50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lauri Kasak
Õppematerjali autor
Põllumajanduses: Lääne-Euroopas kadus pärisorjus. Ida-Euroopas talupojad orjastati. Pärisorjuse kaotanud riikides tekkisid kapitalistlikud suhted, Ida-Euroopas säilisid feodaalsuhted. Tööstuses: Kõige suuremad muudatused leidsid aset 18. sajandi teisel poolel, siis algas tööstuslik pööre - tekkisid vabrikud ja algas inimeste massiline urbaniseerumine. Vaimuelus: Kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning loodusteadustele tugineva maailmapildi süvendamine. 3. Absolutism, selle kujunemise põhjused. 17. sajandil kujunes paljudes Euroopa riikides välja ABSOLUTISM valitsemisviis, mille puhul monarhi võim on piiramatu ja jagamatu. Absolutism kestis 1789. aastani. Absolutismi kujunemise põhjused: · Ususõjad lõppesid lepingutega, mis andsid valitsejatele õiguse otsustada alamate usu üle. Nii koondus ilmalik ja vaimulik võim ühe isiku kätte. Levis seisukoht, et valitseja on võimu
Keskaja alguses oli rüütlite kohustuseks sõjavägi, 15. sajandist palgasõjavägi ja ratsavägi kaotas oma tähtsuse. Feodaaltsivilisatsiooni üks peamine ja esmane tunnus oli katoliiklus- kõik pidid olema katoliiklased. Katoliiklus tähendas vaenulikkust ülejäänute vastu. Seda nimetatakse sügava religioossuse ajastuks ja see mõjutab veel tänapäevaelugi. Katoliikliku külaühiskonda kuulusid kirjaoskamatud ja suulised pärimused. See oli feodalismi ideoloogia. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk elatusmajandus, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on vähe arenenud või üldse puuduvad, sõjameestele palka ei makstud. Hiljem hakkas levima linnamajandus. Feodaaltsivilisatsiooni arengus oli oluline roll linnal ja linnakultuuril, kuna linnades elasid inimesed, kes oskasid korraldada ühiselu, arvete pidamist, maksude kogumist ja haigete ravimist – tõi see kaasa ülikoolide kiire arengu
· kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG 15.saj.- · keskajale omased tunnused asenduvad 16.saj.algus uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine 2 LÄÄNIKORD e. FEODALISM NB! Feodalism oli keskaja riigi- ja ühiskonnakorralduse põhialuseks. Feodaalkorraldus kujunes välja Frangi riigis ja levis sealt teistesse Euroopa piirkondadesse. · Tekke põhjused: tekkis vajadus tugeva ratsaväe järele (Frangi riik sõdis palju piiride laiendamiseks) samas varustus kallis, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud probleemi lahendamiseks jagati ustavatele alamatele maad koos talupoegadega, kellelt koguti makse maa saaja kohustus sissetuleku eest:
Koolkonna rajas F.Quesnay.Käsitles maj.elava organismina,terve majandus on tasakaalus,maj aluseks põllumaj mida abistab töötlev tööstus.Ellu üritas rakendada Turgot. Prantusmaaga seotud mõisted: Generaalstaadid-Seisuste esindus.Intendandid- Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid.Fronde'-Võimude vastu tegutsemine.Esimesel etapil püüdis Pariisi parlament võtta endale esindusorgani funktsioone,teine osa printside fronde,organiseeriti möss absolutismi ja Mazarini vastu.Versailles-Louis XIV ajal ehitatud suurejooneline palee.Pariisi parlament-Kõrgeim kohtuasutus,ülesandeks oli kuninga ediktide ja muude seadusandlike aktide reageerimine.Oli ka õigus avaldada arvamust.Manufaktuur- Nostaablite kogu-kuulusid kuninglikud printsid,peapiiskopid,piiskopid,suuremate linnade meerid jne,nad kutsuti kokku ,et kehtestada üldine maamaks,et saada nõusolekut. Muutused sõjanduses-Palgaarmee teke:Rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta
ning neljakordistati riigi kaitsekulutusi, riiki valitseti despootlikult Tagajärjed: linnaelu pidev allakäik ning ida- ja lääneprovintside erinevuse süvenemine; Maksude suurenemine ja barbarite rüüsteretked vähendasid talupoegade julgeolekut, kes otsisid kaitset latifundiumites; vabad talupojad kadusid ja üldiseks kujunes kolonaat. Keskaja tunnused- · Katoliiklus - Religioon - Ideoloogia - Maailmavaade · Feodalism - Seisuslik ühiskond ja tööjaotus - ringkaitse Suur rahvasterändamine- ulatuslik erinevate rändrahvaste liikumine Aasiast Lääne- Euroopani 4.-6. Saj Sai alguse hunnide liikumisega u 370 Hiina ja Mongooloa aladelt läände. Nemad lükkasid omakorda liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele
· Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18. sajandil levis valgustatud absolutism (võimul on haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu). · Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal). 3. Uusaja kursus: a) 17.-18. kursus b) Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad (1789-1815) c) 19. saj. (1815-1900) Inglaste vaimumaailm 17. sajandil 1
Barbaririikide kujunemine Euroopas. Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeska 11.- Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks eg 13.saj kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid