Edela mussoon (maist oktoobrini) on tuntud kui "Habagat" ja kuiv tuul Kirde mussoon (alates novembrist aprillini) kui "Amihan". Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. Filipiinidel on ka aktiivsed vulkaanid, tsüklilised tormid, maalihked, hävitavad maavärinad, tsunamid ja orkaanid. Loodusvaradeks on Filipiinidel kindlasti vesi, sest Filipiinid on ümbritsetud ookeaniga. Filipiinid pole küll naftarikas maa, kuid seal on siiski palju väärtuslikke maake. Samuti on loodusvaradeks puit, nafta, nikkel, koobalt, hõbe, kuld, sool ja vask. 3.1.Kliima ; troopiline vöönd, tavaliselt soe ja niiske. Kaks peamist kliima tegurit ongi : kõrge atmosfääriline niiskus ja kõrge kuumustase, Aasta keskmine temp. 26.5 kraadi. 3 aastaaega , a) märtsist maini soe suvi, juunist novembrini vihmane ja detsembrist veebruarini külm aastaaeg.
pikkus üle 2 meetri. Lendab kuni 100 km tunnis. Üheks omapäraks on talle kollased jalad. Loomad Tontkandlane Carabao Lendkoer Inimtegevus · Tegevusaladeks on põllundus,metsandus ja mineraalainete tootmine. · Samuti tegeletakse turismindusega. Maavarad · Maavarasid leidub seal küllaltki palju, · : kuld,hõbe,koobalt,vask,nikkel,sool, merest pärlid. Samuti leidub seal ka mittemetallilisi nt. materjal silikooni tootmiseks. · Filipiinid impordivad : naftat,masinaid,veondusseadmeid,metalle ,keemiatooteid,toiduaineid ja tekstiile. · Ning ekspordivad : elektrimasinaid,rõivaid,kookosõli,metallima ake,suhkrut,koprat,banaane ja karploomi. Kokkuvõte · Filipiinid moodustavad Vaikse ookeani ja Hiina vahel ulatusliku saarestiku. · Seal asub palju aktiivseid vulkaane ja iga aasta on seal vähemalt 15 hävitavat taifuuni. · Leidub veel 2 hõimu : Ifugao ja T'boli.
detsembrist kuni veebruarini). Edela mussoon (maist oktoobrini) on tuntud kui "Habagat" ja kuiv tuul Kirde mussoon (alates novembrist aprillini) kui "Amihan". Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. Filipiinidel on ka aktiivsed vulkaanid, tsüklilised tormid, maalihked, hävitavad maavärinad, tsunamid ja orkaanid. Loodusvaradeks on Filipiinidel kindlasti vesi, sest Filipiinid on ümbritsetud ookeaniga. Filipiinid pole küll naftarikas maa, kuid seal on siiski palju väärtuslikke maake. Samuti on loodusvaradeks puit, nafta, nikkel, koobalt, hõbe, kuld, sool ja vask. · Rahvastik Selles riigis elab 98 miljonit inimest ja see on keskmine riik. Tegemist on arengumaaga, kus rahvaarv on stabiilselt kasvanud. 2010. aastal sündis naise kohta 3,2 last. Sündimus oli 26, suremus 5, imikusuremus 20. Sündimus on
hooaeg alates detsembrist kuni veebruarini). Edela mussoon (maist oktoobrini) on tuntud kui "Habagat" ja kuiv tuul Kirde mussoon (alates novembrist aprill) kui "Amihan". Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. (2) 5 3. Majandus Pärast Teist maailmasõda olid Filipiinid üks arenenumaid riike Aasias, kuid on nüüd aeglase majanduskasvu ja kõrge korruptsioonitaseme tõttu teistest maha jäänud. Praegu on Filipiinidel mõõdukas majanduskasv, mida toetavad rahaülekanded välismaal töötavatelt filipiinlastelt ning suurenenud investeeringud kiirelt arenevasse infotehnoloogiatööstusse ning odav tööjõud teistes majandussektorites. Suurteks probleemideks on islami separatistlik liikumine Mindanao saarel ning korruptsioon riigiametnike seas. (1, lk 111)
9. klass Põhiandmed Pindala: 300 000 km² Rahvaarv: 70 724 000 Pealinn: Manila Rahaühik: peeso Katoliku usk 85% Islami usk 10% Filipino keel. Riigis u. 80 keelt. Asend Vaikse ookeani edela osas, Aasia kaguranniku juures. 7107 mägist saart. Aktiivsed vulkaanid. Ekvatoriaalne vihmamets: palav, niiske aastaaegu pole võimalik eristada. Kliima Troopiline kliima. Keskmine temperatuur on +27°C Vihm mai-november Sademeid langed ~ 2000mm aastas. Suurimad linnad Manila - 1 601 000 Quezon City - 1 670 000 Davao - 844 000 Loomastik 760 linnuliiki. 2000 kalaliiki. 200 erinevat roomajat. Rahvuskala on Bangus Tarsier (tontkandlane) Maailma kõige väikseim ahv. Kaalub ~ 70-650 g 90-160mm pikk. Whale shark Maailma suurim kala 9m pikk Pole ohtlik inimesele Kõrgeimad tipud Apo - 2954 m Rulog - 2929 Mount Tabayok - 2842 Inimesed Malai päritolu. Eri saartel e
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM GEOGRAAFIA Filipiinid Nimi Referaat Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Geograafia 4 Riigi kuulumine suurregiooni 5 Riigi arengutase 6 Majandusorganisatsioonidesse kuulumine 6 Rahvastik 7-8 Linnastumine 8 Energiamajandus 9 Põllumajandus 9-11 Metsamajandus 11 Tööstus 12 Transport 12 Turism 13 Kasutatud materjalid 14-15 Sissejuhatus
Riigikeeled on filipiino ja inglise keel. Filipiinidel elab 88 570 000 (2007) inimest. Rahaühik on Peeso. Filipiinidel on presidentaalne vabariik. President on Benigno Aquino lll. Filipiinide usud: katoliiklased (83%) protestandid (9%) muslimid (5%) muud (3%) ehk 83% 9% 5% 3% katoliiklased prote.mus.m. Filipiinide lipp Filipiinide vapp Filipiinid Natuke Filipiinidest Filipiinide asendikaart
FILIPIINID Üldandmed Pealinn: Manila Rahvaarv: 103,775,002 (juuli 2012) Pealinna elanike arv: 1,652,171 (2010) Pindala: 300 000 km² Riigikeeled: filipino ja inglise Rahaühik: peeso (PHP) Riigikord: presidentaalne vabariik President: Benigno Aquino III Pinnamood Filipiinid koosnevad enam kui 7100 saarest. Saared on mägised ning kaetud troopiliste vihmametsadega. Kõrgeim mägi: Mount Apo (2954m) Filipiinidel on 37 vulkaani ning neist 18 on aktiivsed. Kliima Filipiinidel valitseb kuum ja niiske troopiline- mereline kliima. On kolm erinevat aastaaega: vihmane hooaeg (juuni-oktoober), jahe ja kuiv (november- veebruar) ja kuum ning põhiliselt kuiv (märts- mai). Kõige külmem aastaaeg on jaanuar, kõige soojem mai. Õhutemperatuur jääb sõltuvalt aastajast +21°C ja+32°C vahele. Huvitavad faktid Filipiinid on rahvaarvult maailma 13. riik. Filipiinidel on registreeritud 988 keelt ja murret. Tegemist on a
Kõik kommentaarid