olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks a) Empiirilis-faktilised küsimused *Miks valiti Barack Obama USA presidendiks? *Vastuse väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade saame vaatluse teel. Vastuseid ei pruugi olla kerge leida, aga me teame kust neid otsida. olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. b) Formaalsed küsimused *Palju on 9245,66+56-7000, 05? *Matemaatikas, loogikas, . Mis uskumuste süsteem? *Uskumuste süsteemi määratlemise probleem. *Kelle grammatikas, heraldikas, males. *Vastuse saame kasutades aksioome, reegleid jms uskumustega peab väide olema kooskõlas, selleks et see väide saaks olla tõene? b. "Piiskop c) Filosoofilised küsimused *Mis on aeg? Mis on inimese elu eesmärk maailmas
pea elu juhtima - 18. sajandiks arenes trükitehnika, mis oli jõukatele kättesaadav, aitas info levikule kaasa - loodi avalikud raamatukogud, varasemalt olid raamatukogud nt kloostrisisesed - tekkisid ajakirjad, 1711 The Tatler. Lisaks uudistele trükiti selles nt kirjanduslikke arvustusi. Sellest sai alguse kirjandusajakiri. Algselt oli ajakirja funktsioon olla hüppelauaks kirjanikule. Lisaks üli igapäevased ja vajalikud teemad, nt kuidas möbleerida oma korterit - 18. sajandil hakkas ilukirjanduse osakaal kasvama, kuigi algul toimis see aristokraatide käe läbi - romaani teke - Euroopa juhtiv maa oli Inglismaa - juhtiv zanr oli enne romaani luule - teatris oli populaarne draama, sest draama oli väga demokraatlik Valgustuse ideed: Mõistus ja tunded on selle sajandi kaks vastuolu. Lisaks on vastanduslikud ühiskond ja loodus, loodus ja tsivilisatsioon. Valgustussuundi nimetakse kokku valgustuslikuks humanismiks. Valgustuse sisu on pigem filosoofiline ja eetiline kui kirjanduslik
talle tema omaenese mõtted ehk õpetaja aitab õpilasel selgusele jõuda ainult küsimustega suunates. Filosoof on kui vaimne ämmaemand (MAIEUTIKA), kes aitab teistel vaimusünnitustega ilmale saada, aga ei sünnita ise. Meetod koosneb järgmistest osadest: 1) kõigepealt mängib õpetaja lihtsameelset ja rumalukest ning laseb õpilasel enesele õpetama hakata oma suurepäraseid teadmisi - iroonia 2) seejärel kasutab õpetaja suunavaid küsimusi, mis jooksutavad esmapilgul teadjamehe järeldused ummikseisu 3) kolmandaks peab õpilane tunnistama ise, et ta on midagi siiani valesti mõistnud 4) asutakse koos kõnealuseid mõisteid defineerima 5) tuleb tuua võimalikult palju erinevaid näiteid, mis aitavad mõiste ühest arusaama fikseerida ja ühisosa leida 6) leides ühisosa saab alles hakata tegema üldistusi asja kohta ja öelda, et miski on niisugune või naasugune. Sokrates kuulsaim sentens on”Ma tean, et
teise inimese koju ei saa kõik inimesed minna. Selline liikumine oli hästi oluline. Selle tõttu võis Voltaire öelda, et maailma valitsevad arvamused (arvamusliidrid). RAAMATUTE TOOTMISE KASV OLI 18.SAJANDIL TOHUTU!!!!! Raamat muutus odavamaks. Raamatu kaudu oli vüimalik teha propagandat. Lisandusid lendlehed, brosüürid, pamfletid (naeruvääristav päevakajaline kirjutis). Produktsioon tähendas ka seda, et ranged piirid publitsistliku kirjanduse ja ilukirjanduse vahel kadusid ära. Valgustusel on ka omad sptesiifilised zanrid, mis tegelikult osalt ei olegi pärit valgustusest vaid ka juba 17.sajandist. Kui valgustus on võimsa ilukirjanduse taastekke sajand, siis ilukirjandus tugineb valgustuse puhul poolfiktsionaalsetele zanritele. Äärmiselt oluline zanr oli memuaar. Ka valgustuslikud autorid kirjutasid memuaare. Memuaari võtteid kasutati ka kirjanduses. Teine zanr on kiri ehk epistolaarne zanr
Riik on oma loomuselt ühiskondlik leping- J.Locke, D,Hume. Räägitakse veel indiviidi ja riigi vahekorrast. Kas maksude kogumist tuleks pidada vägivallaks? Riigile allumise ja allumise mõttetuse teema, indiviidi poliitilised õigused. Kust tulenevad inimõigused? Mida indiviidi vabadus poliitilises kontekstis tähendab? Kas on riigi tingimustes võimalik vaba olla? Või vastupidine küsimus- kas ainult riigi tingimustes on võimalik vaba olla? Keelefilosoofia- mis on keel? Inimese keele vahekord, keele tähendus esistentsiaalses mõttes, keele olemus ja mõte, tähendus inimesele/ inimkonnale, mis vahendeid keel annab, mäletamise võimalused. Küsitakse keele ja sõnade olemuse kohta, nende tähistamis- ja kommunikatsioonivõime kohta. Kultuurifilosoofia- mis on kultuur? Kuidas määratleda ja defineerida- on see üldse võimalik? Peamised küsimused kultuuri loomuse kohta, kultuuri ja inimese vahekorra kohta(kultuuri rolli
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles 9) kannatus, 10) tõeliselt "olev
sellepärast ei saa öelda, et ta on tekkinud eimillestki, samuti ei saa olev muutuda olematuks. Järelikult on olemas ainult üksainus iseenesega identne liikumatu, jagamatu, muutumatu ja igavene olemine. Kui kõik on üks, siis muutumine ja liikumine on vaid näivused. Olemine on, mitteolemist ei ole, seda ei saa tunnetada ega sõnas väljendada. Et seda näha, ei tohi usaldada meeli, vaid tuleb kasutada mõistust. 6 ZENON Eleast (~490-430) eKr Apooriad (kr. ¢por^a) Parmenidese seisukohtade kaitseks. I grupp on suunatud asjade paljususe vastu. II grupp apooriaid on suunatud liikumise vastu. Parmenides väitis, et liikumist ei ole. Aga see läheb ju vastuollu kogemusega! Zenon näitab, et liikumise olemasolu eeldades lähme vastuollu mõistusega. Dihhotoomia (kaksikjaotus). Achilleus ja kilpkonn. Probleem ei seisne selles, kas Achilleus saab kilpkonna kätte, vaid selles, kuidas on see võimalik? Kuidas võib nii olla, et veatu loogiline arutlus annab valejärelduse
Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanistlikud ideed. Uusaja filosoofiale on omased valgustuslikud ideed, mida iseloomustab usk mõistusesse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida
Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma · Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane. loodusuurijaid. · Elu ja töö · Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena · Teoloogia ja filosoofia vahekord Kartaagosse retoorikat õppima. · Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid · Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis küsimusi usu küsimustest. armukese, kellega tal 15 kooselu aastal oli poeg · Maailma igavikulisuse küsimus pole vastatav Adeonatus. filosoofiliselt, kuna kõik küsimused, mis on · Elu ja töö
taotleb mõistelist selgust, väljenduste täpsust, loogilist rangust argumentide esitamine hämarate teemade (äng, eimiski) ja mitmetähenduslikkuse vältimine Filosoofia valdkonnad Tänapäeval põhiline jaotus: 1. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia – teadmine, uskumine metafüüsika – mis tüüpi asjad on olemas? võib haakuda teoreetilise füüsika küsimustega vaimufilosoofia – inimteadvuse ja psühholoogiaga seonduv, teadvuse ja aju vahekord, kas teadvus on iseseisev? keelefilosoofia – mis on tähendus? kuidas sõnad osutavad asjadele? loogika teadusfilosoofia 2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline, pigem elulähedasemate valdkondade üle teoretiseerimine) poliitikafilosoofia eetika – mis on õige ja väär, kuidas seda põhjendada esteetika – kuidas tunneme ära kunstiobjekti teiste seast
Ta ei ütle mulle, mida ma pean tegema, kuid ütleb just mulle, mida ma ei tohi teha ja juba varakult ütles ta mulle, et ma ei tohi minna poliitikasse." (meie nimetaks seda südametundeks või -hääleks) ja ta nimetas selle hääle daimonion'iks (nn hingeks). Ta uskus, et kui juba on seesugune hääl, siis peab olema mingisugune tõde, kuid usub, et selle tõeni jõuda, tuleb tunda iseennast. Sellest tulenevalt usubki ta, et kõigel on mõte, sest miks muidu me isegi küsiksime neid küsimusi. *) Sokrates uskus, et maailmas on mõte ja kord ning, et kõigel on eesmärk - teleoloogia. * Hermeneutika tekstide tõlgendamise õpetus. -) Kui me loeme midagi, siis tegelikult see, mis meile sealt kohale jõuab on see, mida meie mõtleme. * Platon (427-348 eKr) kahekümne aastaselt sattus Sokratese sõprade hulka ja oli kaheksa aastat tema õpilane. Tema filosoofias on mõjutusi India uskumustest (hingede taassündimine)
maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene? (antropoloogiaküsimus). Viimane sisaldab ka kõiki teisi küsimusi. Filosoofia ei piira ennast mingi kitsa alaga, tegeleb kõigega. Filosoofiaprotsessil ei ole lõppu, sest igal ajastul on erinevat tüüpi inimesed, kes neile küsimustele vastust otsivad. Katsed filosoofiat defineerida. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia on metoodiline ja süvenenud katse tuua maailma mõistust. Filosoofia mõtteks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofiks saamine on eneseks saamise tahe.
, teadusf., tehnikaf. jms. osised ja harud. filosoofia põhiküsimus, mateeria (looduse, olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Sageli ei esine f. p. nö. puhtal kujul. F.p. lahenduse alusel jaguneb filosoofia *idealismiks ja *materialismiks.Filosoofia (kr philosophia) tähendab sõnasõnalt tarkusearmastus. Bertrand Russelli sõnul on filosoofia Eikellegimaa teaduse ja teoloogia vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne (vt spekulatsioon), käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata, Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Paljud küsimused, mida kunagi peeti filosoofilisteks, on tänapäevaks läinud teaduse valdkonda ning leidnud ka täpse vastuse. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada teoreetiliselt aru maailmast mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest
ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita metafüüsilisi küsimusi st. tegeleti efekti tõotavate küsimustega. August Comte 1798-1857: Positivism tähendab tema jaoks faktiteadust metafüüsika asemel, sotsioloogia tähendab, et inimühiskonda kui faktide kogumit saab uurida loodusteaduse eeskuju järgi, alturism (teistele elamine) tähendab, et inimestel kui elusolenditel on spontaanne kalduvus ja huvi astuda omavahel ja kõikide teiste elusolenditega liitu elutu looduse vastu, selleks et temalt välja võidelda nii palju kui vähegi võimalik
Sarnastes väljendites funktsioneerib “tõene” üllatuse, kahtluse ja mitteuskumuse väljendajana. 4. LOENG: EETIKA ÕIGE JA VÄÄR Kr ehtos komme, tava, harjumus, iseloom. Eetika harud: Normatiivne eetika (normid) Teooriad selle kohta, milles seisneb moraalselt hea käitumine. Milline on õige ja milline väär käitumine? Varastamine (valetamine jms) on väär, sest... (erinevate normatiivsete teooriate vastused). Normatiivse eetika küsimusi: Mis see on, mis määrab ära meie tegude moraalse väärtuse? Milliseid moraalinorme tuleks järgida? 3 normatiivsete moraaliteooriate tüüpi: 1) konsekventsialism ehk tagajärje-eetika Utilitarism – konsekventsialistlik teooria: õige tegu on välja rehkendatav, kui me uurime järele erinevate tegude võimalikud tagajärjed. Kasulikkuse printsiip:
geomeetria, astronoomia). Vabad kunstid tähendasid mingite teadmiste omamist kvadiiriumi läbinule omistati magistrikraad. Triiviumi läbinu sai bakalaureusekraadi. · Kirikute tellimustööde tegijad vs maalijad (2. Nikaia konsiilium 787) arutati ka kunstiga seotut. Suhtumine ikoonidesse. Ikoonide kummardajad ja need, kes arvasid, et ikoone ei ole vaja kummardada, sest see kisub alla erilisust. Nemad olid ikonoblastid. Kirikukogul arutati ikoonide küsimusi. Peeti oluliseks vaheetapiks keskajal. Muutus suhtumine kunstnikesse. Arvati, et on olemas teatud kunstialade esindajad, kes lisaks käelistele võimetele ilmutavad ka talenti, geniaalsust ja sünnipärast andekust. Need olid ka ehitusmeistrid, arhitektid. Neist said väljavalitute seltskond. Neile hakati esitama tellimustöid, värvati kiriku teenistusse. Ehitusmeistri staatus tõusis. Tõusis ka nende kunstnike positsioon, kes tegid kirikutele tellimustöid, kaunistasid
Küsib nende vaimse tervise järele. Arvab , et hullumeelsuse piir on seotud ajastu vaimse situatsiooniga,st. see, mida peeti vaimuhaiguseks, on sõltuv ajastul valitsenud arusaamadest. 1975 --"Valvata ja karistada"ja 1976 --"Teada tahtmine", nendes raamatutes analüüsib Foucault võim-teadmise põhitunnuste komplekse. Võimu omaduseks on teadmistega kooseksisteerimine. NB! Võim pole Foucault'l negatiivne mõiste. Erinevad võimud tekitavad antud reaalsuse. Tänapäeva võimu ja vaimu vahekord tekkis Valgustussajandi lõpus ja 19 sajandi künnisel ning seda iseloomustab kolm aspekti : panoptism - kõike püütakse jälgida distsiplinaarsus - kõike püütakse distsiplineerida. normeerimine - seotud inimsfääri normidega ja ettekirjutistega. Võimusuhted läbivad kogu ühiskonda,nt. riik-indiviid, vanemad-laps. 19 sajandil toimus võimu sensualiseerimine -- pehmenemine, mis oli tingitud seksuaalteadmiste levikust. Tulemused: 1
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi.
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11
epopöa antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Tõde ja õigus" IV. Vt ka romaan. essee mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. Zanrina paikneb essee ilukirjanduse ja teaduslik-filosoofilise traktaadi vahepeal. Essee sünd seostub antiikkultuuriga, zanr iseseisvus renessansi ajal (Michel de Montaigne (15331592) "Esseed"). Esimeseks eestikeelseks esseeks võib pidada Otto Wilhelm Masingu (17631832) õppevahendit "Algupärased eestikeelsed lehed sakslaste jaoks". Esseezanr jõudis küpsusele 20. sajandi algul nooreestlaste loomingus (näiteks Friedebert Tuglase (18861971) esseed "Eduard Vilde ja Ernst Peterson" ning "Kirjanduslik stiil"). Tuntud
Nii ongi meil mõistete loomise põhivormid käes. Neid nimetab Kant kategooriateks. Näiteks võime me üldise otsuse langetada, kuna meie mõistuses on põhimõiste "tõelisus"; eitav otsus oleks "mittetõeline" jne. Sama käik 12-le otsusvormile ülekantuna annab järgimise puhaste mõistusmõistete, kategooriate skeemi: 1. Kvantiteet: Ühtsus Paljusus Köiksus 2. Kvaliteet: 3. Relatsioon: (vahekord) reaalsus (töelisus) substants ja aksidents negatsioon, eitus (ebatöelisus) pöhjus ja tagajärg limitatsioon (piiristatus) vastastikune möju /osadus 4. Modaalsus: Vöimalikkus - vöimatus olemasolev - olematu
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
konkretiseerida, mingist üheselt piiritletud rakursist vaadelda. - Mõiste õiglus (ld iustitia) esindab sisu aspekti, mõiste õigus (ld ius) selle objektiivses tähenduses aga vormi aspekti - Õiguse igipõliseks ideaaliks on õiglane õigus, st õiglus on õiguse sisuks, õigus aga õigluse vormiks 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus NB! Siin on oluline, et milliseid küsimusi on vaja esitada õiguse kohta, et teda tundma õppida – horisontaalne ja vertikaalne. Õigusteaduse ülesanne on õigusteaduse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni tundmaõppimine. Iga teadust saab määratleda selle uurimiseseme ja uurimisviisi kaudu. Otsides õigusteaduse uurimiseset, leiame keeruka normikompleksi. Muuhulgas eristuvad siin ka õigusnormid. Kontinentaal-Euroopas võime viimased omakorda jagada tinglikult kaheks: era- ja avaliku
ametnikud pidid olema vastutavad selle kodanikeühenduse rahvakogunemise ees. Vastutus oli korraldatud järgmiselt: 1. tavaliselt kehtis tagasivalimiskeeld, 2. linna-ameteid juhiti kümnekaupa, kus igast suguharust oli valitud üks. 3. rahvas kontrollis valitsuse tegevust läbi viiesajanõukogu ja vandekohtute. Igal aastal valiti Ateenas ametisse arhondid (üheks aastaks) ja võeti igast füülist (suguharust, hõimkonnast) liisuheitmisega 50 liiget viiesajanõukogusse (bulee). Õiguslikke küsimusi lahendas vandekohus. Kohaliku valitsemise pärast olid ateenlased jaotatud sajaks demoseks, millesse kuulumine oli päritav. Kus iganes ateenlane ka elas, ta kuulus päritolu järgi ikka ühte ja ainsasse demosesse. Kandidaate esitati valimise ja liisu teel, demos valis kandidaadid vastavalt oma suurusele ning reaalsed ametikohad valiti liisuga. Liisk oli kreeklastele eriti demokraatlik vorm! Kümme kindralit (strateegi, strategoi) valiti otse ja neid võis valida ka korduvalt
Kloostrid rajati. 4. saj 5- saj Püha Augustinus. 5. saj ristiusk Iirimaal. 6. saj Justianus Ida Roomas, Bütsantsis 6. saj Artus (Artus?) Iiri kloostrikultuur, 7. saj saagad kirjalikult, rüütliromaan. 18.02.09 Folkloor ei ole tingimata lihtrahva loodud, peamiselt on edasi kandunud ikkagi ülikute (hõimupealikute, kuningate jms) lähikonnas tegutsenute jutud. Lihtrahva loodud värsid ja laulud ei saanud säilida nii lihtsalt. Vahekord rahvaluule ja teadliku kunstluule vahel on keeruline ajaloos olnud. Rohkem näha lääneeur-s. Eestlaste rahavluule pärit hilisest keskajast hoopis (13, 14. sajand). Püha Augustinus heitis pilgu tagasi senisele Rooma ajaloole ja tegis eda tugeva kriitilisusega ja näitas et imp langemise põhjus oli kindla moraalse aluse puudumine v nõrkus. See alus sai olla ainult Kristuses (ristiusus). Petrarca üks tähtsamaid teoseid on seotud Püha Augustinusega ,,Secretum". Kahekõne, ulatuslik
On kirjutanud luuletuse "Saaremaa valss." Poeem: "Talgud Lööne soos," "Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuulik - Ülo kirjutas tõsiseid asju, Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan "Sõja jalus"(1974) - Sakslaste küüditamine. Jüri kirjutas "Abruka lood", "Meretagune asi." Juhan Peegel - elab. Orisaarest. Eesti ajakirjanduse isa. Uurinud rahvaluule sõnavara(regivärss). Kirjutas ilukirjandust. Valikkogu "Tuli koduaknas" Romaan "Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) Endla Tegova - surnud. "Laulatatud." - Räägib küla inimeste elust. Ta kirjutas ainult romaane. Ühe romaani kirjutas ta siis, kui ta veel kutsekoolis käis. Albert Uustuld - tegi laule "Silmad" ise noote ei tundnud. Põhiteos "Tuulte tallermaa" - paik Vahase saarel(30- ndatel). Lembit Uustulnd kirjutas "Kiikhobune..." "Meremehed ja jumalad" Jaanus Tamm - Luuletaja. Pärit SÜG- ist, praegu elab veel
mõista. Ekskurss kui teemaväline arutlus, kõrvalepõige. 3 Kristluses hakati seda sõna mõistma kui kogudust/kirikut. Nt inglise keeles tähendab ecclesiastic vaimulik, kiriklik. 3 Igal aastal valiti Ateenas ametisse arhondid (üheks aastaks) ja võeti igast füülist (suguharust, hõimkonnast) liisuheitmisega 50 liiget viiesajanõukogusse (bulee). Õiguslikke küsimusi lahendas vandekohus. Kohaliku valitsemise pärast olid ateenlased jaotatud sajaks demoseks, millesse kuulumine oli päritav. Kus iganes ateenlane ka elas, ta kuulus päritolu järgi ikka ühte ja ainsasse demosesse. Kandidaate esitati valimise ja liisu teel, demos valis kandidaadid vastavalt oma suurusele ning reaalsed ametikohad valiti liisuga. Liisk oli kreeklastele demokraatliku valiku vormiks! Kümme kindralit (strateegi, strategoi) valiti otse ja neid võis valida ka korduvalt
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil:
Ratsionalism vs romantism. Milline on inimloomus: ratsionalis: inimene on mõistuspärane egoist. Romantism: inimene on emotsionaalne. Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills: sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Võime tuua välja erinevaid seletusi (võimalikke). Tegevused mõjutavad inimesi vastastikku. Ka tavalised igapäevased asjad võivad tekitada palju küsimusi. II loeng 09.02 (ptk 2) 2 SOTSIOLOOGILISE UURIMISE MEETODID Teaduse eesmärgid sotsioloogias. Kirjeldamine ehk uuritava objekti oluliste omaduste kindlaks tegemine. Teiseks etapiks on seletamine ehk põhjuste väljaselgitamine. Järgmiseks ennusamine objekti tuleviku kohta järelduste tegemine kuidas uuritav eeldatavasti tulevikus käitub jne.
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati
7 romantismikultuuri. Romantikud väärtustasid kirjavahetuse vormi. Kirjavahetust peavad kaks aadlisoost sõpra. Tegevus toimub aadlimõisas. Peategelane tuletab meelde oma noorust. Ta tuleb vanematekoju ja avastab, et tema naabri abikaasa on tema noorpõlve armastus. See naine on 28-aastane, küps pereema. Naisel on väga nooruslik nägunaispeategelase nimi on Veera Jeltsova. Veera ema otsustas, et ei anna oma tütrele lugeda üldse ilukirjandust. Ema kartis, et tema tütres ärkavad varakult kired. Peategelane loeb talle ette Goethe ,,Fausti" see on esimene ilukirjanduslik teos, mida Veera kuuleb. Veeras ärkavad ellu uuesti need tunded, mida nad kunagi teineteise vastu tundsid. Veera hakkab kartma ema ennustusi. Veera armub Pavelisse, kuid suudeldes näeb ta Paveli selja taga oma ema viirastust. Veera haigestub ja sureb. Pavel tuleb järeldusele, et ta on rängalt eksinud. Tema käitumine on surmanud inimese.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
