Filosoofia ja ilukirjanduse vahekord (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Filosoofia eksami vastused

Teiste väidetega kooskõlas ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks loomulik matemaatikas, kus väite tõesust hinnatakse selle alusel, kas ta järeldub aksioomidest 2.Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? või mitte. Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida 3.Selgitage filosoofiliste küsimuste eripära I. Berlini järgi

Filosoofia

27

docx

Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-R ealism

pea elu juhtima - 18. sajandiks arenes trükitehnika, mis oli jõukatele kättesaadav, aitas info levikule kaasa - loodi avalikud raamatukogud, varasemalt olid raamatukogud nt kloostrisisesed - tekkisid ajakirjad, 1711 ­ The Tatler. Lisaks uudistele trükiti selles nt kirjanduslikke arvustusi. Sellest sai alguse kirjandusajakiri. Algselt oli ajakirja funktsioon olla hüppelauaks kirjanikule. Lisaks üli igapäevased ja vajalikud teemad, nt kuidas möbleerida oma korterit - 18. sajandil hakkas ilukirjanduse osakaal kasvama, kuigi algul toimis see aristokraatide käe läbi - romaani teke - Euroopa juhtiv maa oli Inglismaa - juhtiv zanr oli enne romaani luule - teatris oli populaarne draama, sest draama oli väga demokraatlik Valgustuse ideed: Mõistus ja tunded on selle sajandi kaks vastuolu. Lisaks on vastanduslikud ühiskond ja loodus, loodus ja tsivilisatsioon. Valgustussuundi nimetakse kokku valgustuslikuks humanismiks. Valgustuse sisu on pigem filosoofiline ja eetiline kui kirjanduslik

Maailmakirjandus ii

37

pdf

20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia Esteetika I eksamiks

20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 ​1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k ​phileo​ - “armastan” , ​sophia​ - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu

Esteetika

48

doc

Maailmakirjandus III

teise inimese koju ei saa kõik inimesed minna. Selline liikumine oli hästi oluline. Selle tõttu võis Voltaire öelda, et maailma valitsevad arvamused (arvamusliidrid). RAAMATUTE TOOTMISE KASV OLI 18.SAJANDIL TOHUTU!!!!! Raamat muutus odavamaks. Raamatu kaudu oli vüimalik teha propagandat. Lisandusid lendlehed, brosüürid, pamfletid (naeruvääristav päevakajaline kirjutis). Produktsioon tähendas ka seda, et ranged piirid publitsistliku kirjanduse ja ilukirjanduse vahel kadusid ära. Valgustusel on ka omad sptesiifilised zanrid, mis tegelikult osalt ei olegi pärit valgustusest vaid ka juba 17.sajandist. Kui valgustus on võimsa ilukirjanduse taastekke sajand, siis ilukirjandus tugineb valgustuse puhul poolfiktsionaalsetele zanritele. Äärmiselt oluline zanr oli memuaar. Ka valgustuslikud autorid kirjutasid memuaare. Memuaari võtteid kasutati ka kirjanduses. Teine zanr on kiri ehk epistolaarne zanr

Kirjandus

19

docx

FILOSOOFIA

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks?

Eetika

13

doc

Antiik filosoofia

" · Filosoofilised: "Metafüüsika", "Eetika", "Poliitika". · Iga nähtust juhib seestpoolt ENTELEHHIA. Jõud, mis · Teosed suunab selle nähtuse talle omasele eesmärgile. · Teaduste klassifikatsioon · Tammetõrust ei tule lepp vaid tamm. · Kolm teaduste rühma: · Füüsika · Teoreetilised: filosoofia, matemaatika, füüsika. · On võimalik eristada nelja liikumist: · Praktilised: eetika ja poliitika. · Suurenemine ­ vähenemine · Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. · Kvalitatiivne muutumine (muundumine) · Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem · Tekkimine ja hävimine

Filosoofia

35

doc

Mõtte mõttest

tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 naela kartuleid tarninud, 1 nael 2 senti, siis nendest kahest tõest ei järeldu veel kuidagi, et Georg peaks John'ile ka midagi maksma. FILOSOOFIA neljas interpretatsioonis TEADUSELE TOETUV: Tugineb teadusliku uurimise tulemustele. Iga teadus algab filosoofiana ja lõpeb oskusena. Teadus on analüütiline kirjeldamine, filosoofia sünteetiline tõlgitsemine. RELIGIOONILE TOETUV: Tugineb religioossetele ja moraalsetele veendumustele ja arusaamadele. Filosoofia uurib mõistusetõdesid (mitte ilmutustõdesid), ta on teadlik järelemõtlemine inimmõistusega haaratava üle. Ennast ja maailma mõistes mõistab inimene sügavamalt oma usku, avastab vajalikke tugipunkte eluks ja toimimiseks. ANALÜÜTILINE: Püüdleb tõe kindlale teadmisele, kasutades filosoofilist loogikat. (Nt keelefilosoofid)

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

27

docx

Filosoofia gümnaasiumile

1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord

Filosoofia

Kommentaarid (0)