Filosoofia eksami vastused (1)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris

1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.

Filosoofia ja kultuur.
Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid
erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses.
Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem,
mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid.
Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus.
Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata
täpselt, on see küsimus filosoofiline . Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama
eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud.
Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline - saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline – n: looduse alistamine vms.
*Analüütiline mõttetraditsioon on väga detailne mõistete lahkamine. Mõtekad mõisted on eraldi
mõttetutest.
* Kontinentaalne mõttetraditisoon on üldistav, mis haarab tervikut. Ei ole loogiline, analüüsiv, selge.
Meenutab nn. suurt mulli ajamist.

Filosoofia ja kultuur?

2. Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid.

ESTEETIKA on õpetus ilust – mõiste võttis kasutusele Baumgarten .
Esteetika on moraalifilosoofia . Esteetika uurib hea ja halva, õige ja vale jne. päritolu ja seoseid .
Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: *seni nähtud esteetika
hämaratest ja segastest ideedest *liigsetest üldistustest *alusetust eeldusest, et kunst omab
filosoofiliselt huvitavat olemust. Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs,
väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine . Koos ühiskondlik - ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika
aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest.
Esteetikateooria liigid: *Immanentne kunstiesteetika – arutletakse kunstiloomes genereeritud
probleemide üle. Põhineb suurel määral mitmesugustel filosoofilistel arvamustel, mis on harva
formuleeritud., *Akadeemiliselt teoretiseeriv esteetika – lähtepunktiks on sageli selgesti esitatud
filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad.
*3 tüüpi esteetikat: emotsionaalne, emotsionaal teoreetiline, analüütiline
*Volt Marek – prooviti lahendada kunsti ja esteetika probleeme. Eesti keelde tõlkijaid oli vähe,
seega ka esteetika alast teavet vähe.

4. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles.

Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. Mõtlemise ja
olemise kõrgem vorm.
Eelsokraatikud olid Sokratese eelsed filosoofid vana-kreekas. Neil oli 2 käsitlust:
filosoofiaajaloolaste ja tegevate filosoofide, nii otsesed tsiteerijad kui ka analüüsijad. Platon - Sokratese õpilane. Tema rajatud kuulus kool – Platoni Akadeemia. Kunst on mõistuse
seisukohalt mõttetu, sest seal pole mõistusega midagi tegemist, vaid tunnetega. Lisaks meeltega
tajutavatele asjadele on olemas veel ideed, mille peegeldused või varjud need asjad on. Idee on
omaette maailm, mida näeb mõistusega. Ideaalset riiki iseloomustab tarkus, õiglus, harmoonia ja
vaoshoitus. 3 seisust : valitsejad – kõige väärtuslikumad, sõjamehed ja käsitöölised. Kunst oli
allutatud riigi huvidele, peab inimest kasvatama riigitruuks. Aristoteles - Platoni õpilane. Kõik asjad on nähtavad , kunstil on jäljendav funktsioon. Mateeria on
inimese keha, olemuseks, vormiks hing. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena, näiteks
puidus on olemas võimalikkusena laua vorm. On olemas loomulikult olevad asjad, mida ei saa
valmistada (taimed,loomad), nad kasvavad ise. Asjad, mis on loodud kunstlikult (toolid, lauad).
90% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Filosoofia eksami vastused #1 Filosoofia eksami vastused #2 Filosoofia eksami vastused #3 Filosoofia eksami vastused #4 Filosoofia eksami vastused #5 Filosoofia eksami vastused #6 Filosoofia eksami vastused #7 Filosoofia eksami vastused #8 Filosoofia eksami vastused #9 Filosoofia eksami vastused #10 Filosoofia eksami vastused #11
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
76 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
195633 Õppematerjali autor

Lisainfo

Filosoofia ja esteetika eksamiks mõeldud materjal. Küsimused ja vastused. 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. 4. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 5. Hellenism. 6. Representatsiooniteoorad ja nende kriitika. Tähtsamad esindajad. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine. Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. Aquino Thomas. jne
filosoofia , esteetika , filosoofia ajalugu , filosoofia eksam , filosoofia küsimused , esteetika küsimused , esteetika eksam , filosoofid

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mis on filosoofia ?
  • Mis on esteetika ?
  • Millele viitab arhitektuur ?
  • Mida üldse pidada jäljenduseks ?
  • Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt ?
  • Kuidas saada tõelisi teadmisi ?
  • Kuidas saab materiaalne ese kanda emotsiooni ?
  • Kuidas eristada kunstilisi ja mittekunstilisi emotsioone ?

Mõisted

Sisukord

  • Filosoofia ja kultuur?
  • Tähtsamaid esindajaid

Teemad

  • Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused
  • Filosoofia ja kultuur
  • Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid
  • Esteetika
  • Analüütiline esteetika
  • Esteetikateooria liigid
  • Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles
  • Platon
  • Aristoteles
  • Hellenism
  • Representatsiooniteoorad ja nende kriitika. Tähtsamad esindajad
  • Aristoteles
  • Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt?
  • Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik
  • kriitika
  • Aristoteles. Kunst kui jäljendamine. Plotinose vaated kunstile
  • Aristoteles. Kunst kui jäljendamine. Plotinose vaated kunstile
  • Luulekunstist” ehk “Poetica” polnud määratud avaldamiseks, vaid koolisiseseks kasutamiseks, olles midagi
  • lektorikonspekti taolist. Võib olla mõne Aristotelese õpilase poolt kirjutatud, redigeerimata ja
  • vasturääkivustega
  • jäljendatakse kas erinevate vahenditega, erinevaid asju või
  • üleüldiselt erinevalt. Jäljendusi kujutatakse värvide ja vormidega, häälega, sõna ja harmoonia abil
  • Jäljendajad jäljendavad tegevuses olevaid inimesi (head ja halvad)
  • millega, mida ja kuidas. Jäljendamine on inimesele lapseeast kaasa
  • antud. Inimene on teistest elusolenditest enim jäljendavam, sest ka oma esimesed õpingud teeb inimene
  • jäljendamise abil. See on inimesele loomupäraselt omane, nagu ka harmoonia ja rütm. Need, kes on loomu
  • poolest andekamad, arendavad oma võimeid ja loovad nt luulet
  • Luuletaja ülesanne on kõnelda sellest, mis võib toimuda. Seega erinevad luuletaja ja ajaloolane vaid selle
  • poolest, et üks kõneleb toimunust, teine sellest, mis võib toimuda. Luule on filosoofilisem ja tõsisem kui
  • ajalugu, sest luule kõneleb enam üldisest, ajalugu keskendub aga üksikult juhtumile
  • Komöödia on halvemate iseloomude jäljendus ja osaliselt kogu pahelisuse osa, sest naljakas on inetuse üks
  • osa. Komöödias on lugu üles ehitatud tõenäoliste sündmuste põhjal, tegelastele pannakse suvalised nimed
  • Tragöödia on tõsise ja lõpetatud tegevuse jäljendus, milles on nii maitsestatud kõne kui ka tegevate isikute
  • jäljendus. Ta on jäljendus kaastundest ja hirmust, mille läbi lõpuks puhastumine aset leiab. Tragöödias
  • peetakse kinni tegelikest nimedest, sest veenev on see, mis on võimalik
  • Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. Aquino Thomas
  • Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond
  • Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco
  • Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu
  • Foucault’ huvi antiikeetika vastu. Foucault’ «endahoole» kontsept
  • Inimene kui kunstiteos
  • Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism. Descartes ja Hume
  • Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt
  • Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise
  • erinevused ja ühisjooned
  • Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile
  • Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju
  • Kanti
  • kunstifilosoofia
  • puudused
  • mõju
  • Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated
  • «Kunst kunsti pärast» kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. Baudelaire
  • Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. T. S Eliot
  • Mathew Arnold
  • Schopenhaueri pessimism ja kunst
  • Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja
  • Heidegger. Nietzsche ja postmodernism
  • Kunst kui väljendus. Väljendusteooriate kriitika
  • Formalism

Kommentaarid (1)


laureen0: Väga hea ja põhjalik materjal
18:00 20-02-2018


Sarnased materjalid

11
doc
87
doc
14
doc
20
docx
60
doc
27
docx
14
docx
15
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto