuviim - kirjutised (TNK-tanah). Talmud - kommenteeritud kogumik. Talmud toora - pühakirja igapäevane uurimine. Mitzvot - reguleerib igapäevaelu (sünnist surmani, hommikust õhtuni). Mooses- Siinari leping, 10käsku ehk dek

Religioon

12

odt

Üldine usundilugu

Sintonism on muistne polüteistlik loodususund, kus tähtsal kohal on jumaluste, loodusvaimude ja surnute hingede austamine. Rajajat ja pühakirja ei ole. Jumalusi nimetatakse kamideks, keda arvatakse olevat umbes 8 miljonit. Peajumalanna on päikesejumalanna Amaterasu. Jaapanlaste tähtsaim kutuskeskus on Ise pühamu. Jaapanis on üle 80 tuhande templi. Õpetuse järgi on inimene põhiloomult hea ja kurjus tuleb pimedusest. Ent hea ja kuri on suhtelised mõisted. Halvad teod häbistavad tegijat. 4.saj võeti Hiinast üle konfutsianistlik eetika, mis täiendab sintoismi. Tähelepanu pööratakse ennekõike siinpoolsele elule, mitte teispoolsusele. Inimesed elavad edasi vaimude maailmas. Kultustalitusi toimetavad templites preestrid, ka igas kodus on altar. Tähtsal kohal on rahvapühad ja avalikud kultusüritused. Loodus on püha ja jumalused elavad ka mägedel, metsades ja veekogudes. Eriti püha mägi on jaapanlastele Fuzi

Üldine usundilugu

8

odt

Maailma usundid

teineteist. (3) Mõnel ajastul ühiskonnas laialt levinud ideoloogia, eksiõpetus või käibetõde, mis on muutunud argimõtlemise lahutamatuks osaks (nt UFO-d inimkonna päästjaina, kommunism kui inimkonna helge tulevik, füüreri eksimatu instinkt jne). Vt ka alcheringa, arhetüüp, astraalmütoloogia, binaarne opositsioon, euhemerism, kollektiivne alateadvus, legend, mütoloogia, riitus. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne - Mõiste "püha" sünonüüm. Vt püha. profaanne (ld profnus `pühitsematu') Ebapüha, tavapärane ­ kõik, mis ei kuulu püha (sakraalse) või tabuse hulka, kuid mis ei ole rüve. P ja sakraalne ei ole hierarhilises vahekorras, vaid eksisteerivad kõrvuti. Vt ka rüve, sakraalne, tabu. 5. Mis on animatism ja mis on animism? animatism (ld animatus `hingestatud, elustatud') Arvatavalt esiaja (arhailise) usundikihi

Maailma usundid

12

doc

Maailma usundid

(2) Religiooni komponent kui riituse loomulik kaaslane – püha sõna püha toimingu juures. M ja riitus on tekkinud usundis enam-vähem ühel ja samal ajal, nad on tihedalt põimunud ja täiendavad teineteist. (3) Mõnel ajastul ühiskonnas laialt levinud ideoloogia, eksiõpetus või käibetõde, mis on muutunud argimõtlemise lahutamatuks osaks (nt UFO-d inimkonna päästjaina, kommunism kui inimkonna helge tulevik, füüreri eksimatu instinkt jne). 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted „sakraalne“ ja „profaanne“? sakraalne – mõiste “püha” sünonüüm. Nähtused, olendid, paigad ja esemed, mida inimene peab olevaks täidetud üleloomulikust väest ja millel on usundiline kaitse. On kaks seisukohta: (1) pühadus on välja kasvanud tabust (pühaks peetu on seotud eriliste keeldudega) ja muutunud religioosseks mõisteks; (2) pühadus on kohe algul olnud puhtreligioosne mõiste, mis tähistas midagi jumalikku valdkonda kuuluvat, erilist ja puutumatut

Usundiõpetus

14

doc

Usundite konspekt

Püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. (Iidsed jumalused nagu Indra ja Soma =)) · Teine faas: Brahmanism ehk preestrikeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Kolmas faas: Hinduism - tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Olulisemad mõisted: · dharma (seadmus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja kohustused); · sansaara (ümbersündimine); · karma (tegutsemine, põhjuslikkus) · moksa (vabanemine ümbersündide ahelast). Pühad tekstid: ­ Veedad ("teadmine"; ~4000-600 e.m.a.) · Rigveda (Salmiteadmine) · Samaveda (Viisiteadmine) · Jadzurveda (Pühasõnadeteadmine) · Atharvaveda(Atharvani (salasõnade) t.)

Üldine usundilugu

8

xls

Üldine usundilugu - Mõistete sõnastik

Sheet1 12 jüngrit / apostlit Aabrahamlikud usundid Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1  Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2  Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabeli vangipõlv paasapüha pagood pesah

Üldine usundilugu

8

docx

Kordamine maailma usundite kursuse eksami jaoks

3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt on: Religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja saatust ­ teaduseväline maailmaseletus. Religiooni ühe komponendina riituse loomulik kaaslane ­ püha sõna püha toimingu juures. Mingil ajal ühiskonnas levinud käibetõde. Müüte on kahte liiki: päritolu- ja saatusemüügid. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha ­ nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardatakse ja teenitakse. Profaanne ­ tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. Kõik, mis ei kuulu sakraalse või tabusse hulka, kuid mis ei ole rüve. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism ­ maailmakäsitlus, mille järgi maailm on elus ja seda täidab ebaisikuline vägi. Seda peetakse vanimaks ürgusundiks

Maailma usundid

Kommentaarid (2)