Figaro pulm

2

doc

Ooperi sündmustik Ooperi lõpplahendus Krahv Almaviva on absolutismiaja valitseja, kes on abielus noore Ooperi lõpus toimub suur vahetuskomöödia, kus kohtuvad nii krahvinna Rosinaga, kuid on pidevalt armusuhetes toatüdrukutega. tõelised, kui ka valed paarid. Kohal on ka Figaro, kes usub, et pruut Krahvi alluvusse kuulub kammerteener Figaro, kes soovib abielluda võib teda pulmaööl petta. Segastes oludes jooksevad krahvinna kammerneitsi Susannaga. Krahv, kellele endale meeldib Susanna, riietuses Susanna & Figaro kogemata kokku. Figaro tunneb temas proovib teha kõik selleks, et abielu ei sõlmitaks. Nii hakkab ta ära oma armsa pruudi & nad lepivad ära. Samal hetkel juhtub neid

Muusika

3

docx

Võluflööt

TEGELASED: Võluflööt Sarastro (bass) Tamino,prints (tenor) Kõneleja,Sarasto riigi preester (bass) Kaks preestrit (tenor,bass) Öökuninganna (sopran) Pamina,tema tütar (sopran) Kolm daami (sopran,metsosopran,alt) Kolms poissi (sopran,metsosopran,alt) Papageno,lillemüüja (bariton) Papgena (sopran) Monostatos,maur (tenor) Kaks sõdurit (tenor,bass) Kolm orja (kõnerollid) Preestrid,kaaskond,rahvas, (koor, orjad,hääled,kujud statistid) TEGEVUS: Peamine tegevus toimub Sarastro riigis, kuid vahepeal ka kuskil pimedas mahajäetud paigas. EESMÄRK: Minu arust oli autori eesmängiks näidata võitlust hea ja kurja vahel, ja ka mõte: "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle t

Muusika

2

docx

Võluflööt

Võluflööt Mina nägin "Võluflööti" Estonia teatris paari aasta eest, külastades seda muusikaajaloo tunni raames. Olin koheselt lummatud ja pole kahtlustki, et tegu võib olla ühe mu lemmik teosega. Võluflööt on Wolfgang Amadeus Mozarti viimane ooper, mille ta kirjutas oma elu lõpus, olles väga haige. Tegemist on laulumänguga, mis oli tol ajal Viinis väga populaarne. Esietendus toimus 30. Septembril 1791 Viinis helilooja juhatusel. Ooper ise on küllaltki pikk, kestvusega umbkaudu 3 tundi, kuid tasub ennast kindlasti ära. Tegelasteks on: Sarastro (bass), Tamino,prints (tenor), Sarasto riigi preester (bass), Kaks preestrit (tenor,bass), Öökuninganna (sopran), Pamina, Öökuninganna tütar (sopran), Kolm daami (sopran,metsosopran,alt), Kolm poissi (sopran,metsosopran,alt), Papageno, lillemüüja (bariton), Papgena (sopran), Monostatos, maur (tenor), Kaks sõdurit (tenor,bass), Kolm orja (kõnerollid), Preestrid, kaaskond, rahvas, orjad jt

Muusikaajalugu

0

docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�

Kirjandus

0

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus