50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tauno tikko
Õppematerjali autor
eristata faili nimes suur- ja väiketähti. 13. Mida näitab faili nimelaiend? Kuidas seda kirjutatakse? Kuna failides säilivad nii programmid kui dokumendid, siis segaduste ärahoidmiseks kasutatakse iga failitüübi jaoks erinevaid nimelaiendeid. Faili nimelaiend koosneb tavaliselt kolmest tähest. Nimelaiend kirjutatakse faili nime järele ning eraldatakse sellest punktiga. Näiteks tekstifaili nimelaiend võib olla .txt või .doc. Kui faili nimi on .txt-laiendiga, siis sisaldab fail vormindamata teksti. Kui faili nimelaiend on aga .doc, siis on selles failis lisaks tekstile salvestatud ka teksti vormindamise kirjeldus. Pilte hoitakse tavaliselt failides laienditega .jpg, .gif, .tif või .bmp, veebilehekülgi aga .htm või .html. 14. Millised on tekstifaili nimelaiendid? Aga programmifaili? Näiteks tekstifaili nimelaiend võib olla .txt või .doc. Kui faili nimi on .txt-laiendiga, siis sisaldab fail vormindamata teksti. Kui faili nimelaiend on aga
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on
· Avada menüüst File alammenüü New. · Valida sealt soovitud faili tüüp. Näiteks Text Document. · Tippida klaviatuurilt sisse kausta nimi. · Vajutada sisestusklahvi ENTER. Luuakse uus valitud tüüpi andmefail, mille suurus on esialgu 0 KB. loodud faili saab avada hiire topeltklõpsuga ja siis sinna soovitud andmed sisestada. Hiljem tuleb andmete säilitamiseks faili sisu uuesti salvestada Kiirikooni loomiseks tuleb: · Aktiviseerida fail või kaust, millele soovitakse kiirväljakutset teha (klõps sellel). · Valida menüüst File käsk Create Shortcut. Faili või kausta nime muutmine Faili või kausta ümbernimetamiseks tuleb: · Märgistada fail või kaust see. · Valida menüüst File käsk Rename. · Trükkida sisse objekti uus nimi ja vajutada sisestusklahvi ENTER. Teine, kiirem võimalus on teha faili või kausta nimel hiire parempoolse nupuga klõps ja
· Avada menüüst File alammenüü New. · Valida sealt soovitud faili tüüp. Näiteks Text Document. · Tippida klaviatuurilt sisse kausta nimi. · Vajutada sisestusklahvi ENTER. Luuakse uus valitud tüüpi andmefail, mille suurus on esialgu 0 KB. loodud faili saab avada hiire topeltklõpsuga ja siis sinna soovitud andmed sisestada. Hiljem tuleb andmete säilitamiseks faili sisu uuesti salvestada Kiirikooni loomiseks tuleb: · Aktiviseerida fail või kaust, millele soovitakse kiirväljakutset teha (klõps sellel). · Valida menüüst File käsk Create Shortcut. Faili või kausta nime muutmine Faili või kausta ümbernimetamiseks tuleb: · Märgistada fail või kaust see. · Valida menüüst File käsk Rename. · Trükkida sisse objekti uus nimi ja vajutada sisestusklahvi ENTER. Teine, kiirem võimalus on teha faili või kausta nimel hiire parempoolse nupuga klõps ja valida avanenud hüpikmenüüst korraldus rename
Alustamine Windows XP-ga Tere tulemast Windows XP -- kõige töökindlama, võimalusterohkema ja põnevama Windowsi versiooni kasutajaks! See juhend sisaldab hõlpsastimõistetavaid juhiseid, kuidas kasutada arvutit, luua Internetiühendus, hallata faile ja kaustu, printida pilte ja dokumente, kuulata muusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus
Valikuaknakese peal näidatakse ära parajasti aktiivne kataloog. · Drives: - saab valida ketta, kust Te soovite faili avada. · List Files of Type: - saab valida sablooni, milliseid faile näidatakse failivaliku aknakeses. Vaikimisi on sablooniks *.xls, st. failivaliku aknakeses näidatakse ainult .xls laiendiga faile. Kõikide failide nägemiseks, tuleb valida All Files (*.*). Kuidas avada faili Sammhaaval selgitus: 1. Valida ketas, kus fail asub - teha valikus Drives: hiireklõps selle ketta nimel, kus fail asub. 2. Aktiviseerida kataloog, kus fail asub - teha valikus Directories: topeltklõps vastava kataloogi nimel. Aknakese kohale peab ilmuma vajaliku kataloogi nimi. Näide: on vaja aktiviseerida kataloog c:tmpkaido. Siis tuleb kõigepealt teha topeltklõps nimel c:, seejärel topeltklõps nimel tmp ja siis veel topeltklõps nimel kaido. Selle tulemusel ilmub aknakese kohale kiri c:tmpkaido 3
Eeliseks oma arvutisse paigaldamisel on üleslaadimise, testimise ja muutmise kiirus. Linux fännid võiks proovida LAMP serverit. Allalaadimine WampServeri leiad aadressilt http://www.wampserver.com/en/. Seejärel kliki nupul Download ja leia oma süsteemile vastav versioon. Mina teen valiku WAMPSERVER (64 BITS & PHP 5.3) 2.2E. Klikkides oma valikul antakse kolm hoiatust, kus esimest korda WampServeri paigaldamisel on kõige tähtsam paigaldada arvutisse Visual C++ 2010 SP1. Kuna minu arvutis on need kenasti tehtud, klikin tekstile you can download it directly. Selle peale alustatakse faili allalaadimist SourceForge kodulehelt. Pärast faili allalaadimist saad WampServeri kenasti arvutisse paigaldada. Paigaldamine Paigaldamiseks leia üles allalaetud WAMPSERVER fail ning tee sellel topeltklikk. Paigalduse alguses võidakse hoiatada tundmatu tootja eest, aga surume hirmud alla ja käivitame soovitud faili.
.............................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi..............................................................................................................5 C2.1.6 Operatsioonisüsteemide liigitus.................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid