Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Filosoofia konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia ?
  • Kust tuleb inimese mõtte tähendus ?
  • Miks on maailma loodud kurjus ?
  • Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias ?
  • Mis on teodiike ?
  • Millega ta seda õigustab ?
  • Miks Cioran võitleb elu vastu ?
  • Mida tähendab “kõigi väärtuste ümbervääristamine” ?
  • Kes on Nietzsche järgi “immoralist” ?
  • Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis ?
  • Kuidas iseloomustab Nietzsche “dekadentlikku inimest” ?
  • Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit ?
  • Millised on tema “hügieeni” põhimõtted ?
  • Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia ?
  • Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas ?
  • Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks ?
  • Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute ?
  • Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega ?
  • Milline ta on? Millega ta seda põhjendab ?
  • Kuidas on võimalik määratleda ilu ?
  • Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost ?
  • Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli ?
  • Millisena on nähtud keele rolli ?
  • Milles on võib näha sõnades peituvat väge ?
  • Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates ?
  • Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees ?
  • Kuidas on võimalik kultuuri määratleda ?
  • Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem ?
  • Mis on maailm Bibihhini arvates ?
  • Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem ?
  • Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet ?
  • Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust ?
  • Mis teeb maailma mõistmise tänapäeva inimesele raskeks ?
  • Mida koopa allegooria sümboliseerib ?
  • Mida nad peavad tõelisuseks ?
  • Mis juhtuks kui keegi ühe vangidest vabastaks ja sunniks teda valguse poole vaatama ?
  • Mis juhtuks kui üks vangidest viidaks jõuga koopast välja ?
  • Mis juhtuks kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurd tagasi ?
  • Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia ?
  • Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu ?
  • Mis tähendab naturalistlik hüve ?
  • Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas ?
  • Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel ?
  • Milles seisne fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas ?
  • Mis teeb elu tähendusrikkaks ?
  • Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse ?
  • Kuidas suhtub James „tavaliste inimeste tavalisse elusse“ ?
  • Mida peab James „sisemisteks ideaalideks“ ?
  • Miks ei püstitata James’i arvates mälestusmärke metrooehitajatele ?
  • Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c) ?
  • Milliseid olemise valdkondi Platon eristab ?
  • Milliseid teadmise astmeid Platon eristab ?
  • Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias ?
  • Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias ?
  • Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes ?
  • Miks pall veereb mäest alla ?
  • Mida peab Herakleitos tegelikkuseks ?
  • Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika ?
  • Mis on essentsialism ?
  • Mis on substants ?
  • Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest ?
  • Milliste filosoofia tegemise tehnikatega te selle kursuse jooksul kokku puutusite ?
  • Milline on filosoofilise teadmise loomus ?
  • Millist rolli mängib selles tõestuses keha ?
  • Milleks on Descarte arvates üldse keha vaja ?
 
Säutsu twitteris
  • Eksisteerib  kolme sorti teadmisi:
  • Loov teadmine on  teadmise liik, mis sisaldab endas oskust kunsti teoseid luua või ka erinevad seadeldisi parandada ja ehitada (näiteks kella parandamine).
  • Praktiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust teha õiglasi otsuseid. Näiteks oskust luua õiglasi seaduseid ja määrata nende alusel õiglasi otsuseid.
  • Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus ). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus.
  • Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju  ja maiseid asju.
  • Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks:
    Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia , bioloogia ja anatoomia.
    Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia , psühholoogia ja matemaatika .
  • Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused .
  • Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika , dialektika , retoorika.
  • Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F. Hegel ja M. Heidegger on öelnud , et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik.
        Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes.  R. Descartes soovitab aga filosoofia otsimiseks kahelda kõiges niikaua kuni lõpuks kahtleja leiab üles millegi, milles pole võimalik kahelda. Selle vundamendi otsa saab kahtleja hakata ehitama filosoofiat . A. Camus aga soovitab hoopis otsida filosoofiat algust absurdist.  V. Bibihhin seisukoha järgi aga algab  filosoofia  meeleolust ja selle muutumisest.
  • Eksistentsiaalne situatsioon käsitleb olukord ja meeleolu, mis on seotud meie sünniga siia maailma. Üritab vastata küsimusele, miks meid on siia paisatud ja miks see kõik tundub meile nii võõras. Peamiselt määratlevad eksistentsiaalset situatsiooni A.Camus, M.Heidegger ja S.Kierkegaard.
  • Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta küsib kas filosoofia tavapärane  küsimustele sõnaliselt vastamine ei ole ainult nendest tekstidest vaimustunud inimeste pärusmaa, kes on neid ajaloolisi tekste uurinud. Kriitikud väidavad, et filosoofial ei ole mingit ajas muutumatud reeglistikku, mille järgi saab tekste liigitada mitte filosoofiliseks ja filosoofilisteks tekstideks
  • Elitaarsus probleemi kohaselt vastanduvad osad inimesed eksistensialistidele. Nende arvates ei ole mingit mõtet küsida eksistentsialistlike küsimusi . Eksistentsialistid arvates aga need inimesed eiravad selliseid küsimusi.
    Mina isiklikult arvan, et ei ole mingit mõtet süveneda eksistentsialistlikesse probleemidesse kuna maailma toimimine olevikus sisaldab piisavalt palju küsimusi, mille üle mõelda. (lause kehtib kui olen õieti aru saanud, mille üle eksistentsialistid filosofeerivad)
    Pascali tekstid
    Blaise Pascal peab inimese loomuseks harjumist. Pascal toon oma filosoofilistes tekstides välja, et inimene juba lapsena harjub erinevate õpetussõnadega, mida vanemad temale räägivad. Näiteks olema viisakas, käituma korralikult, mitte panema käsi kuumale pliidile . Pascal mainib, et isegi eriala valik on seotud harjumisega. Kui meile lapsest saati räägitakse, et õpetaja amet on auväärna ja tore siis me hajume selle mõttega ja hakkamegi õpetajaks. Harjumine takistab Pascali meelest ka uuete teadmiste pealevoolu kuna hajutud väärate teadmistega on kergem edasi minna. Näiteks kui lapsest saati on öeldud , et inimene on loodud jumala poolt siis on kergem edasi liikuda selle sama mõttega, kui hakata seda asendama evolutsiooni teooriaga. Ta väidab, et harjumusi on võimalik hävitada mõistuse abil kuid see on väga raske.
    Blaise Pascal ütleb fragmendis 100, et meile meeldib ennast petta. Inimesed ei taha kuulda mingisugustest puudustest enda aadressil, ei iseenda mõistuse aga ümbritsevate inimeste poolt. See tõttu ta peidab enda puuduseid nii iseenda kui ka teiste eest. Varjates nii oma iseloomu ja   välimuse vigu luues nii endast isiku, kes me tahaks tegelikult olla. Puuduste varjamist meie suhtes  ootame me eriti inimeste poolt kellest me hoolime ja kes meist hoolivad.
    Blaise Pascal peab meid mõtlevaks pillirooks kuna inimene on õrn organism, mida on kerge murda nagu pilliroogu aga tänu mõttele oleme me suurem kui universum . Kui universum meid hävitab ei tea ta, miks ta seda teeb aga meie teame. Tema arvates teadmine kui armetud me kõiksuse kõrval oleme teeb meist suured võrreldes näiteks puuga kes seda ei tea.   
    Camus 
    Camus kirjeldab ,et absurd avaldub kui inimene mõtleb ei millestki . Siis tekib iseäralik hinge seisund, kus tühjus muutub kõneks. See moment on absurdi avaldumise koht. Absurd avaldub ka Igapäevasest rutiinist tekkivast tülpimusest. Siis kui tekib soov rutiini muuta avanevad varijandid, mis viivad inimese enesetapu poole. Inimese püüe hakata vastu aja halastamatule kulgemisele on sammuti absurd.  Kui kõik meid ümbritsev tundub võõrana. Ja isegi kallim meie kõrval, keda me kunagi ei saa päriselt tundma õppima, tundub võõrana. Ja meie ise oleme enda jaoks lõpuni võõrad siis selles võõruses leiab Camus absurdi. Mõte, et meist jääb pärast surma vaid tunnetetta lihamängi on üks absurdi tunde sisu.   
    Camus loeb absurdi põhjuseks “ rahutust”, mis tekib näiteks tülpimusest rutiini suhtes või inimese soovist luua ühtseid printsiipe ja kõike lihtsustada. Ja soov lihtsustada põrkub omakorda kokku irratsionaalsusega. See kokkupõrge põhjustabki absurdi.
    Nädal. 2
    1.Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia?
    Religioonifilosoofide peamine eksistentsialistlik küsimus on kas eksistentsiaalsel situatsioonil on mingi mõte või ei? Kui leitakse, et inimese mõttel on tähendus siis sellest tekib teine küsimus, kust tuleb inimese mõtte tähendus? Religioonifilosoofia keskseks küsimuseks aga loetakse küsimust kas jumal on üldse olemas ja kuidas on tema olemasolu või olematust võimalik tõestada? Leides kinnitust jumala olemasolule tekivad omakorda uued küsimused kes või mis ja miks on maailma loodud kurjus?
    2.Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias?
    Jumalat defineeritakse kristlikus religioonifilosoofias kui igavest teiselpool aega ja ruumi  eksisteerivat isiksust. Jumalat kirjeldatakse inimese sarnase mõtleva organismina, kes teab mida teeb. Jumala sisse on peidetud isiksuse konflikt jumala isa, jumala poja ja pühavaimu vahel. Kuna jumal paikneb väljaspool aega ja ruumi ei saa küsida kus ta on ja millal ta tekkis, kuna ta on ajatu ja ruumitu. Teda iseloomustab ka kõikvõimsus, ülim tarkus ja ülim headus, mis teeb teada teistsuguseks võrreldes uues ja vanas testamendis kirjeldatud jumalast. Ülim tarkus annab talle võime näha nii minevikku oleviku kui tuleviku samaaegselt olenemata sellest, et inimesel on olemas vaba tahe , mida jumal ei manipuleeri.
    3.Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid?
    Väga raske on maailmas tõestada mingi asja mitte olemist. Seega on üritanud mitmed filosoofid tõestada ära jumala olemasolu, kasutades selleks peamiselt nelja tõestust.
    Ontoloogiline tõestus on algselt kirja pandud Anselm Cantenbury poolt. Anselm Cantenbury kohaselt piisab jumala tõestamiseks ideest täiuslikust olendist. Kuna olemine on üks perfektsioone ja kõik olendid eelistavad olla siis järelikult jumal on olemas.
    Kausaalse jumala tõestuse kohaselt küsides, mis põhjusel mingi asi olemas on, jõuame me lõpuks tõestuseni, et jumal on olemas. Näiteks küsides, miks me olemas oleme jõuame me lõpuks põhjuseni, kuna jumal lõi meid järelikult on ta olemas.
    Kineetiline tõestuse kohaselt küsides küsimust, miks asjad liiguvad jõuame me lõpuks järeldusele, et jumal paneb kõik asjad liikuma. Näiteks planeetide liikumise põhjuseks on jumalik jõud.
    Kosmoloogilise tõestuse kohaselt vaadates universumit näeme, et selle sisse on kirjutatud palju konstante . Need konstandid aga on märk kõrgemast olendist ehk jumalast.
    4.Mis on teodiike ?
    Teodiike on religioonifilosoofia aru, mis tegeleb jumala näiva kurjuse õigustamisega. Näiteks põhjendatakse inimeste poolt üksteisele tekitatud kurjust vaba tahtega. Vaba tahte kohaselt on meil õigus üksteisele halba teha ja jumal ei saa seda takistada. Looduse poolt tekitatud näivat kurjust üritab kõige paremini põhjendada Gottfried Wilhelm Leibniz kosmilise paratamatuse argumendiga. Argumendi kohaselt on meie maailm parim võimalik maailm kõikide võimalike variantide hulgast.  
    5.Kirjelda filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses?
    Ratsionaalne seisukohta usu ja mõistuse vahel kirjeldab Thomas Aquinast. Thomasi arvates on olemas loomupärased ja ilmutuslikud tõed. Loomupärased tõend on sellised, milleni võime jõuda loogikat rakendades või kogemuste abiga. Ilmutuslike tõdedeni, näiteks jumalani, me õppides ei jõua. Inimesel võib küll tekkida aimdus ideaalsest olendist, kuid temast arusaamiseks on meile vaja pühakirja või jumala ilmutust. Ilmutuslikke tõdesi loeb Thomas küll ratsionaalseteks aga tema arvates ei ole inimese mõistus loodud sellest lihtsalt iseseisvalt aru saama. David Hume ja William Jamesi arvates ei ole kõiki asju võimalik kunagi täpselt teada saada. Näiteks pole võimalik kindlalt teada saada kas inimene on sinu sõber või kas armastus on kahepoolne. Sama moodi pole ka jumala kohta võimalik täielikult teada saada kas ta on olemas. Tuleb lihtsalt võtta risk ja uskuda . Augustinuse ja Kierkegaardi arvates me usume jumalat kuna kogu jumala olemus on absurd. Kuna meil pole mitte kuidagi võimalik teada saada mis või kes jumal tegelikult on.
    Cioran tekstid
    1.Kuidas cioran kirjeldab inimest
    Cioran kirjeldab inimest kui karjas kõndivat orja, kes lepib saatuse löökidega ja maailma pakutava narrusega. Tema arvates on inimlik headus vastuolus elu endaga. Kõik inimlikud tunded nagu armastus, kurbus, rõõm jne jagab ta eksitavateks või haisvateks tunneteks. Tema arvates vaid pahedega inimesed on elamist väärivad isendid.
    2.Mida arvab Cioran inimese elust.
    Inimese elu on elamist väärt vaid siis kui see on täis pahesi  ja tundeid. Kõikide nende elu kes nii ei tunneta elavad elu, mis paikneks just kui surilina all. Ciorani arvates rabeleb inimene liiga palju. Kuid see inimene kes ei rabele põlatakse ühiskonna poolt. Isegi mõrvarit armastatakse tema sõnul rohkem kui mitte midagi tegijat.
    3.Peatükis “Minu kangelased” ülistab Cioran enesetappu . Millega ta seda õigustab?
    Ciorani arvates iga tunde läbi elamisele järgneb häbi . Sama tunde mitmekordsel läbielamisel muutub see tunne aga tavaliseks. See aga muudab inimest vanameelseks. Inimesed kes sooritavad oma tunnete harjal enesetapu on ainsad kes väärivad Ciorani meelest mainimist. Sest enesetapp on ainus tunne millele ei järgne häbi.
    4.Miks Cioran võitleb elu vastu?
    Ciorona võitleb elu vastu kuna me oleme muutunud selgrootuks alamliigiks, mis valgub üle mateeria ja rüvetab tema oma limaga. Elu on Ciorona meelest täis ainult kibestumisi. Elada tasub vaid umbes kolmekümnenda eluaastani. Nii kaua on veel midagi uut leida. Pärast seda on vaid üks kordus teise otsa.
    Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta:
  • Mida tähendab “kõigi väärtuste ümbervääristamine”?
    Nietzsche kohaselt kõik tõed, mis olid enne tead on valed. Kuna kõik põhines kristliku maailmvaatel. Nietzche aga arvab, et jumalat pole olemas.
  • Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli “kõigi väärtuste ümbervääristamises” ja “katte eemaldamises” kristlikult moraalilt?
    Et saada loojaks peab enne kõik, mis enne oli ära hävitama . Nietzche peabki ennast lustlikuks hävitajaks ja immoralistiks ehk hävitaja par excellence
  • Kes on Nietzsche järgi “immoralist”?
    Nietzche järgi on immoralist inimene kes eitab esiteks kristlikku moraali. Ning teiseks eitab ta inimesi keda siiani on kõrgemaks peetud. Ehk siis häid, heasoovlike, head tegevaid inimesi.
  • Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis?
    Kristlik moraal muudab inimesed: headeks inimesteks, karjaloomadeks, sinisilmseteks, heasoovlikeks, kaunishingseteks, altruistideks
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Filosoofia konspekt #1 Filosoofia konspekt #2 Filosoofia konspekt #3 Filosoofia konspekt #4 Filosoofia konspekt #5 Filosoofia konspekt #6 Filosoofia konspekt #7 Filosoofia konspekt #8 Filosoofia konspekt #9 Filosoofia konspekt #10 Filosoofia konspekt #11 Filosoofia konspekt #12 Filosoofia konspekt #13 Filosoofia konspekt #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor OnuOsama Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    19
    docx
    FILOSOOFIA
    87
    doc
    Filosoofia materjale
    20
    docx
    Filosoofia p eriood
    42
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd
    15
    docx
    Kordamine filosoofia eksamiks
    60
    doc
    Filosoofia SH
    26
    doc
    Filosoofia konspekt
    13
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun