Kui soost mäe jalal võitu saaks !
See ümbruskonnas katkuseemneid laotab.
Kui selle mülka muudan põllumaaks,
mu töödele see krooni pähe vaotab.
Ei muretult, kuid siski tegev-vabalt
on palju töös, kui võim on võetud
rabalt,
ja kari käib ning rohket saaki saades
on asunikud väljas uudismaades.
Uut elu näeb neid paigus taevavõlvt,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
60 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
RA
Õppematerjali autor
kui saab kaunis kolmik neist." TEGELASED: Faust: magistri ja doktorikraadiga teadmishimuline , rahutu teadlane, kes on elus pettunud. Ta arvab, et ei suuda inimestele paremat teed näidata. Faustil on palju õpilasi, ta arvab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid, sel põhjusel pettub ta ka oma õpilastes. Mefistoteles: , kuri deemon, on tasakaalukas, intelligentne, sümpaatne tegelane, st saatan. Ta põlgab inimesi, ta on Fausti täielik vastand. Enda arvates on ta väga vajalik jõud, et maailm tasakaalus püsiks. Margarita: noor neiu, kellesse Faust armub, Mefistotelese abiga suudab ta Margarita südame võita. Kahjuks on nende armastus õnnetu, Faust tapab Margarita venna ja hukkub ka Margarita ema, kellele antakse unerohtu, et armastajad saaksid segamatult koos olla. Margarita rasestub, uputab oma lapse, pannakse seejärel vangi, kus ta hullub ja sureb. Inglid viivad Margarita hinge taevasse.
Rändaja märkas, et vanad pärnad on veel haljad ning luitel seisab endiselt veel majake, kus ta peavarju sai. Ta arvas, et vanakesed on juba surnud, kuid tema üllatuseks, eit ja taat, kes kunagi abi pakkusid, on veel elus. Vanakesi häirib fakt, et kõik oli muutunud: puude alla kerkis keisriloss ning sellega kaasnes palju lärmi ja kisa. Vanakesed arvavad, et kurja jõud on mängus ning naabrile teeb muret nende majake. 2. Mis ärritab palees elavat Fausti? Too välja 3 erinevat põhjust! Mis selle põhjus võiks üldistatult olla? Fausti ärritab kõige rohkem kiriku kellahelin. Teda häirib, et selja taga on tal võõras omand, milleks on vanurite kehv onn. Teda ärritab samuti see, et tillukene pärnasalu ei lase olla tal peremees. Fausti teeb väga vihaseks väeti jonn ning Fausti kannatus hakkab katkema. Üldiselt ongi Fausti ärrituse põhjus vanakesed ning nende onn ja pärnad. 3. Mis juhtub keskööl? Kuidas Faust sellesse suhtub?
FAUST On teos, mille kallal autor töötas 60 aastat ja millest ta esialgu soovis kirjutada näidendit nimelt tragöödiat,kuid see kasvas liga mahukaks ( I ja II ),et seda tervikuna lavastada polnud võimalik. Mitmeid kordi on aga lavastatud Fausti ja Margareta armastuslugusid. Idee teose kirjutamiseks sai Goethe ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel olid sidemed saatanaga ning kes oli selle läbi väga hea mustkunstnik. Sellest teosest sai lugemisdraama ( tavaliselt kirjutatakse draama lavastamiseks) EELMÄNG TEATRIS Selles eelmängus sõnastab Goethe oma suhtumise kunsti. Kunst on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest põlvkondadest ja jääb sajanditeks püsima. Kunst peab tulema inimese
`'Faust'' See on värsstragöödia mida peetakse Goethe peateoseks. I. osa 1808, II. osa 1832. Ainet sai Goethe 16. Saj legendist. Kirjanik kasutab folkloorile omaseid tegelasi(groomed, nõiad, nümfid, inglid jne..). Teose filosoofiline alus Filosoofia põhiküsimus on teaduse ja mateeria vahekorrast. idealistide arvates on primaarne teadus, mis on loonud kui avastanud mateeria. Materialistic avadavat, et primaarne on mateeria, mille pika arengu tulemuseks on teadus. Faust arutleb filosoofia põhitõe üle ja jõuab järeldusele, et tõeline väärtus on vaid TEGU. Pühendus Goethe kirjutab, et fausti tegelased on teda juba varem huvitanud. Ta on tahtnud neid püüda, kuid need on hajunud. Eelmäng teatris teatri direktor, kirjanik ja näitleja vestlevad teatrist. Direktorit huvitas ainult raha. Näitleja unistuseks on see, et talle plaksutatakse. kirjanik esitab lavastusele kõrgemad nõuded.
FAUST Teos nr3 Rain Paloson 10c Johann Wolfgand von Goethe värsstragöödia täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. On arvatud, et teose prototüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Goethel töötas oma teose kallal üle kuueküme aasta. Peategelane Faust on teadmis- ja tunnetusjanuline inimene. Ta oli huvitatud mitmetest teadusvaldkondadest ja palju õppinud. Oliomastanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid ikkagi valdas teda rahutus. Faust oli inimesena tavapärasest erinev -- teda huvitasid sündmuste põhjused ja üldpilt rohkem kui detailid. Talle on ülitähtis asja mõte, küsimus: miks?! Faust leidis, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning et inimesed ei suuda oma pisiprobleemidest näha kaugemale
Artur Alliksaare luule. Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Olematus võiks ju olemata olla (1966 LR) Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jääv
Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea
Mul on rõõm sind hea tervise juures näha. Tere tulemast, head sõbrad. Oi, vana sõber, missuguse puhma sa oled endale ette kasvatanud pärast seda, kui ma sind viimati nägin. Hakkad Taanimaal habemesse kargama või mis? Meistrid, olge tervitatud. Ja nüüd nagu prantslaste treenitud pistrikud lööme küüned taha kõigele, mis silma hakkab. Las hoobilt kõlada üks monoloog. Anna meile pisut aimu oma andeist. Esita üks kirglik monoloog. TEINE NÄITLEJA: Milline monoloog, mu lahke prints? HAMLET: Sa esitasid mulle kord ühe monoloogi. Seda näidendit ei mängitud mitte kunagi või kui mängiti, siis mitte üle ühe korra, sest nagu ma mäletan, see ei meeldinud hulkadele, rahva jaoks oli see liig hõrk roog. Mulle meeldis sealt üle kõige üks monoloog Aenease jutustus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid