Fakte metallidest (5)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

9. klassi keemia

3.Kuidas jagatakse metalle(sulamistemp., tiheduse ja kõvaduse järgi) Näide! Sulamistemperatuuri järgi suhteliselt madalad (alla 500 kraadi) (Sn, Pb, Zn) - keskmised (500-1100 kraadi) (Mg, Al, Ag, Cu) - kõrged (üle 1100 kraadi) (Fe, Cr) Tiheduse järgi - kerged (alla 5g/cm3) (Mg, Al) - mõõdukalt rasked(5-10g/cm3) (Sn, Fe, Cu) - väga rasked ( üle 10g/cm3) (Ag, Pb, Au) Kõvaduse järgi - kõige suurema kõvadusega metall on Gr - kõige pehmem metall on Au  4. Millised metallid on head elektrijuhid ja millised on hea peegeldusvõimega? Elektrijuhid- kõige paremad elektrijuhid on vask ja hõbe aga ka alumiinum Peegeldumisvõime- õhukese peegelsile metallkiht kantakse peegliklaasitagaküljele, enamaste hõbe või alumiinum 5. Metallide ja mittemetallide erinevused. OMADUS METALLID MITTEMETALLID Agregaatolek Tahkes olekus (erand on Hg) Tahkes või gaasilises olekus

Keemia

4

doc

Metallid 2

KEEMIA KT METALLID Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid reageerivad vähe. Redutseerija (aine, mille osakesed loovutavad elektrone) on metall. Redutseerimine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb Oksüdeerija (aine, mille osakesed liidavad elektrone) on mittemetall. Oksüdeerimine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi oks.aste kasvab. Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Metallide reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid.

Keemia

2

doc

Metallide füüsikalised omadused

METALLID 1. Füüsikalised omadused · Peaaegu kõik metallid on toatemperatuuril tahked ained, erandiks on elavhõbe (Hg). · Enamik metalle on hallika värvitooniga (erand on punakasroosa vask ning kollane kuld). Metallid peegeldavad tavaliselt hästi valgust ­ neile on omane metalne läige. · Metallid on head soojusjuhid ja elektrijuhid. · Enamik metalle on suhteliselt plastilised, hästi sepistatavad. 2. Metallilised elemendid ja perioodilisuse süsteem Enamik elemente on metallilised. Nad asuvad nii A- kui ka B-rühmades. Kõik perioodid peale esimese algavad metallilise elemendiga ja lõppevad mittemetallilisega. A-rühma number võrdub elemendi aatomi väliskihi elektronide arvuga, B-rühma

Keemia

2

docx

Metallid - referaat

METALLID Metall on keemiline element, mis lihtainena on metall. Metallide sarnased omadused: tahked, läikivad, head soojus- ja elektrijuhid, plastsed, hõbehallivärvusega (välja arvatud kuld ja vask) Metallide erinevused : sulamistemp., tihedus, kõvadus (pehmed plii, kuld ,Na), Mustmetallid ­ raud ja tema sulamid, mis töötlemata olekus on kaetud musta oksiidikihiga. Metalliliste elementide aatomite VÄLISKIHIS on suhteliselt vähe elektrone (1- 3) ja neid hoitakse NÕRGALT kinni, seetõttu loovutavad metallid väliskihi

Keemia

12

doc

Kordamisküsimused metallid 2016

happe anioonidest  redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub  oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine  leelismuldmetall: IIA rühma elemendid  katioon: positiivse laenguga ioon  korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks (loovutab elektrone)  oksüdeerija: aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes)  redoksreaktsioon: keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teisele, sellega kaasneb elementide o.a- muutus  leelismetall: IA rühma metallid, kõige aktiivsemad  siirdemetallid: B-rühma metallid

Geograafia

35

ppt

METALLID

METALLID ÕPPEMATERJAL 9. KLASSILE KOOSTAJA: KÜLLI PÄRTELSON © Külli Pärtelson, 2001  SISUKORD 1. METALLID ARGIELUS 2. ÜLDOMADUSED 3. AATOMI EHITUSE ERIPÄRA 4. KEEMILISED OMADUSED 5. KOKKUVÕTE  I. METALLID ARGIELUS IGAPÄEVAELUS HEADE OMADUSTE ASENDAMATU TÕTTU MATERJAL KASUTATAKSE VÄGA LAIALDASELT SUHTELISELT HÄSTI TOODETAKSE JUBA TÖÖDELDAVAD 6000 - 7000 AASTAT  ALUMIINIUM KÖÖGINÕUD, KONSERVIKARBID ELEKTRIJUHTMED PEEGLID VÄRVID AUTO- JA LENNUKI OSAD  RAUD TÖÖRIISTAD KÖÖGINÕUD

Keemia

5

docx

Keemia: metallid ja mittemetallid, elektrolüüs, keemiline vooluallikas, korrosioon, sulamid

Metallid Oksüdeerija Redutseerija Liidab elektrone Loovutab elektrone o.a väheneb o.a suureneb Redutseerub oksüdeerub Metalliaatomid on Alati redutseerijad, o.a alati positiivne Metall + Mittemetall = binaarne ühend Leelismuldmetallid – II.a rühma metallid Amfoteersed ühendid – ühendid, mis reageerivad nii hapete kui ka alustega • Metall on seda aktiivsem, mida kergemini ta loovutab väliskihi elektrone (Aktiivsus sõltub sellest, kui metalliline metall on) • Metalli ja mittemetalli vaheline reaktsioon on redoksreaktsioon, milles metall redutseerija ja mittemetall oksüdeerija. • Metallide aktiivsust vesilahustes toimuvates reaktsioonides iseloomustab asukoht metallide pingereas. • Metalli reageerimine happe lahusega on redoksreaktsioon, milles

Anorgaaniline keemia

6

doc

METALLID (lk.121-176)

METALLID (lk.121-176) 1. Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad, kuigi reaktsioonid võivad siiski vähesel määral toimuda. Keemilistest reaktsioonides käituvad metallid alati redutseerijana. Metalli reaktsioon mittemetalliga kui redoksreaktsioon. - Liidetud elektronide arv on alati võrdne loovutatud elektronide arvuga.

Keemia

Kommentaarid (5)