Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Farmakokineetika - teadus ravimi saatusest organismis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Farmakokineetika - teadus ravimi saatusest organismis #1 Farmakokineetika - teadus ravimi saatusest organismis #2 Farmakokineetika - teadus ravimi saatusest organismis #3 Farmakokineetika - teadus ravimi saatusest organismis #4 Farmakokineetika - teadus ravimi saatusest organismis #5 Farmakokineetika - teadus ravimi saatusest organismis #6 Farmakokineetika - teadus ravimi saatusest organismis #7 Farmakokineetika - teadus ravimi saatusest organismis #8 Farmakokineetika - teadus ravimi saatusest organismis #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor killer135 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Farmakokineetika

FARMAKOKINEETIKA Farmakokineetika on farmakoloogia osa, mis uurib ravimi saatust organismis. Selle eesmärgiks on kirjeldada - imendumisprotsesse - jaotumisprotsesse - biotransformatsiooniprotsesse - ekskretsiooniprotsesse organismis tervikuna või selle osades. Ravimi farmakokineetilised omadused määravad tema - toime saabumise kiiruse - toime tugevuse - toime iseloomu - toime kestuse Seega sõltub farmakokineetilistest parameetritest - ravimiannuse suurus - manustamise viis ja sagedus - ravikuuri kestus

Farmakoloogia
thumbnail
9
docx

2018 esimene seminar farmokoloogia

2018 esimene seminar 1 1. seminar 1. Milline Tartu Ülikoolis töötanud farmakoloog isoleeris kärbseseenest muskariini ja uuris tema toimet? a) R. Kobert b) R. Buchheim c) G. Kingisepp d) O. Schmiedeberg 2. Millega läks farmakoloogia ajalukku R.Buchheim? a) lõi farmakoloogia mõiste b) asutas esimese eksperimentaalse farmakoloogia laboratooriumi c) asutas esimese eksperimentaalse farmakoloogia ajakirja 3. Milline väited on õiged? Farmakoloogia on teadus, mis uurib ... a) ravimite toimet organismi normaalsetesse või patoloogiliselt muutunud elutalitlustesse b) organismi elutalitluse juhtimist keemiliste ainete abil c) ravimite tehnoloogiat d) keemiliste ühendite ja bioloogiliste süsteemide interaktsiooni 4. Farmakonide hulka ei kuulu ... a) keemilised ained b) loomsed ained c) toiduained d) taimsed ained 5. Eelravim on ... a) kliiniliselt aprobeerimata farmakon b) farmakon (ravim,

Farmakoloogia
thumbnail
8
docx

Üldfarmakoloogia kordamisküsimused

Üldfarmakoloogia kordamisküsimused 2021 Helve Kirm 1. Mida uurib farmakokineetika? teadus organismi toimest ravimile (imendumine, jaotumine, metabolism, eritumine). 2. Mida uurib farmakodünaamika? teadus ravimi toimest organismile. (kus, kuidas ja miks ravim avaldab toimet, ründepunktid ja toimemehhanismid, toime sõltuvus annusest ja toime kestvusest. 3. Mis on ravim? Ravim on iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haiguste ravimiseks, haigusseisundite kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks, elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks inimesel või loomal. 4. Mürk (mille poolest erinevad ravim ja mürk?) Aine, mille poolt esile kutsutud muutused on organismile kahjulikud, nimetatakse mürgiks. Kui muutused on soovitud, nimetatakse ravimiks. 5. Ravimite saamisallikad.

Farmakoloogia
thumbnail
50
pdf

Üldfarmakoloogia EKSAM (materjal)

Merle kiloman 1.Retseptorite olemus Retseptor on organismi makromolekulaarne komponent, millega reageerides avaldab ravim toimet. Enamik retseptoreid on proteiinid. Üldiselt on võimalik muuta organismi iga funktsiooni. Toime tekib vaid organismi füsioloogiliste funktsioonide muutmise kaudu. Ravimid seonduvad retseptoritega ioonsete, vesinik-, hüdrofoobsete, van der Waals`i ja kovalentsete sidemetega. Retseptor, tema sihtmärk rakus ja vahepealsed ülekandes osalevad molekulid moodustavad retseptor-efektor süsteemi. 2. Retseptorite iseloomustus Retseptorid jaotatakse:

Farmakoloogia
thumbnail
7
doc

Farmakoloogia

1. seminar (21.02.2012) 1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Iga ravim on organismile võõras aine ja tegelikult mürk. Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 2. Mõisted ­ farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, droog, ürt? Farmakon ­ keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Võib olla nii ravim kui ka mürk. Preparaat ­ kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon. Ravimvorm ­ ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju. Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus. Droog ­ ravimite looduslik, harilikult taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured). Ürt - ravimtaime maapealne osa, siia alla arvatakse kogu vars lehtede ja õitega või pikk õitsev ladvaosa. 3

Farmakoloogia
thumbnail
8
doc

Farmakoloogia KT1

destilleeritud vesi, etüülalkohol ja taimsed õlid (virsikuõli, oliiviõli) 12. Nõuded lahustele? peavad olema selged, neis ei tohi olla mingisuguseid võõrkehi ega hägusust, võivad olla värvilised 13. Põhinõue süstelahustele? steriilne 14. Milles väljastatakse süstelahuseid? ampullides või flakoonides 15. Ampullide kõlbmatuse tunnused? Kes kontrollib seda? kontrollib manustaja: 1) Ampull pole terve 2) Ampullis on võõrkehi 3) Ravimi värvus on muutunud 4) Lahuses on tekkinud hägusus või sade 5) Ravimi kehtivusaeg on lõppenud. 16. Mis on kuivampull? Millised ained paigutatakse kuivampullidesse? kuivampull on steriilset pulbrit sisaldav ampull, millest valmistatakse süstelahus vahetult enne manustamist. sisaldavad vesilahustena ebapüsivad aineid. 17. Mis on suspensioon ja emulsioon, kuidas teete nendel vahet. Kuidas neid manustatakse?

Farmakoloogia
thumbnail
15
docx

Üldfarmakoloogia kordamisküsimused

Üldfarmakoloogia 1. Mis on ravim (WHO definitsioon)? Milleks ravim lähtuvalt definitsioonist mõeldud on? Iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks. 2. Mis on ravimi kõrvaltoime (WHO definitsioon)? Milliste annuste manustamisel räägime ravimi kõrvaltoimest? Kahjulik ning soovimatu reaktsioon ravimile, mis tekib haiguse diagnoosimise, profülaktika või ravi käigus ravimi tavaliste annuste kasutamisel. 3. Millest ravim koosneb? Toimeaine - teaduslike meetoditega määratav aine, mida kasutatakse ravimina või ravimi koostisainena ja mis on mõeldud kasutamiseks ravimi mõiste seletuses nimetatud eesmärkidel

Meditsiin
thumbnail
22
doc

Biofarmaatsia

1. Ravimi ja ravimpreparaadi mõisted. Ravim ­ igasugune aine mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, raviks või haigusseisundi kergendamiseks, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või korrigeerimiseks. Ravimpreparaat ­ tootja originaalpakendis ravim, mis on valmistatud kasutamiseks ja turustamiseks Biofarmaatsia mõiste. Biofarmaatsia tekkis 1960-ndate alguses, ta täidab tühimikku kliinilise meditsiini ja farmaatsia vahel ning tekkis selleks et seletada arusaama, et ravimpreparaadi toime sõltub keemilisest struktuurist ja manustamisviisist. 2. Biofarmaatsia mõiste Biofarmaatsia ­ teadus, mis seletab ravimi toime olemuse ja intensiivsuse sõltuvust inimesel ja loomal järgmistest teguritest:

Farmakoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun