5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sander Gansen
Õppematerjali autor
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles.
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles.
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles.
molekule. 33. Fenomenoloogia Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist (sealhulgas filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks). See sõna tähistab eri käsitlustes üsna erinevaid filosoofilise uurimise viise või filosoofilisi distsipliine. 34. Falsifikatsioon - VÕLTSIMINE 35. Verifikatsioon- KONTROLLIMINE 36. Positivism Positivism (ld positivus – tegelikult antud, tõeline, tegelikkusel põhinev) on filosoofia suund, mis tekkis Prantsusmaal 19. sajandi 30.-ndatel ning levis hiljem Inglismaale ja teistesse Euroopa maadesse. Positivismi rajas prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857). Comte arvas, et teadmine piirdub alati ainult positiivselt antud tõsiasjadega, milleks on nähtused ehk fenomenid ja nende vahekorrad ehk relatsioonid. 37. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.
1. Filosoofia- a. Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemad arenemisseadusi käsilev teadus b. Filosoofia on kogu tõelisuse mettodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises c. F mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklik maailmapilt 2. Gnoseoloogia(epistemioloogia)-tunnetusteooria. F osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 3. Loogika- õpetus mõtlemise seadustest 4. Metafüüsika- õpetus reaalsuse kõige olulisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 5
FILOSOOFIA ARVESTUS 1. Mis on filosoofia? Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. 2. Ontoloogia Õpetus olemisest. Filosoofia osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga; selle haru. Teatud esmaste või kindlalt olemas olevate üksuste määratlemine mõne filosoofia suuna poolt, nende üksuste seostatud ja teoreetiliselt põhjendatud kogum (nt Platoni ontoloogia üksus on idee). Pk: Mis on olemas? 3. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest
FILOSOOFIA ARVESTUS 1. Mis on filosoofia? Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. 2. Ontoloogia Õpetus olemisest. Filosoofia osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga; selle haru. Teatud esmaste või kindlalt olemas olevate üksuste määratlemine mõne filosoofia suuna poolt, nende üksuste seostatud ja teoreetiliselt põhjendatud kogum (nt Platoni ontoloogia üksus on idee). Pk: Mis on olemas? 3. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest
Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid