Film "Malev" (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Muistne vabadusvõitlus

1210. aastal, kus eestlaste varitsus tabas orduvägesid täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. Korraldati sõjakäik Võnnu linnuse alla mõõgavendade vastu. Piirati sisse ordurüütlite käes olev niinimetatud vana linnus, mis asus hilisema Võnnu lossi pargis Pähklimäel (Riekstu kalns). Eestlaste rünnakud olid ägedad, kuid siis selgus, et Võnnu alla oli Riiast tulemas abivägi. Eestlaste malev seepeale otsustas taanduda, et otsida sakslastele lahinguandmiseks sobiv koht. Orduvennad koos Kaupo juhitud liivlaste ja latgalitega asusid nüüd eestlasi jälitama, kuid sattusid Ümera (Jumara) jõel ootamatult eestlaste varitsuse ohvriks. Eestlased ajasid segadusse sattunud vaenuväe põgenema, jälitades tapeti ja võeti vangi hulk sakslasi, liivlasi ja latgaleid, kes hiljem surnuks piinati. Eestlaste maleva võit oli täielik, kuid selle tähtsust ei tasuks kohe kindlasti üle hinnata

Ajalugu

18

rtf

Eestlaste muinasusund ja vabadusvõitlus

Novgorodi.  · Peaorganisaatoriks sai Lembitu. · Kuuldes eestlaste plaanidest püüdsid vastased kiirustada, et ennetada venelaste saabumist. · 3000 väljavalitud sõjameest jõudis peagi sakalasse . Edasi liiguti lahinguvalmilt, sakslased keskel, liivlased paremal ja latgalid vasakul tiival. · Madisepäeval ­ 21.sept. 1217 kohtusid väed viljandit 10-11 km eemal. · Eestlaste malev oli end seadnud metsa varjus lahinguvalmis ja astus sealt äkkitselt kolme osana välja. · Puhkes vihane lahing. o Liivlased sunniti taanduma o Lahingu saatuse otsustasid sakslased, kes püüdsid läbi murdaeestlaste maleva heskosast. Pikkamööda see õnnestus ja eestlased olid sunnitud taanduma. · Langes Lembitu ja mitmed teised vanemad. · Surmavalt sai haavata ka Kaupo.

Ajalugu

21

doc

Vabadusvõitlus

Võnnu orduvennad ja Kaupo koos liivlaste ja latgalitega asusid sama teed pidi eestlasi jälitama. Saadetud luurajad ja eessalgad tõid põgenejatest erinevaid teateid. Sakslased on paigutatud esimesse võitlussalka, liivlased ja latgalid järgnesid. Nii liigutigi edasi Ümera poole. 9. Ümera lahing ja selle kajastamine kroonikas ja ilukirjanduses Ümera (läti Jumera, uuemal ajal Jumara) jõgi (Läti Henrikul Ymera, vanemas riimkroonikas Emere) on Koiva parempoolne lisajõgi. Eestlaste malev asetus Ümera paremal kaldal asuvatesse metsadesse, jõesuudme lähedusse. 6 Põgeneda ei kavatsetud. Otsus lahing vastu võtta sai alguse juba Võnnu all ja sellele oli rajatud kogu järgnev tegevus. Kui oleks tahetud põgeneda, poleks mingil juhul jäädud peatuma enne kiirevoolulise ja suudmealal järskude kallastega jõe ületamist. Henriku seletusel polevat sakslased teadnud, et eestlaste vägi on peidus Ümera-

Ajalugu

8

docx

Eesti ajalugu

Taani huve kaitses Tallinna piiskop. Ordu pealetung ­ kahel korral rünnati sakslasi nende peatumisel Kämbla külas, aga edutult. Siis toimus suurem lahing Kanavere küla lähedases rabas, kus ordumehed saavutasid ülekaalu. Kuigi eelnevatel läbirääkimistel polnud eestlased nõus alistuma, nõudsid ordu sõjamehed oma sõprade ja sugulaste tapjate karistamist. Eestlased hakkasid kohe soo peale põgenema, aga see ei aidanud, lühikese ajaga langes neid 3000. Eestlaste malev ei hävinud siiski täielikult. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit ­ 24. juulil puhkes ülestõus Saaremaal. Saarlaste olukord oli vabam kui mandrieestlastel. Asuti piitama Pöide ordulinnust, 8 päeva järel alistusid selles olijad tingimusel, et neil lubatakse vabalt lahkuda. Kui nad aga linnusest väljusid, loobiti kõik kividega surnuks. Olukord kujunes keeruliseks. Ülestõus jätkus Harjus ning mujal

Ajalugu

42

docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse historiograafia peamiselt üheainsa allika hinnangulisel ("orjastamine" või "kultuuri ja

Ajalugu

7

doc

Keskaeg Eestis

Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ­ ordu ke

Ajalugu

50

docx

Ajaloo üleminekueksam 10.klass

Elanike põhiosa moodustasid talupojad- maaomanikud, kes pidid ülikutele andamit tasuma. Orjade seisusesse võisid sattuda ka kohalikud, kes ei suutnud tähtajaks tagasi maksta võlgu. Rajati võimsamaid linnuseid, neid kindlustati ning ehitati kaitsetorne. Relvastusest tähtsal kohal olid odad ja sõjakirved ning ka kaheteralised mõõgas (ristisõdijatel). Kilbid, kiivrid, rikkamatel ka rõngassärgid. Põhiliseks väeüksuseks maakonnas oli malev (nii jala kui ka ratsamehed). Lõuna- Eestis esinesid konfliktid Latgalitega. Eesti haldusjaotuse kirjeldamine: kihelkonnad ja maakonnad (peab teadma ka kaheksat tähtsamat muinasmaakonda). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna ning 19. Saj alguses oli neid 45. Kihelkonnad liitusid omakorda maakondadeks: Virumaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa ja Sakala ning Ugandi. Naabrite poolt määratleti eestlasi maakondade järgi. Ühiskond oli

Ajalugu

22

docx

10.klassi ajalugu terve aasta peale

sai aru, et üksi ta enam hakkama ei saa. 1219. aastal saabusid taanlased kuninga eestvedamisel Tallinna sadamasse, eestlased lasid võõrastel tegutseda, kuid kogusid salaja sõjaväge. Eestlasi võideti ning algas Harju-, Viru- ja Järvamaa võiduristimine. 1220. aastal tungisid Lääne- Eestisse rootslased ning Lihula linnusesse asus kuningas Johan I koos rootsi vaimulikega. Kuningas läks tagasi Rootsi ning kindlust asus võidukalt piirama saarlaste malev. Peaaegu kõik 500 rootslast tapeti. Saaremaa vallutamine ja selle tähtsus - 1227. aasta jaanuaris algas sakslaste retk Pärnust Muhu saarele umbes 20 000 mehega ning kiiresti vallutati linnused Muhus ja Valjalas. Sellega läks ka Eesti viimane vaba maa sakslaste võimu alla ja lõppes muistne vabadussõda (algas keskaeg). Eestlaste allajäämise põhjused: a) pidevad rüüsteretked aastatel 1208-1227 olid majanduslikult kurnavad

Ajalugu

Kommentaarid (1)