50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
104 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
195633
Õppematerjali autor
Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline n: looduse alistamine vms.
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu
Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis üritab mõjutada. Kunstilt ei oodata tänapäeval ilu. Kas ilu on midagi loomulikku või looduslikku või midagi, mida saame tehislikult toota? Esteetiline on esteetikasse puutuv või esteetika nõuetele vastav. See on kunstipärane, ilus, maitsekas. EKSS. Filosoofia sõnaraamat: Esteetika on filosoofia valdkond, mis uurib kunsti. Seda, mis pakub meelelist naudingut. Teemad, mida esteetika uurib: kas esteetiline omadus on objektiivne või subjektiivne. Arvamusliidrid kunstis. Inimeste arusaami mõjutatakse. Kui inimene on piisavalt ise tutvunud, siis oskab ta ise hinnanguid anda. Ei tohiks lasta end nagu lambad teistel mõjutada ja suunata. · Esteetika on kunstide või üleüldse kauniks, ülevaks või liigutavaks peetavate objektide
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon
Kordamisküsimused esteetika eksamiks: Mis on esteetiline kogemus? Püüdke seda oma sõnadega määratleda. Esteetika on meeleline nauding. Kunsti ja ilu vaadates või nautides tekkinud tunnete, mõistete ja otsuste uurimine. Nimetage lühidalt vähemalt kolm levinumat esteetika definitsiooni! Kunsti filosoofiline käsitlemine. Ilu filosoofia ehk teooria väärtuste kohta. Õpetus ilust. Moraalifilosoofia – uurib hea ja halva päritolu ja seoseid. Milliste küsimuste uurimisega esteetika tegeleb? kuidas me ilu näeme, miks me nii näeme, millest see sõltub, kas ilu on mingi valemiga? Kuidas tajuda väärtusi ja need konteksti asetada? Kes ja millal võtab kasutusele esteetika mõiste? Selgitage! (18. sajandil, Alexander Baumgarten???) Baumgarten tundis vajadust teaduse järele, mis tegeles
indiaanlaste elus , eriti valguse ja päikese värvidega, sammuti vihma, jõgede kõlavusega. Brahman - tähendab "inimese valguse," või "südame valguse", see on kõige ilusam. Muistne Hiina. Taoism ja Konfutsianism. Need kaks õppetust on antiikajast mänginud juhtivat rolli ja mõjutasid kogu edasist arengut Hiina kultuuris. Mõlemad olid hõivatud sotsiaalse ideaali leidmisega, kuid eesmärgi teed olid erinevad. Taoismi keskmise osaks oli õppetus maailmast. Konfutsiaanilise filosoofia keskel oli mees sotsiaalsetes suhetes. Teisisõnu, konfutsianismis, alati käsitleme eetilisi ja esteetilisi ideaali, aga Taoismi jaoks pole miski ilusam kui kosmos ja loodus. Antiikne esteetiline mõte. Vana esteetika - on esteetiline idee, mis tuleneb Vana-Kreekast ja Roomast VI sajandist eKr kuni VI sajandini pKr. Kosmoloogia kui iidse esteetika sihtasutus. Kosmos, iidsete vaatenurgast, kuigi ruumiliselt piiratud, kuid hormooniliselt erinev, tema liikumise korrektsusele, oli kui tõeline ilu
indiaanlaste elus , eriti valguse ja päikese värvidega, sammuti vihma, jõgede kõlavusega. Brahman - tähendab "inimese valguse," või "südame valguse", see on kõige ilusam. Muistne Hiina. Taoism ja Konfutsianism. Need kaks õppetust on antiikajast mänginud juhtivat rolli ja mõjutasid kogu edasist arengut Hiina kultuuris. Mõlemad olid hõivatud sotsiaalse ideaali leidmisega, kuid eesmärgi teed olid erinevad. Taoismi keskmise osaks oli õppetus maailmast. Konfutsiaanilise filosoofia keskel oli mees sotsiaalsetes suhetes. Teisisõnu, konfutsianismis, alati käsitleme eetilisi ja esteetilisi ideaali, aga Taoismi jaoks pole miski ilusam kui kosmos ja loodus. Antiikne esteetiline mõte. Vana esteetika - on esteetiline idee, mis tuleneb Vana-Kreekast ja Roomast VI sajandist eKr kuni VI sajandini pKr. Kosmoloogia kui iidse esteetika sihtasutus. Kosmos, iidsete vaatenurgast, kuigi ruumiliselt piiratud, kuid hormooniliselt erinev, tema liikumise korrektsusele, oli kui tõeline ilu
filosoofia'? Esteetikat võime nimetada ilu filosoofiaks - seda võime käsitleda kui teooriat väärtuste kohta. See on teooria, mille abil oleks meil võimalik teada saama, miks, millal ja kuidas ilu ilmne, millistele tingimustele peaks objekt vastama, et seda saaks ilusaks nimetada, millised meie loomuse osad teevad meid ilu suhtes tundlikuks ja milline on seos objekti ja meie vastuvõtlikkuse vahel. Esteetikat saab nimetada kunsti filosoofiaks, kuna filosoofia uurib fundamentaalseid küsimusi, esteetika aga, uurib ilu ja kunsti loomust. Kunst on esteetika töövaldkond. 7. Kus on esteetilise mõtlemise juured? Millised mõtlejad on selles suhtes olulised? Esteetika eelkäiateks võib lugeda Atiik-Kreeka filosoofe(Platon, Aristoteles). Esteetika nimetusele pani aluse aga Gottlieb Baumgarten(u1750a.). Olulised mõtlejad: Platon, Aristoteles, Plotinos, Baumgarten, Hume, Denis Diderot, George Santayana, Immanuel Kant,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid