Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Filosoofia 1.vahearvestus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks peab erinevatel ideedel olema mingisugune algallikas?
  • Millestki ei saa midagi tekkida Siis kuidas sai jumal tekkida?
  • Mis faktidega tõestab autor üldse jumala olemasolu?
  • Mis asjad on välismeeled?
  • Kuidas me saame näha asju unes kui reaalses elus samal viisil?
Filosoofia 1 vahearvestus #1 Filosoofia 1 vahearvestus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Unista Edasi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
odt

Filosoofia vahearvestus

Filosoofia vahearvestus I.osa: Minu tõlgendustehnikad a)Varasemalt olen kõige rohkem kasutanud tekstis olulise allajoonimist. Enamasti kasutan selleks erksat värvi markereid, et olulised fraasid tekstist koheselt silmale haaratavad oleksi. Keerukamate tekstide puhul (teadustekstid jne) meeldib mulle koostata ka mõttekaarte (jooniste ja mõisteskeemide tegemise tehnika). Keerukamatest kirjutistest arusaamiseks olen tihtipeale mõtted ka enda jaoks mõistetavamalt ümbersõnastanud (mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine). b) Täiesti uus teksti tõlgendamise tehnika minu jaoks oli Hermeneutiline ring, kuid arvan, et filosoofiliste tekstide mõistmiseks on antud tõlgendustehnika kasutamine üpriski vajalik. II. osa: Struktureeritud kokkuvõte 1. Autori uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? 2. Väited: Põhiväide: Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. T

Filosoofia
thumbnail
2
doc

Filosoofia vahearvestus

1.lugesin läbi Descartes'i 2.meditatsiooni ning rakendasin selle peal erinevaid tõlgendustehnikaid. Kõige paremini sobisid mulle enim levinud Teksti tõlgendamise tehnikad: Olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamine. See andis mulle kõige parema tervikliku pildi teksti sisust. Edaspidi hakkan kindlasti kasutama olulise allajoonimist ja teksti alateemadeks liigendamist. 1a)Eelnevalt oskasin ja rakendasin tehnikaid : olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks, lühikokkuvõtte kirjutamine, mõttekäikude übersõnastamine. 1b)Juurde õppisin jooniste -ja mõisteskeemide tegemise ning hermeneutilise ringi tehnika. Esimest ei ole varem rakendanud ja teisest lugesin esmakordselt. 2. Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Väited: 1)Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2)Kui mõtelda, siis peab ka olema.

Filosoofia
thumbnail
2
docx

Filosoofia vahearvestus 2012

2b) Vaimu sattunud asjad ei ole unenägude illusioonides tõelisemad. 3a) See oli sisendatud täiuslikuma loomuse. 3b) Need olid seal ebatäiuslikkuse tõttu. 4) Descartes usub, et inimesele on midagi kõrgemalt poolt antud, mille üle mõtelda ja teooriaid luua. 5) Kuulmis-, haistmis- ja maitsmismeel aitavad meil tunnetada sama hästi kui nägemismeel, kuid see kõik on võimalik tänu mõistusele. 6) Geomeetrilises tõestuses vajame täiuslikkust , seega Jumal eksisteerib. Mõisted: Mina ­ ma olen substants, mille kogu olemus sisaldub ainult mõtlemises. Jumal ­ täiuslikeim loomus, mis sisaldas endas kõiki täiuslikkuseid. Tõelisus ­ kõik see, mis me mõtleme selgelt ja distinkselt. Vastuväited ja kriitika: Minu meelest on Descartes hakkama saanud vägagi väidete ja argumentide rikka kirjutisega. Siiski ei ajaks mina mõttekäiku liialt keeruliseks ja kasutaksin alguses ainult ühe osapoole vaadet.

Filosoofia
thumbnail
8
docx

Filosoofia vahearvestus 2015

FILOSOOFIA VAHEARVESTUS SANDER KUKK 140592 I OSA 1A) TEHNIKAD, MIDA EELNEVALT OSKASIN: Olulise allajoonimine Seda tehnikat olen ma kõige enam kasutanud. See aitab silmatorkavalt eristada olulisemaid mõtteid ja seoseid. Lisaks kasutan märkmeid ja märksõnu, et lahti seletada keerulisemad laused. Sageli muudab teksti raskesti mõistetavaks just lausete pikkus. Sel juhul püüan olulise mõtte alla joonida ning sedasi need lühemate märkustena kirja panna. Teksti liigendamine alateemadeks

Filosoofia
thumbnail
4
odt

Filosoofia esimene vahearvestus

teadmiste käsitlus ning nende olemasolu. Uurimisprobleemiks on seega ka püstitatud teemast lähtuv küsimus, et millel põhineb inimeste teadmiste allikas, kuskohast nad võtavad vastused oma väidetele. Kas empirism on pädev, kui see võib küsida, et meie maailmamõistmise ülim allikas on vaatlus. Ja kui see nii pole, siis kuskohast inimesed ammutavad oma teadmised. Selleks, et midagi väita, peab see tuginema kindlatel argumentidel. Tekstist väljatulevad põhilisemad väited: 1.) Empiristid kinnitavad, et vaatlus ongi teadmiste ülim allikas. 2.) Empiristide pika küsimustejada jõudmine lõppvastuseni, vaatluseni, ei anna meile kunagi lõplikult rahuldavat vastust. 3.) Teadmistel on igasuguseid allikaid. 4.) Empiristi küsimus “Kust te teate? Mis on teie väite allikas?” on esitatud valesti. 5.) Vaatlus ega põhjendus ei ole läbinisti usaldatav. 6.) Iga probleemi lahendus tekitab uusi lahendamata probleeme

Filosoofia
thumbnail
6
doc

Filosoofia vahearvestus Eesti Maaülikool

hoolikamalt läbi pikemad mõtted, et need lühemate märkustena kirja panna, aitas teksti paremini läbi mõtestada. Teksti liigendamine alateemadeks Sellist tehnikat ei ole ma enne kunagi kasutanud ning ei pidanud seda ka väga tulemuslikuks tantud teksti puhul. Mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine Ka seda tehnikat olen enne kasutanud, peamiselt võõrkeelsete tekstide lugemisel, antud teksti lugedes oli sellest samuti kasu, kuna paljud mõtted vajasid mitme kordset lugemist ning ,,lahti harutamist". Lühikokkuvõtte kirjutamine Seda metoodikat olen ma isiklikult vähe kasutanud, kuidi leian, et see on üks parimaid viise õppimiseks ja eksamiks ettevalmistamiseks. Eriti lihtne on kokkuvõtte kirjutamine siis kui tekst on eelnevalt allajoonitud ning kasutatud ka mõttekäikude ümbersõnastamist. Jooniste ja mõisteskeemide tegemine Antud meetodit olen ma kasutanud peamiselt protsesside selgitamisesks, antud teksti

Filosoofia
thumbnail
3
doc

Filosoofia 1. arutlus - Filosoofia vahearvestus

I osa 1a) Eelnevalt olen pidevalt kasutanud olulisema allajoonimist ja lühikokkuvõtte kirjutamist. See aitab mul kiirelt vajaliku info ülesse otsida. Olen ka teisi meetodeid kasutanud, kuid nendest kõige rohkem sobisid mulle olulisema allajoonimine ja lühikokkuvõtte kirjutamine. 1b) Hermeneutiline ring on minu jaoks uus. Pole seda kunagi kasutanud. Loen harva mitu korda teksti läbi, pigem enne aeglaselt ja mõttega. II osa 2) 1. Väide ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on kindel, sest isegi selles väites kahtlemine tõestab selle väite tõesust. 2. Väites ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on vähe informatsiooni ja seegi info on brutaalselt lihtsustatud. 3. Kahtlemine tähendab seda, et ei olda täiuslik. Kui ollakse täiuslik, siis teatakse kindlalt. Kaheldakse asjades, mida ei tunnetata. 4

Filosoofia
thumbnail
14
doc

Filosoofia eksami vastused

1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest

Filosoofia



Lisainfo

Filosoofia esimene vahearvestus. Õpetajaks Luks. Töö sai läbi.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun