Fakte muusika ajaloost (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus;
1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne
5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic
7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree
10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms.
12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff , nagu System of A Down - Know , Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz.

Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud rütmidest või hoopis tantsusammudest tekkivad helid, kuid näib olevat selge, et muusika ajalugu algab kõigil rahvastel rituaalist, kommetest, tavadest . Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo.
Euroopa tänapäevase muusika ajalugu algas varasel keskajal. Selle olulisteks pidepunktideks oli gregoriuse koraali kodifitseerimine , mille ülesmärkimisest arenes omakorda välja noodikiri .
Kuni 18. sajandini võib rääkida Euroopa muusikast kui kindlaksmääratud vormis ja ettenähtud otstarbeks loodud liturgilisest või (vähemal määral) ka ilmalikust muusikast, millele liitus muidugi ka erinevate Euroopa rahvaste rahvapärane muusika.
Alates 19. sajandist kujunesid välja muusikažanrid, kus esiplaanile tõusis autori/ helilooja isiksus, tema individuaalne väljendusviis ja kujundid .
20. sajandi muusikale avaldas tugevat mõju helisalvestusvahendite kasutuselevõtt ja massimeedia , mille tulemusena tekkis meelelahutusliku ja tantsulise funktsiooniga popmuusika .

Vanaaja muusika


Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates 5.-4. sajandist eKr. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 a. tagasi Assüürias toimunud avalikest kontsertidest. Muusikale omistati tihti jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute suglasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud , kes võeti teenistusse võitja õukonda.
Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija . Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne ning rajanes enamasti viie heli real - pentatoonikal. Egiptuses armastati suursugust, rõhutatult väärika rütmiga laulu, mida saatsid flöödid ja harfid; Süürias eelistati lärmakat muusikat, millele andsid erilise varjundi teravakõlalised kahe toruga oboed, löökpillid ja muud instrumendid .
Vana-Kreekas õppisid muusikat kõik vabad inimesed, mõnes linnriigis isegi kuni kolmekümnenda eluaastani. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Lüüra ja kitara saatel esitati ülevaid lugulaule ja armastusluulet. Oboetaolise kõlaga aulos oli seotud veinijumal Dionysose pidustustega ning tragöödiaetendustega. Harilikult puhus mängija korraga kaht aulost. Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest Dionysose auks. Tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest (ditürambidest), komöödia pöörastest sigivuslauludest. Tragöödia tähendab tõlkes sokulaulu. Sokutaoliseks saatüriks olid kostümeeritud Dionysose pidustuste kooride liikmed. Soololaulud ja lauldavad dialoogid vaheldusid võimsate kooridega. Vana-Kreeka tuntuimad autorid olid Aischylos , Sophokles ja Euripides . Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes.
Vana-Roomas arenes kreeka muusika edasi. Tekkisid uued kunstiliigid, millest üheks oli pantomiim . See oli balletitaoline etendus: tantsija kujutas liigutustega sündmuste käiku, millest laulis koor. Erinevalt Vana-Kreekast ei laulnud koor enam ainult aulose saatel, vaid teda saatis eri pillidest koosnev orkester , mida juhatati jalalöökidega. Orkester esines ka iseseisvalt. Hakati korraldama kontserte, kus laulu ja pillimängu esitati ka ilma tantsu ja näitlemiseta. Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes.
Keiser Nero valitsemisajal toimusid Roomas muusika alal mitmesugused võistlused, millest võttis osa ka Nero ise. Kuna muusikavõistlustel loorberipärja võitmist loeti suureks auks ning esmajoones otsustas edu publiku reageering, kasutati ka palgaliste plaksutajate abi.

[ redigeeri ] Keskaja muusika


Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika, mis jumalateenistustel kõlas vaimulike koorilt a cappella . Mitme sajandi vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloodiad olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid Palestiinast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Paavst Gregorius I auks hakati neid nimetama Gregoriuse koraalideks. Tema käsul koostati ka koraaliviiside valikkogumik nn. Gregoriuse antifonaarium, mis valmis 604. aastal. Sellest alates hakati jumalateenistustel kasutama üksnes neid viise. Koraalide viis oli sageli väga avaralt arendatud, omapärase aeglase rütmiga, mis allus tekstile (puudus kindel taktimõõt). Kõiki helisid viisis esitati ühtlaselt, ilma rõhutamisteta. Puudusid ka dünaamilised varjundid - kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega . Gregoriuse koraale lauldi ladina keeles, tekstid olid kanoniseeritud palved ja ülistused Jumalale . Meloodiate ülesmärkimiseks kasutati teksti kohale kirjutatud erilisi märke, neumasid, millest ajapikku hakkas arenema noodikiri.
Pole täpselt teada millal vaimulikus muusikas võeti kasutusele polüfooniline mitmehäälsus. Vihjeid sellele esineb juba 7. sajandist pärit ürikutes, kuid esimesed teadaolevad noodinäited on säilinud 9. sajandist. Oletatakse, et tõuke mitmehäälsuseks andis nii oreli levik kui ka briti saarte mitmehäälne rahvamuusika . Esimesi mitmehäälseid vaimulikke laule nimetati organum 'iteks. Kuni 12. sajandini olid need kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli Gregoriuse koraal . Lihtsamates variantides liikus alumine hääl sellesama koraali rütmis ning enamasti paralleelselt kvartides, kvintides või oktaavides. Ajuti võisid hääled ka ühtida. Keerulisemates organumites liikus alumine hääl oma teed, moodustades ülemisega erinevaid intervalle. Mõnikord pidas alumine hääl üht nooti kaua kinni, sel ajal kui ülemises hääles vahetus mitu nooti. Leidus ka organum'e mille hääled olid pandud liikuma vastassuundades.
Umbes 12. - 13. sajandil vahetasid hääled oma kohad, nii et Gregoriuse koraalist sai alumine hääl (cantus firmus). Sageli ei liikunud hääled ka enam ühes rütmis: ülemine hääl oli keerukam ning liikuvam. Gregoriuse koraali aga hakati laulma aeglasemalt, iga nooti pikaks venitades. Selleks, et erinevas rütmis lauldavat uut viisi oleks lihtsam meeles pidada lauldi teda koraalist erinevate sõnadega, sageli ka mõnes muus keeles. Tekst võis olla ka ilmaliku sisuga. Nii lauldi üheaegselt nagu kaht ühehäälset laulu. Sellised organumid hakkasid levima ka väljaspool kirikut ning need said nimetuse motett . Peagi lisati motetile ka kolmas hääl, millel olid jällegi omad sõnad. Sedasi kujunesid välja ilmalikud motetid, mis ühe häälena sisaldasid koraali ning mida lauldi seltskonnalauludena. Selline ilmalikustumine ei meeldinud kirikule ning 15. sajandil jääb vaimulikule motetile alles ainult Gregoriuse koraali ladinakeelne tekst. Erinevate häälte arv kasvas 15. - 16. sajandil veelgi - loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Sellega paistsid silma eriti madalmaade koolkonna heliloojad.
Ilmalik muusika keskajal esines peamiselt rahvalauluna ning oli tihedalt seotud rändmoosekantide loominguga. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid moosekandid samaegselt nii lauljad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Fakte muusika ajaloost #1 Fakte muusika ajaloost #2 Fakte muusika ajaloost #3 Fakte muusika ajaloost #4 Fakte muusika ajaloost #5 Fakte muusika ajaloost #6 Fakte muusika ajaloost #7 Fakte muusika ajaloost #8 Fakte muusika ajaloost #9 Fakte muusika ajaloost #10 Fakte muusika ajaloost #11 Fakte muusika ajaloost #12 Fakte muusika ajaloost #13 Fakte muusika ajaloost #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MarkkoSalumae Õppematerjali autor

Lisainfo

hea esse või arutleva kirjandi kirjutamiseks seoses muusika ajalooga. Lõpus (lehtedel 13 ja 14)on teema muusika meie elus, kus on kirjutatud muusika tähtsuse langusest.

Mõisted

Sisukord

  • Euroopa
  • sajandini
  • sajandist
  • sajandi
  • Vanaaja muusika
  • Egiptuses
  • Babüloonias
  • Assüürias
  • Hiinas
  • Indias
  • Süürias
  • Palestiinas
  • Antiikajal
  • Vana-Kreekas
  • Dionysose
  • Aristotelese
  • Aischylos
  • Sophokles
  • Euripides
  • Aristophanes
  • Vana-Roomas
  • Palestiinast
  • Gregorius I
  • Gregoriuse koraalideks
  • Jumalale
  • sajandist
  • sajandist
  • sajandini
  • Gregoriuse koraal
  • sajandil
  • sajandil
  • sajandil
  • sajandi
  • Prantsusmaal
  • Saksamaal
  • Eesti
  • Toomas Siitan
  • Õhtumaade muusikalugu I
  • sajandil
  • Madalmaades
  • Napolis
  • Martin Lutheri
  • Marseljeesiks
  • Cremona
  • Amati
  • Stradivari
  • Firenzes
  • Vana-Kreeka
  • Orlando di Lassot
  • Pierluigi
  • Claudio Monteverdit
  • Guillaume Dufay
  • Johannes Ockeghem
  • Josquin Desprez
  • Adrian Willaert
  • Andrea
  • Giovanni Gabrieli
  • Barokk
  • Klassitsism
  • Romantism
  • Dramatiline meloodia
  • Koloratuurne
  • Algusesse tagasi
  • Barokkooper
  • Retsitatiivset ooperit
  • Inglismaa
  • Purcell
  • Heinrich Scütz`i
  • Varaklassitsismist
  • Klassikalise stiili kõrgalaks
  • Wolfgang Amadeus Mozart
  • Lully
  • Monteverdit
  • Barokkooperile

Teemad

  • Muusika ajalugu
  • redigeeri
  • Keskaja muusika
  • a cappella
  • Gregoriuse antifonaarium
  • organum
  • cantus firmus
  • motett
  • Renessanss
  • Renessanss-stiil kujunes paralleelselt hilisgooti ilmingutega 14. sajandil
  • prantsuse ja itaalia ilmalikus laulus ning 15. sajandi I poolel Madalmaade muusikas
  • madrigale
  • frottola
  • homofooniline
  • crescendo
  • motoorsed rütmid
  • polüfoonia
  • numbriooper
  • Claudio Monteverdi
  • Jean-Philippe Rameau
  • Henry
  • Georg Wriedrich Händel
  • Daphne”
  • Bach`i
  • classicus
  • Haydn
  • Mozart
  • Beethoven
  • opera buffa
  • opera seria
  • Kolme krossi ooper”
  • Teenija käskijanna” 1733
  • Lääne muusikaloo üks säravamaid andeid
  • Leopold Mozart
  • ooper
  • Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga
  • liturgiline draama
  • Hilisel keskajal kujunesid neist väljaspool kirikut etendatud
  • müsteeruimid
  • passioon
  • Muusikaliste tseenide ja pantomiimiga olid seotud renessansiaegsed
  • intermeediume
  • barokkooperile
  • madrigalistiiliga
  • Orazio Vecci “L’Amfiparnaso”
  • Adriano Banchieri “La pazzia senile”
  • Cameratas
  • Peri
  • Daphne”
  • Caccini
  • itaalia keeles
  • ooper
  • saj hakati ehitama avalikke ooperiteatreid, esimene taoline rajati
  • a Veneetsias. Ooperilavale hakkas ilmuma satiir – hakkas kujunema
  • koomiline ooper
  • Scarlatti
  • oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale. Ainestik võeti rahva
  • elust, kangelane oli tavaliselt lihtne teener
  • opera buffa opera seria
  • Teenija-käskijanna”
  • Rameau
  • Gioachhino Rossini (1792 – 1868)
  • buffo-ooper
  • Verdi
  • Richard Wagner (1813 – 1883)
  • Glinkat
  • Erkelit
  • verismiks
  • Puccinit
  • Suurimaks kujuks itaalia romantikute seas oli ooperihelilooja G. Verdi
  • Teda peetakse 19.saj teise poole suurimaks ooperiheliloojaks. Tänapäevalgi
  • kuuluvad tema oopereid maailma ooperiteatrite põhifondi
  • Oberto
  • La Scala”
  • Aida”
  • Reekviemi
  • Don Carlos
  • Falstaff
  • Traviata
  • MUUSIKA MEIE ELUS
  • aru saamine
  • Ajaloos on
  • ikka ette tulnud juhuseid, kus selleks, et muusikat igaühele arusaadavaks
  • teha, on püütud seda võimalikult emotsionaalseks lihtsustada. /—/ Muusika
  • üldarusaadavust on võimalik saavutada ainult kahel moel - kas muudetakse
  • see võimalikult primitiivseks või õpib igaüks selgeks muusika keele
  • Samadele põhimõtetele tuginedes püütakse ka selgitada, nagu poleks muusika
  • õppimine selle mõistmiseks üldse vajalik, aitab paljast ilumeelest. Nii peabki igaüks end
  • piisavalt võimeliseks ja õigustatuks avaldama oma arvamust muusika esituse ja taseme
  • üle. Selletaoline seisukoht peab paika ehk revolutsioonijärgse, mitte mingil juhul aga
  • varasema muusika puhul

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

29
doc
Muusikaajalugu
10
doc
Muusikaajalugu
24
doc
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
2
docx
MUUSIKA AJALUGU
17
docx
MUUSIKAAJALUGU
3
pdf
Muusika ajalugu
39
odt
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
10
docx
Muusikaajastud





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !