Feodalism-Kas oli hea või pööre ühiskonnas (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Keskaeg ja feodaalkord ajaloo kontrolltöö

aastal c) 1517. aasta reformatsiooni Saksamaal Keskaja periodiseering: o 4. – 10. sajand – varakeskaeg : Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine o 11. – 14. sajand – kõrgkeskaeg: tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine o 15. – 16. sajand – hiliskeskaeg: kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katoliiklus * feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted) * ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud * katoliiklik külaühiskond * enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud * valitsev majandusviis oli naturaalmajandus Keskaja ruumiline piiritlemine:

Ajalugu

3

doc

Feodaalsuhete kujunemine

isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Naturaalmajandus on majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. Naturaalmajandusele vastandub kaubamajandus. Kuna keskajal valitses naturaalmajandus, olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed praktiliselt puudusid. Keskaja inimene tajus maailma ebakindlana ja kuulumine mingisse kollektiivi ­ kas siis külaühiskonda, kogudusse, seisusesse või siis ametialasesse ühendusse ­ pakkus turvalisust. Killustatuse, pidevate konfliktide ja ebakindluse olukorras kujunesid ühiskonnas uued suhted, mis pidid pakkuma kollektiivset ringkaitset ­ feodaalsuhted, feodalism. Feodalismi mõistest Feodalism on mõiste, millel on kitsam tähendus ja terve hulk laiemaid tähendusi. Kitsamas tähenduses ja klassikalisemas mõistes tähistab see feodaali-vasalli suhteid (vasalliteet), rõhutades just suhteid isikute vahel.

Ajalugu

8

docx

Keskaeg ja feodaalkord.

sõjameeste väljapanemist. Peale läänide jagasid kuningad ka nn immuniteedikirju, millega läks muist riigivõimu funktsioone, näiteks kohtumõistmine ja maksude kogumine, vasallile üle. Kuninga ametnikel oli keelatud lääni territooriumile tulla. Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest, kas Rooma aristokraatiast või germaani suurnikest. Enamik väikefeodaale oli sageli madalat päritolu, osa võis pärineda ka pärisoriste talupoegade seast. Enamik rüütlitest olid läänimehed, ehkki nende valdused piirdusid sageli vaid väikese külaga. Suurnikud, sealhulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid, ja püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes

Ajalugu

8

doc

Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral

Ajalugu

7

doc

Vastused- ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? - Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset.

Ajalugu

8

docx

Feodaalkord ja rüütliseisus

sajandilSaksamaal ja 10.–11. sajandil Inglismaal. Prantsusmaal moodustasid pärisorjad 11.–13. sajandil rahvastiku enamuse. Pärisorja tapmist hakati käsitlema seaduserikkumisena ja selle eest oli ette nähtud trahv ehk meheraha, mida maksti omanikule. Pärisori erines orjast õiguse poolest abielluda vabalt valitud elukaaslasega, seega omada perekonda. Pärisorjal oli õigus omada vallasvara.  Lääne-Euroopa valitsejad hakkasid pärisorjust piirama või koguni lõpetama pärast 14. sajandil toimunud suuri talurahvaülestõuse, mille hulka kuulusid Wat Tyleri ülestõus Inglismaal ja žakerii Prantsusmaal. Saksamaa idaosas tugevnes pärisorjus eriti 16.– 18. sajandil, kui kasvas vilja tarbimine, mille tagajärjel suurendati teorenti. Kuigi Lääne- Euroopas algas pärisorjusest vabaksostmine juba 13. sajandil, oli näiteks Prantsusmaal veel 1789. aastal 7% talupoegi pärisorjad

Ajalugu

5

docx

Mis on keskaeg. Frangi riik. Ühiskond ja eluolu

Kordamine. Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord. Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. Keskaja lõpuks peetakse aga aastaid: · 1453.aasta, kui Konstantinoopol vallutati türklaste poolt. · 1492.aasta. Columbus avastas Ameerika. · 1517.aasta, katoliku kirikust eraldus luteriusk. 2

Ajalugu

10

docx

Keskaeg

Prantsusmaa vägi oli ülekaalukam, kuid sellegipoolest kaotas lahingus Prantsusmaa, sest Inglismaa vägi purustas Prantsusmaa rüütli- ja jalaväe hiigelsuurte terasvibudega enne kui viimased lähivõitlusesse jõudsid. Viimane prantsuse vägi oli kaotamas lähivõitluse ning alustas põgenemist, mille käigus vangistati prantsuse kuningas. 4. Karl Suur - mis alad vallutas, millal elas, millal krooniti keisriks. Mis sai Karl Suure riigist peale tema surma? Elas 742, 743, 747 või 748 ­ 28. jaanuar 814. Keisriks kuulutas ta ennast aastal 800. Ta vallutas Põhja- Itaalia, Hispaania põhjaosa, suured alad Saksamaal. Kohe pärast Karl Suure surma see jagati tema poegade vahel kolmeks. Tekkinud riikidest said alguse tulevased Euroopa suurriigid: Lääneosast sai alguse Prantsusmaa, idaosast Saksamaa. Keskmine riik aga lagunes küllaltki peatselt. 5. Keskaegne ühiskond - linnade allakäik, naturaalmajandus. Kirjelda linnade allakäiku keskajal.

11.klassi ajalugu

Kommentaarid (0)