Filosoofia kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on see mina, kes paistab seda vaha nii selgelt ja täpselt tajuvat ?
  • Kust ta saab arutluse [ reason ] ja teadmise [ knowledge ] kogu materjali ?
 
Säutsu twitteris
SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS
Hegel (1770- 1831 ) ja Kant : ( 1724 -1804)
1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel)
• Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma .
• Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle.
2) mis on otsustus , ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat
Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga.
Loogiline Subjekt on mõtte põhielement , mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat.
Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust.
3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant)
Analüütiline otsustus on otsustus, mis ei avarda meie teadmisi, vaid selgitavad juba olemasolevaid teadmisi. Nt kõikidel kehadel on ulatuvus. Mõiste keha juba sisaldab endas sellist tunnust nagu ulatuvus ja seega ei saanud me midagi uut teada.
Sünteetiline otsustus on otsustus, mis avardab meie teadmisi. Nt mõned kehad on rasked. Mõistee keha ei sisalda endast sellist tunnust nagu raske, seega antud otsustus avardab meie teadmisi: Predikaadis sisaldub midagi, mida Subjektis ei ole.
Kant: (1724-1804)
4) millisel kahel põhjusel ei suuda inimene väljuda omasüülisest alaealisusest
• Laiskus ( eelistatakse juhinduda teiste arvamusest)
Argus ( ei julgeta iseseisvalt mõtlema hakata)
5) milles seisneb mõistuse avalik ja eratarvitus
Mõistuse avaliku tarvituse all mõeldakse enda mõtete avaldamist trükitud kujul, et nende üle saaksid teised arutleda.
Mõistuse eratarvituse all mõeldakse mingit tegevust ametikohal, mis otseselt mõjutab teisi inimesi.
6) millises kahes valdkonnas on valgustuse soodustamine eriti tähtis (esitage ka Kanti selgitused miks)
Seadusandlus ja valitsemine: Vürst, kes ei pea endale ebaväärikaks öelda, et tema kohus on inimestele religiooniasjus täielik vabadus jätta ja neile mitte midagi ette kirjutada, ise seejuures uhkustamata oma tolerantsiga, on valgustatud ning pälvib sellisena tänulikelt kaasaegseilt ja järeltulijailt ülistusi selle eest, et vabastas inimsoo vähemalt valitsuse poole pealt alaealisusest ning andis igaühele vabaduse kõiges , mis puutub südametunnistusse, kasutada omaenese mõistust. Sellise vürsti ajal tohivad auväärsed vaimulikud , olles ühtlasi õpetlased, oma ametikohust kahjustamata esitada vabalt ja avalikult omaksvõetud sümbolist siin-seal kõrvale kalduvaid otsuseid ja vaateid ilmale järelekatsumiseks; veel enam võib seda teha iga teine, kes pole ametikohustest piiratud. See vabaduse vaim levib ka väljaspool, isegi seal, kus ta peab võitlema mõistmatuvalitsuse poolsete väliste takistustega. Ometi ilmneb neilegi eeskuju selles, et vabaduse korral poleks kõige vähematki muretseda avaliku rahu ja ühiskonna ühtsuse pärast. Inimesed iseenesest töötavad end järk-järgult toorusest välja, kui mitte just meelega ei kavaldata, hoidmaks neid selles.
Kuid täiesti lubamatu on leppida visalt püsiva religioonikäsitlusega, milles keegi avalikult ei kahtle, kasvõi ainult ühe inimelu vältel ja sellega otsekui hävitada ja teha viljatuks terve ajajärk inimkonna edenemisel paremusele, seeläbi kahjustades ka järeltulijaid. Inimene võib küll oma isiku tarbeks, ja ka siis ainult mõneks ajaks selles, mida ta on kohustatud teadma, valgustust edasi lükata; kuid sellest lahtiütlemine tähendaks tema isikule, veel enam aga järeltulijaile, inimkonna pühade õiguste rikkumist aj jalge alla tallamist. Praegu puudub inimestel tervikuna veel väga palju sellest, et nad oleksid juba võimelised religiooniasjus kindlalt ja hästi kasutama omaenese mõistust teiste abita või võiksid saada selleks võimeliseks. Ma määratlesin valgustuse põhipunktina inimeste väljumist nende omasüülisest alaealisusest eelkõige religiooniasjus, sest kunstide ja teaduste suhtes pole meie valitsejail huvi mängida oma alamate üle eeskostjat; pealegi on see alaealisus teistest niihästi kahjulikum kui ka autum. Kuid riigipea , kes soosib religiooniasjus valgustust, läheb veelgi edasi oma mõtlemisviisis ning mõistab, et isegi seadusandluse suhtes oleks ohutu lubada alamail avalikult tarvitada omaenese mõistust ning esitada ilmale avalikult mõtteid, koguni koos juba olemasoleva otsekohese kriitikaga – parema seadusandluse loomiseks. Selle kohta on meil olemas hiilgav näide, ja veel ükski monarh pole ületanud seda, keda me austame
Platon (Kriton): (427-347 eKr)
7) Kritoni argumendid, millega ta püüab veenda Sokratest põgenema
ELU VõI SURM
1) sõbra surm on õnnetus (“kui sa sured, siis pole see õnnetus mitte ainuke”)
2) õnnetus on ka haruldase sõbra surm (“sõber, millist ei leia ma enam kunagi”)
3) kaotab enamiku silmis maine (on häbiväärne pidada raha sõpradest tähtsamaks)
Tähendus: enamiku arvates on elav inimene (sõber) tähtsam kui surnud asi (raha)
Sokrates: hoolida parimate arvamusest: enamik ei muuda “kedagi ei arukaks ega arutuks”, vaid teeb “huupi, mis ette juhtub”.
8) Sokratese vastuväited Kritonile (argumentatsioon esitada võimalikult lühidalt, kuid sisulises mõttes täielikult)
Ei tohiks hoolida enamiku inimeste arvamusest (kasulikke arvamusi peab austama, kahjulikke aga mitte; „ Niisiis , mu armas sõber, ei pea me nii palju muretsema mitte selle pärast, mida enamik meist räägib, vaid selle pärast, mida ütleb asjatundja õigluse ja ebaõigluse alal, tema üksi ja ühtlasi tõde ise.“)
Ei oleks õiglane, kui ta lahkuks vanglast ilma ateenlaste loata. Peaasi tema arust oli mitte toimida ebaõiglaselt. (Põgenedes näitaks ta, et väljakuulutatud kohtuotsusel pole mingit jõudu, sest üksikisikud , nagu ka Sokrates, muudavad neid kehtetuks ja tühistavad.)
Kant: (1724-1804)
9) milline on filosoofi ülesanne ajaloo uurimisel ja ajaloos
Filosoofid peavad avastama looduskavatsuse inimeste kui terviku käitumises. („ Filosoofile pole siin muud nõuannet kui see, et kuivõrd inimeste ja nende mängude puhul tervikuna ei saa ta eeldada ühtegi inimese enda mõistuslikku kavatsust, siis proovida avastada selles inimlike asjade mõttetus käigus looduskavatsus, tänu millele olendeil, kes toimivad ilma oma plaanita, saaks siiski olla looduse kindla plaani kohane ajalugu. – Me tahame näha, kas meil niisugusele ajaloole teatavat juhtlõnga leida õnnestub; ja jätta seejärel looduse hooleks niisuguse inimese sünnitamine, kes on võimeline ajalugu sellekohaselt üles tähendama .“)
10) mis on antagonism ja milline on selle osa inimeste looduslike eelduste välja arendamisel (Kanti neljas väide)
Antogism on inimeste seltsimatu seltsivus ehk nende kalduvus astuda ühiskondlikesse suhetesse. Ühest küljest tahavad inimesed ühiskonnastuda, sest siis tunneb ta ennast inimesena , teisest küljest on aga inimestel suur kalduvus eralduda, sest inimene tahab kõike korraldada oma meele järgi. („Antagonismi all mõistan ma siin inimeste seltsimatut seltsivust, s.o. nende kalduvust astuda ühiskondlikesse suhetesse, milline kalduvus on aga siiski seotud ühe läbiva vastasseisuga, mis seda ühiskonda pidevalt lahku rebida ähvardab. Selle eeldused peituvad ilmselt inimloomuses. Inimesel on soodumus ühiskonnastuda, sest niisuguses seisundis tunneb ta end enam inimesena, s.o tunneb oma looduslike eelduste väljaarenemist. Aga tal on ka suur kalduvus eralduda (end isoleerida ), sest ta kohtab endas ühteaegu seltsimatut omadust tahta kõike vaid oma meele järgi korraldada ja ootab seepärast igalt poolt vastuseisu, nõnda nagu ta iseenda kohta teab, et temal omalt poolt on soodumus teistele vastu seista.“)
Inimene tahab olla teistest parem. See vastasseis paneb inimest pingutama ja arendama välja oma looduslikke eeldusi .
11) milline on inimeste ees seisev suurim probleem ja mis sunnib inimesi kehtestama õiglast kodanlikku õiguskorda
Suurimaks probleemiks, mida loodus inimest lahendama sunnib, on inimsoo jaoks üleüldise õigusliku kodanliku ühiskonna saavutamine. Sest ainult ühiskonnas ja just niisuguses ühiskonnas, kus on suurim vabadus, ainult temas on inimkonna puhul saavutatav looduse kõrgeim kavatsus, nimelt kõigi tema eelduste väljaarenemine. Kusjuures loodus tahab, et inimkond selle nagu kõik inimese määratluse kohased eesmärgid ise teostaks: niisiis peab inimsoo jaoks olema looduse kõrgeimaks ülesandeks ühiskond, milles vabadus väliste seaduste all on suurimal võimalikul määral seotud vastupandamatu sunnijõuga, s.o täiesti õiglane kodanlik õiguskord, sest loodus on suuteline saavutama meie sooga seotud ülejäänud kavatsuste teostumise ainult selle ülesande lahendamise ja täitmise kaudu.
12) milles seisneb valitsemise probleem ja kuidas see laheneb
Raskus on järgmine: inimene on loom, kes oma soo teiste liikmete seas elades vajab valitsejat. Sest kindlasti kuritarvitab ta oma vabadust teiste omasuguste suhtes; ja kuigi mõistusliku olendina soovib ta otsekohe seadust, mis seaks kõigi vabadusele piirid, siis eksitab tema isekas loomalik kalduvus teda ometi enda puhul, kus vähegi saab, erandit tegema. Järelikult vajab ta valitsejat, kes murraks tema isikliku tahte ja sunniks teda kuuletuma üldkehtivale tahtele, mille puhul igaüks saab vaba olla. Kust ta aga leiab sellise valitseja? Ei kuskilt mujalt kui inimsoo hulgast. Aga too on samuti loom, kes vajab valitsejat. Alustagu ta niisiis kuis tahes, ikkagi pole võimalik mõista, kuidas ta saaks endale nõutada avaliku õigluse kõrgeima juhi, kes ise oleks õiglane, otsigu ta sellele kohale siis kas üksikisikut või paljude selleks väljavalitud isikute seltskonda. Sest igaüks neist kuritarvitab alati oma vabadust, kui kõrgemal pole kedagi, kes vastavalt seadustele teostaks tema üle võimu. Kõrgeim juht peaks aga iseenesest õiglane, ja ometi inimene olema.
13) sõdade roll ajaloos ja mil moel rahvaste ühendus lahendab riikide vahel tekkiva vastasseisu
Igal ühiskondlikul organismil
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Filosoofia kordamisküsimused #1 Filosoofia kordamisküsimused #2 Filosoofia kordamisküsimused #3 Filosoofia kordamisküsimused #4 Filosoofia kordamisküsimused #5 Filosoofia kordamisküsimused #6 Filosoofia kordamisküsimused #7 Filosoofia kordamisküsimused #8 Filosoofia kordamisküsimused #9 Filosoofia kordamisküsimused #10 Filosoofia kordamisküsimused #11 Filosoofia kordamisküsimused #12 Filosoofia kordamisküsimused #13 Filosoofia kordamisküsimused #14 Filosoofia kordamisküsimused #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor student94 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Hegel
  • Seadusandlus ja valitsemine
  • Platon
  • Gadamer
  • Lühidalt
  • Descartes
  • Bacon
  • Iidolite õpetus
  • Locke
  • Seda suurt allikat, millest on pärit
  • REFLEKSIOONIKS [
  • REFLEKSIOONI
  • Aquino Thomas
  • Russell
  • Aristoteles

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

21
doc
Filosoofia eksami kordamisküsimused
27
docx
Filosoofia gümnaasiumile
34
docx
Filosoofia eksami kordamisküsimused
8
docx
Filosoofia eksami kordamisküsimused
14
doc
Filosoofia eksami vastused
39
pdf
Filosoofia Moodle i küsimused-vastused
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
42
pdf
Filosoofia e-kursuse vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !