5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
68 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marit Väin
Õppematerjali autor
2. loeng 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas Jumal on olemas? Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? Kes või mis on Jumal? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? Kas inimese elu on mõte või tähendus, mida ta ise või teised pole talle andnud? Kust see tuleb? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni Jumalat religioonifilosoofias? Igavene teisel poole aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on kõikvõimas, ülim tarkus ja ülim headus. Aga võib ka transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 3. Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid! Jumala olemasolu küsimust on küsitud läbi aegade ja küsitakse edaspidigi. Reaalselt aga ei ole tema olemasolu ära tõestatud. Kuid on olemas kaks seisukohta, mille järgi võib ehk oletada: ateistlik ja kristlik positsioon. Ateistlik- Feurback on öelnud, et Juma
niisuguse maailma korra, mille reeglite kogusumma annab parima tulemuse võrreldes olukorraga, kus kõik valitsev ja reeglistik oleks teistsugune. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Postmoderne religioonifilosoofia: Jumala eksistentsi tõestamise poolt argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest- jumalad tasapidi uskumise käigus saavad olevaks , sisenevad eksistentsi, muutuvad eksisteerivateks. Igasuguse religiooni filosoofia vastu laiemalt argument: loogika transtsendentsest kehtivusest- kui on nii, et jumal on kõikvõimas, siis kas jumal võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Me ei tea oma loogika piire. Me ei tea kas loogika kehtib selle maailma kohta, mille jumal on loonud. Kas jumal oleks olnud võimeline kehtestama teistsuguseid loogika reegleid? Usu ja mõistuse vahekord 1
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline
Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? (Reliogioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil. Kuidas käituda, et õndsaks saada? Kuidas olla jumalale meelepärane? Millised on religioossesse kogukonda kuuluva inimese omadused, teod? Mis on tema eesmärgid?) Religioonifilosoofias küsitakse: kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kust see tähendus/mõte tuleb? Kas elul on mõte? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või vastupidi? Kes või mis on jumal? Miks on maailmas kurjus? Kes on selle eest vastutav? Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. Isiksus, kes pole loodusjõud, stiihia ega tung, vaid inimese laadi olend, kellel on eneseteadvus, ta suudab seada eesmärke ja neid ellu viia. Teda iseloomustab isiksuse sisemine konflikt, ülim heasoovlikkus,
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese seisukoha järgi on olemas loov e poeetiline teadmine, praktiline e eetiline teadmine ning teoreetiline teadmine sophia käib viimase teadmise tüübi juurde. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus näeb tarkust kui teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate?
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks?
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid