50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katrin Aibast
Õppematerjali autor
Kes on edukas inimene ? Nii kaua, kuni on maailmas erinevaid inimesi ja rahvaid, leidub ka erinevaid arvamusi edukusest. Iga inimene väärtustab erinevaid asju omamoodi ning nende põhjal paneb paika ka oma eelistused. Nagu ütleb ka tuntud Eesti vanasõna:"Puhas sõna on rohkem kui kott kulda", kuid kui paljud sellega ka nõustuvad ? On inimesi, kes hoolivad vaid varandusest ja rikkusest. Neid pimestab läikiv kuld ja krõbisev raha kuid neil ei jätku aega ega silmi armastuse ning perekonna jaoks. Nad on üldjuhul ainiti oma tööle pühendunud ning teevad kõik, et karjääriredelil võimalikult kõrgele ronida nind tippu jõuda. Hoolimata sellest, et neil pole armastavat perekonda peavad nad end edukateks, sest nende seljatagune on finantsiliselt kindlustatud. Kuid kas need inimesed tunnevad end südames õnnelike ja edukatena? Meedia kajastab neid kui üliõnnelikke ja stressivabu inimesi, kuid kui paljud seda tegelikult ka on? Kas nende elu ongi n
mitte midagi ebatavalist. ,,Veel maksab unistada, veel peab unistama, set me oleme vähem unistanud, kui kodumaa lubab. Peab unistama sõnas, värvis, helis, peab unistama, kuni unistused reaalseks muutuvad." Inimeste unistused on enesekesksed. Tammsaare arutleb, mida võiksid küll riigipead ja poliitikud unistada, kuhu nende unistused suunduvad. Tammsaare mõtleb nende jõukate peale, kes pärast sõda meie kodumaal elama hakkavad. Kas nad kõnelevad oma unistustest valjult või hoiavad need endale? Tõenäoliselt püüeldakse rahva tuntuse poole, kuna kõik tahavad, et neid teataks kui kunstiarmastajaid, hariduse edendajaid, teaduse toetajaid. Tammsaare loodab, et pärast sõda siia tulnud jõukad satuvad vanadega kokkupõrkesse ning seetõttu muutuks ka siinne elu mingil määral põnevamaks, huvitavamaks. Tammsaare loodab ka, et uusrikkad huvituksid haridusest ja kunstist ning asuks seda eesti
nende nahas olema.Telemängur paneb odavale väljamüügile oma unistused, hirmud ja häbid. Vastu saab ta raha. On see hea vahetus? Võiksime õppida Timm Thalerilt: ära müü oma naeru kuradile. ,,Seal, kus inimene naerab, Kaotab kurat oma võimu". Oma tegemisi tuleks hinnata sellest vaatepunktist, mis on su elus tõeliselt tähtis. Kevadpühade ajal tähistasime kogu perega vanaisa sünnipäeva. Vanaisa oli hiljuti raskelt haige ning oli näha, kuidas haigus pani teda veelgi rohkem mõtlema elatud elule. Ja kuigi ta ka püüabki mõelda rohkem headele asjadele, poeb tahtamtult ligi just see, mida oled teinud oma elus valesti või tegemata jätnud. Nüüd saab ta aru miks tema vana isa omal ajal sügavalt ohkas, kui nägi kuidas poeg viinast ja lärmakatest sõpradest seltsi otsis. Nooruses käis läbi pea aga ainult mõte, et mis see paps seal ohib. Palju on unetuid öid, mil ta mõtleb kas tema
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte
ja eesmärgistamine kutsuvad esile vastikustunnet." - kui töövestluselt küsitakse, mida sa tegelikult teha tahad, siis vastatakse nagu päheõpitult seda, mis oleks töökoha ülesanded (leheküljel 55) ,,Unistused, millele ei anta konkreetse eesmärgi kuju, ei kipu täide minema." (leheküljel 63) ,,Kui sa tahad võita, kui sa tahad, et su unistus teoks saaks, pead sa ta enda jaoks kui eesmärgi." - kuidas alustada (leheküljel 70) ,,Riiklik koolisüsteem püüab kõike niiöelda tasandada. Ta püüdleb selle poole, et lapsed oleksid ühtmoodi tugevad nii matemaatikas kui võõrkeeltes." - arutledes küsimuse üle kas arendada tuleks oma tugevaid külgi või kaotada ära oma nõrgad küljed (leheküljel 86) ,,Su aju on tõeline täppisinstrument. Mida täpsemaid instruktsioone sa talle annad, seda
vähemalt üks pisikene unistus. Ja see pole üldse lapsik mõtteviis. Me ei peaks kunagi loobuma, sellest mida tõesti tahame teha. Kuna suurte unistustega inimene on võimsam kui kõigi faktidega inimene. Unistada võib paljuski, aga elu näitab, et kõik unistused ei saa täituda. Kui on deppressioon või masendus millestki, nt. läksid õpetajaga tülli koolis või kutist lahku ja tahaks enesetapu teha kuti pärast; hakkaks parem unistama, kuidas kõik heastada efektiivsete sõnadega. Kuna unistused tavaliselt päästavad inimesed masendusest ja kurbusest. Unistusi muuta ei saa, aga oskusi parandada saab. Kui teeme unistustes midagi valesti, saab neid parandada ja paremini väljendada. Aga unistuste fakte muuta ei saa. Unistused ja mälestused on ainuke kui ka tõeline paradiis, kust keegi ei saa kedagi välja tirida. Kui me oleme juba unistamas, siis me olemegi ja jääme sinna paradiisi, kus keegi ei saa segada meid
elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,teistele mõjuda. Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab.
Tänapäeva majandusinimesed aga ei väärtusta vaimseid väärtusi. Nende jaoks on kõik asjad, mis ei too otsest kasumit sisse, väärtusetud. Seega, kui oleks see nende teha, hävitaks nad arvatavasti kõik Eesti kaitsealad ja muud nö pühapaigad. Leian, et tänapäeva ühiskond peaks inimesi kasvatama niimoodi, et väärtustataks ka vaimseid väärtusi. Looduses ringi käies naudiksid inimesed puhtust ja ilu enda ümber ning ei mõtleks ainult sellest, kuidas näiteks metsa maha müüa või loomade elupaiku hävitada. Muidugi saab riik selle heaks palju teha ning praeguseks hetkeks on olukord juba paranenud. Toetades rohelist majandust ning erinevaid loodusprojekte, on võimalik muuta inimeste arusaamu. Samuti aitaks kaasa see, kui lapsi suunataks juba noores eas väärtustama erinevaid vaimseid väärtusi nagu loodus. Nii nagu on muutunud vaimsete väärtuste hindamine, on muutunud ka suhtumine töösse ja rahasse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid