FILOSOOFIA
VAHEARVESTUS
I
OSA
Mulle
sobivad mitmed erinevad teksti tõlgendamise tehnikad nagu näiteks
olulise allajoonimine, mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine
ja jooniste , mõisteskeemide tegemine. Proovinud olen erinevaid
viise. Nagu igale inimesele omane, siis mis mõnele sobib, see
teisele inimesele jällegi ei pruugi sobida. Samas proovin hakata
kasutama rohkem jooniste tegemist, et tekst oleks veel arusaadavam ja
lühidalt ära mõtestada tähtsaim.
1a.)
Oskasin eelnevalt olulise allajoonimist, mõttekäikude lihtsustavat
ümbersõnastamist ja jooniste tegemist.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Craisy12
Õppematerjali autor
seetõttu, et oleme õppinud asjadesse kriitiliselt suhtuma, ise kriitikat omaks võtma ja taluma, tõest lugu pidamata.“ 5) Argument väitele nr.5 – „...tõde on üle inimliku võimu.“ 4. Oluliste mõistete definitsioonid 1) Tabula rasa - eimillestki 5. Vastuväited ja -argumendid „Niisugune võiks minu meelest olla üks kahest põhiideest, mis toetavad õpetust, et kõik meie teadmised on pärit üleloomulikult. Neist esimene idee on usutavasti väär, teine aga õige. ... Koos vaadelduna viivad need kaks ideed meid peaaegu kohe järeldusele, et allikad, kust ammutame teadmisi, on ilmselt üleinimlikud...“ Autor esitab kaks põhiideed, millest üks idee on usutavasti väär, teine aga õige. Kui üks idee on autori meelest väär, kuidas saab leida nende kahe idee põhjal kokku ühise järelduse? 6. Minu kriitika autori suhtes, mis jääb tõestamata?
FILOSOOFIA VAHEARVESTUS SANDER KUKK 140592 I OSA 1A) TEHNIKAD, MIDA EELNEVALT OSKASIN: Olulise allajoonimine Seda tehnikat olen ma kõige enam kasutanud. See aitab silmatorkavalt eristada olulisemaid mõtteid ja seoseid. Lisaks kasutan märkmeid ja märksõnu, et lahti seletada keerulisemad laused. Sageli muudab teksti raskesti mõistetavaks just lausete pikkus. Sel juhul püüan olulise mõtte alla joonida ning sedasi need lühemate märkustena kirja panna. Teksti liigendamine alateemadeks Seda tehnikat olen kasutanud eelkõige kirjandite ja esseede analüüsimiseks. Kui olen kirja pannud iga lõigu põhiteesi või idee, siis annab see kirjutisest hea ülevaate ning võimaldab kiirelt leida koha, kust võiks teemakohast infot leida. Mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine Seda tehnikat olen kasutanud näiteks võõrkeelsete tekstide lugemisel. Lisaks on
eeskuju kaudu, selle kaudu, mida meile on räägitud, mida oleme raamatutest lugenud; ning seetõttu, et oleme õppinud asjadesse kriitiliselt suhtuma, ise kriitikat omaks võtma ja taluma, tõestu lugu pidama 5)"Tõde on üle inimliku võimu." 4. Oluliste mõistete definitsioonid Tabula rasa ei millestki 5. Vastuväited- ja argumendid ,,Niisugune võiks minu meelest olla üks kahest põhiideest, mis toetavad õpetust, et kõik meie teadmised on pärit üleloomulikust. Neist esimene idee on usutavasti väär, teine aga õige. Esimese, väära idee järgi peaksime oma teadmisi või arusaamu õigustama veenvate põhjendustega, s.o põhjendustega, mis neid kinnitaksid või vähemalt näitaksid nende suurt tõenäosust. Igatahes tuleks õigustuseks valida paremad põhjendused kui see, et seni on meie arusaamad kriitikale vastu seisnud. Minu meelest viitab see idee sellele, et peame pöörduma
[Type text] [Type text] Koostaja: Osa I Teksti tõlgendamisel kasutan kõige enam olulise allajoonimist. Täpsemalt öeldes markeerin enda jaoks olulise informatsiooni värviliseks. Minu jaoks on see kõige sobivam meetod, sest see hakkab paremini silma ja talletub mällu. Samuti meeldib mulle kasutada erinevaid skeeme, jooniseid ja tabeleid. Süstematiseeritud informatsiooni on palju lihtsam mõista ning vajaliku informatsiooni üles leidmine on lihtsam. Olen kasutanud veel mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist, lühikokkuvõtte kirjutamist ja teksti liigendamist alateemadeks. Antud tehnikatest ei ole ma kasutanud hermeneutilist ringi. See tehnika on minu jaoks täiesti uudne. Osa II 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti põhiteema seisneb selles, et teadmiste kõige algsemaid allikaid pole olemas. Lähtuvalt eelnevast tekkis autori uurimisprobleem:“ Kas vaatlus on meie maailmamõistm
