Filosoofia 5. Kodutöö (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Filosoofia - Filosoofia

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Küsimustele vastamine

Kanti tunnetusteooria järgi saab öelda, et Kant oli kindel et meie tunnetusel on olemas kaks allikat – meie meeled ja meie mõistus. Tema väitis, et mõlemad on olulisel kohal meie elus. Kanti sõnul meie teadmised on meie ise enda otsustused, mis võib jagada analüütilisteks ja sünteetilisteks. Üks nendest , analüütiline, selgitab neid teadmisi, mis meil on juba olemas, nad ei avalda meile uusi ega ka ei avarda vanu. Näiteks väidest „Kõik ruudud on nelinurksed“ ei saa me midagi uut teada, kuna mõiste „Ruut“ juba sisaldab tunnust „Nelinurk“. Teine, sünteetiline otsustus , aga teistpidi laiendab meie teadmisi. Näiteks mõiste „Mõni raamat on huvitav“ , ise endas mõiste „Raamat“ ei sisalda tunnust nagu huvitav või midagi teine, seega see mõiste avardav meie teadmisi raamatu kohta. Tunnetusi Kant jagas ka aposterioorseteks ja aprioorseteks. Aprioorse tunnetuse puhul meie teadmised ja otsustused tulevad puhtast mõistusest ja puhtast arust, need ei sõltu meie kogemustest. Aposterioorsed tunnetused aga tuginevad kogemusele ja nad on empiirilist päritolu ehk pärinevad kogemustest.

Hegeli järgi on olemas kaks abstraktse mõtlemise määratlust. Esimese määratluse järgi, abstraktselt mõtleb harimatu inimene, kes analüüsib asju ainult ühest küljest ning sedasi otsustab, mis on talle kasulikum. Siin inimene ei suuda isegi ise probleemi ära lahendada ja jääb teiste inimeste mõju alla. Teisest poolest probleem seisneb selles, et haritud inimesed ka mõtlevad abstraktselt. Nad oskavad analüüsida asju mitme külje alt ning teevad ise otsuse, mis variant sobib neile rohkem, mis on loogilisem nende arvamuse järgi. Mina saan aru nii, et Hegel tahtis sellega näidata, et kõik inimesed mõtlevad abstraktselt, isegi kui nad seda ei tunnista. Abstraktsest mõtlemisest ei ole pääsu.
Otsustus on kujutluste ühendamine teadvuses. See on mõte, milles midagi väidetakse millegi kohta. Igas otsustuses eristatakse subjekti ja predikaati. Subjekt on see, mille kohta väidetakse, predikaat aga see, mida väidetakse.

Filosoof Platoni tõlgendusel on tarkuse aramastaja, kes ei püüa targaks saada ja kunagi ei saa. Jumalad filosoofide võrreldes ei saa targaks, kuna nad on juba targad, tarkus on nende sees. Tavalised inimesed aga ei ole targad, isegi kui nad nii arvavad , nad peavad tarkuseks neid teadmisi mis nad omavad. Sellega filosoofid on midagi keskmist tavaliste inimeste ja jumalate vahel. Filosoofides ühinevad tarkuse armastus ja armastusega tarkus. Nende jaoks on tarkus mitte teadmises, vaid mõistuses. Mina saan aru sellest nii, et filosoofid saavad aru et keegi meie maailmas ei saa olla täiuslik ja teada üldse kõiki, nad ainult suudavad end kogu aeg arendada, saavutada midagi uut, mitte kunagi ideaalset.
Platoni arvates, filosoofid on parimad polise valitsejad kuna nad ongi see keskmine haritud ja harimatu vahel. Nad on vaga sobivad, sest nendel kes on harimatud ei ole tahet ideaalse riigi tekkimiseks, teistel, kes on haritud puudub eesmärk. Valitsemisvorm peab olema selliseks , et rahvas oleks haritud, oleks ühtekuuluvustunne ja seadused oleksid õiglased. Filosoofid suudavad selleni jõuda.
Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. See väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed. Ideed olid selle õpetuse järgi midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Platoni arvates oli tõeliselt olemas vaid see, mis ei tekki ega hävine. Ideed on muutumatud ja nad on igavesed .

Õige induktsiooni meetodi ehk Baconi kolme tabelite meetodi ülesanneks on asjade omaduste ja nende vahelist seose tunnetamine . Esimene, kohaloleva, tabel näitab juhtumid, mille puhul uuritav omadus on olemas. Näiteks päikesekiired suvepäeval, hõõguvad kehad, keevad ja kuumutatud vedelikud ja teised. Tabel fikseerid omadusi mis on erinevate nähtuste ühised. Teine, puuduva tabel, on esimesega sarnane, kuid siin uuritavad omadused ei esine. Näiteks kuu ja tähtede kiired, virmalised , merehelendus ja teised. Viimane, Astmete tabel, võimaldab saavutada teadmist uuritava asja lihtomaduste ja vormide vahelist seosest. Näiteks eeldades et vorm on muutumatu, saab toimuda üksnes lihtomaduse muutumine ajas ehk tunnetatakse vormi ja lihtomaduse seost kui püsivat korrelatsiooni. Vormi ja lihtomaduse põhjusliku seose puhul on vorm ja lihtomadus omavahel seotud – et kui on lihtomadus, siis on ka vorm ja kui on vorm, siis on ka lihtomadus. Nende kolme tabelite järgi Bacon teeb järeldust, et soojuse vorm on keha väikeste osakeste kiire hajutatud liikumine seestpoolt väljapoole, püüdlusega nende poolt asustatud ala laiendada. Induktsiooni meetod avaneb selles, et eksperimendis eksisteerib jaotus ja valik, mis tuletab väljaarvamise ja välistamise teel vajalikud järeldused.
Baconi iidolid on tunnetust takistavad inimmõistuse iseärasused. Neid on neli liiki. Sugukonnaiidolid on ühised kogu inimsoole. See on inimese loodus. Inimese mõistus on harjunud uskuda oma meeli, ehkki need võivad olla eksitavad. See on inimeste oskus või kalduvus lasta tunnetel mõjutada otsuseid, mõtestada vastavalt oma lootustele. Näiteks, olles veendunud, et 13. ja reede on õnnetu päev, märgatakse ja mäletatakse vaid sel päeval toimunud ebaõnnestumisi, kuid mitte õnnestumisi.. Koopaiidolid on iga inimese ise enda eksimused. Koopad siin mängib peegli rooli, mis peegeldab reaalsust, ja siit tulevad arusaamatused. Inimesed elavad nagu karbis, koopas, ja seinadele langevaid varje peavad tegelikeks asjadeks. Näiteks Aristootel on muutunud kogu filosoofia enda mugavuseks, andis sellele oma loogikat. Tema filosoofia seisnes sellel, mis teda rohkem huvitas. Turuiidolid on inimeste ja ühiskonna seos, suhted ja ideed mis levivad koos suhtlusega. Siin suurt rolli mängib keel ja selle arusaamine, sageli segatud, mis muudab kõiki. Teatriiidoleid kirjeldavad teadmised mis me saame teooriatest, filosoofiast ja ideoloogiatest, ja mis me kasutame valesti. Kuid meie ei suuda nendega vaielda .

Descartese arvamuse järgi oli tarvis leida uue meetodi. See uus meetod sai neli reeglit.

Esiteks tuleb tõeks pidada ainult seda, mida on ise selgelt nähtud (mõistetud).

Minu arvamus: Selleks et poleks põhjust pärast kahelda, tuleb uskuda

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaPJ Õppematerjali autor

Margus Mägi Vastused 5.kodutöö küsimustele (2012). Kanti tunnetusteooria, Hegeli abstraktne mõtlemine, Platoni tarkuse armastaja, Baconi õige induktsiooni meetod, sugukonna iidoli, koopaiidolid jne

Kant Hegel Platon Margus Mägi Margus Mägi Filosoofia Bacon Descarte

Sarnased õppematerjalid

doc

Filosoofia kursuse põhiteemade vastused koos küsimustega

1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga

Filosoofia

docx

5 filosoofi - Descartes, Bacon, Platon, Hegel, Kant

otsustusi. Platon Filosoof erineb Jumalatest/tarkadest selle poolest, et Jumalad on juba targad ning nad ei pea enam selle poole püüdlema. Filosoofidel aga see omadus täies mahus puudub ning seega nad püüdlevad selle poole. Filosoof erineb lihtinimesest/võhikust aga selle poolest, et ta püüdleb tarkuse poole, võhik aga isegi ei püüdle, sest ta arvab, et teab elust juba kõike , kuigi tegelikult ei tea. Mina mõistan seda nii, et filosoof on alati keegi, kes on jumala ja lihtinimese vahepeal. Seda seetõttu kuna jumalad on juba targad ja nad ei püüdle enam tarkuse poole. Lihtinimese arvates on ta juba piisavalt tark ja ei ole vaja rohkem õppida. Filosoof on ainus, kes leiab et pole veel piisavalt tark ja on veel arenemis ruumi. Filosoofid on parimad polise valitsejad, sest neil on olemas piisavad teadmised polise juhtimiseks. Ilma teadmisteta ei saaks polist hästi juhtida. Veel ei huvita filosoofe maine vara.

Filosoofia

doc

Filosoofia KT parandus

See tegu kustutas turunaise jaoks aga igasuguse võimaluse, et ostjas midagi positiivset näha. Koheselt seostas ta absoluutselt iga omaduse negatiivsega ning maalis ostjast absurdselt halva pildi. Otsustus sisaldab subjekti ja predikaati. Kujutluste ühendamine teadvuses on otsustus. Otsustused jagunevad analüütilisteks ja sünteetilisteks ning aproorseteks (kogemustest sõltumatuteks) ja aposterioorseteks (kogemustel põhinevateks). 1. Kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. Miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. Mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned(lisage oma arusaam selle kohta mis on idee). 1. Filosoof on inimene, kes pühendab oma elu tõelisuse püüdmiseks. Ta tahab saada sama targaks kui jumal(jumal juba on tark), ta püüdleb tarkuse poole ning ta teadvustab

Filosoofia

docx

Filosoofia kodutöö küsimused

Alates tema isast lõpetades tema riietega. Mõlemas juhtumis tekivad abstraktselt mõtlevale inimesele pähe otsustused ehk nad väidavad midagi millegi kohta. Esimeses näites tekib inimesele pähe otsustus ,,See mees on mõrvar". Ehk siis mees on subjekt ja predikaat on see mida väidetakse, antud juhul siis et see mees on mõrvar. Teises näites on turunaisel jällegi üks subjekt kuid predikaate toob ta välja mitmeid. 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee Filosoof on inimene, kes ihaldab tarkust ehk ta armastab seda. Kuna Jumalad on juba kõiktargad, siis neil ei ole vaja selle poole enam püüelda. Inimesed ei püüdle samuti tarkuse

Filosoofia

doc

Platon

PLATON Essee Annika Vesselov 12c Miks ma esse teemaks Platoni valisin? Alguses oli põhjus lihtne Platon oli esimene nimi mis mulle sõnaga filosoofia meelde tuli. Otsustasin siis tema kohta natukene uurida. Nüüd on mul hea meel, et just Platoni valisin, sest minu arvates on tal väga huvitavad arusaamad erinevatest asjadest. Lugesin veidi tema elulugu, kõnesid ja ideid. Üritan siis kirjutada kuidas mina tema õpetusest aru sain... Platoni elust: Platon (427-347 e.m.a) oli vanakreeka filosoof. Ta oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja

Filosoofia

docx

Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon

poolest erilisemad kui teised ning mingi hulk inimesi austab neid. Turuiidolid tekivad inimeste vastastikkusest suhtlusest. Erinevates seltskondades tuleb suhelda vastavalt sellises keeles, millest kõik ühtmoodi aru saavad. Sõnade oskamatul valikul võivad erinevad indiviidid aru saada erinevalt ning see viib inimesed vaidlustesse ning väljamõeldistesse. Teatri-iidolid on rännanud inimvaimudesse mitmesugustest filosoofia dogmadest. Tänu erinevatele filosoofiatele ning näidenditele on tekkinud inimmõistuses mitmeid väljamõldud ja lavalisi maailmu ning neid tekib üha juurde. See ei kehti ainult filosoofiate puhul vaid ka printsiipide ja aksioomide puhul, mis on oma edu saavutanud ükskõiksuse tõttu. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel, koopaiidolid inimindiviidi iidolil, turuiidolid inimeste vastasikkusest suhtlusest ning teatri-iidolid filosoofia,

Filosoofia

docx

Bacon. Novum Organum

Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 3 25.10.2012 / 10:00 BACON. NOVUM ORGANUM Põhiidee: Bacon oma Uue Organoni sissejuhatuses seab kahtluse alla, kas aristotellik loogika on ikka see, mis aitab rohkendada teadmisi ning arvab, et inimõistuse arendamiseks tuleks kasutusele võtta uus meetod. Suurt tähelepanu pöörab autor ka sellele, et inimene on oma mõistuse arendamiseks hõivatud igapäeva elust ja liialt kinnistunud oma iidolitesse, kelle

Filosoofia

docx

Essee inimarust

Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Essee inimarust Põhiideed: Inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid pärinevad kahest allikast. Nendeks allikateks on aistimine ehk välised ideed, mis tekivad meelelisel kokkupuutel, ja reflekteerimine, mis tekib väliste ideede sisemise meelega töötlemisel. Selles, et need on ainukesed inimteadmise allikad, saab veenduda vastsündinud lapsi jälgides. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed

Filosoofia

Rohkem sarnaseid