Filosoofia vahearvestus I.osa: Minu tõlgendustehnikad a)Varasemalt olen kõige rohkem kasutanud tekstis olulise allajoonimist. Enamasti kasutan selleks erksat värvi markereid, et olulised fraasid tekstist koheselt silmale haaratavad oleksi. Keerukamate tekstide puhul (teadustekstid jne) meeldib mulle koostata ka mõttekaarte (jooniste ja mõisteskeemide tegemise tehnika). Keerukamatest kirjutistest arusaamiseks olen tihtipeale mõtted ka enda jaoks mõistetavamalt ümbersõnastanud (mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine). b) Täiesti uus teksti tõlgendamise tehnika minu jaoks oli Hermeneutiline ring, kuid arvan, et filosoofiliste tekstide mõistmiseks on antud tõlgendustehnika kasutamine üpriski vajalik. II. osa: Struktureeritud kokkuvõte 1. Autori uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? 2. Väited: Põhiväide: Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. T
Filosoofia I. Osa Tõlgendustehnikatest sobis mulle kõige rohkem olulise allajoonimine ja jooniste ja mõisteskeemide tegemine. See aitab kõige paremini leida üles teksist olulise. Filosoofiliste tekstidega töötamisel hakkan kasutama ka mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist. 1a) Varasemalt teinud allajoonimist ja kõva häälega tekstide lugemist. 1b) Õppisin hermeneutilise ringi, mõttekäikude lihtsustava ümbersõnastamise, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamise kohta. II. Osa 1) K.R.Popperi tekstis kaheldakse empirismi võimekuses teadmiste päritolu välja selgitada. Peamiselt arutatakse kahe probleemi üle. Esiteks, kas vaatlus on parim ja algseim allikas tõe välja selgitamisel ning teiseks, kust pärinevad meie teadmised? 2) Väited: 1. Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2. „Kõigepealt ei
1 2. kodutöö POPPER Teadmised ilma autoriteedita Autori põhiidee: Popper seletab, kuidas on võimatu jõuda teadmiste algallikani, st igal inimesel on asjadest oma arusaam ning iga inimene näeb asju erinevalt ja seetõttu on võimatu leida ühest ja ka tõeset informatsiooni ükskõik missuguste väidete kohta. Teadmiste tähtsaim allikas on traditsioon, kuid teadmiste allikaid on mitmeid. Siiski ei ole mitte ühelgi teadmiste allikal vaimset mõjuvõimu, st autoriteeti.Allikaks saab nimetada ükskõik missugust fakti, kui ta täiendab meie teadmisi. Küsimused: 1) Kust tuleb teadmise tõsikindlus (empirist)? Vaatlusest. Miks ei võimalda vaatlus (veerev lumepall) tõde kindlaks teha (Popper)? Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Kui hakata uurima mingi fakti tõelevastamist, siis peagi avastame
VAHEARVESTUS Martin Malm, VE II I OSA Tehnikad mida olen kasutanud ja kasutan edaspidi on olulise info allajoonimine ning märkmete tegemine. Need aitavad hiljem tähtsamad kohad üles leida ja muuta tekst arusaadavamaks. Tehnika, millest ma varem pole kuulnud ja mida ma varem kasutanud pole on hermeneutiline ring. 1a - Eelnevalt olen kasutanud olulise allajoonimist, lühikokkuvõtte kirjutamist ja jooniste ning mõisteskeemide tegemist. 1b - Juurde õppisin kasutama hermeneutilist ringi mis tundub suhteliselt keeruline. II OSA Teema põhineb maailmamõistmisel. Kas vaatlus on meie jaoks algseim, ülim allikas või mitte. Kui vastus on eitav, siis kust mujalt me saame oma teadmised? Keda uskuda, mida uskuda? I väide: Enamik me arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Argument: Autor viitab igasugustele muudele allikatele, näiteks nagu „The Times“, et kust nemad ammutavad oma teadmised? II väide:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid