FONEETIKA konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida inimesed teevad, kui nad räägivad või kuulavad kõnet ?
  • Mis kuuluvad ühte silpi ?
  • Mida teevad häälekurrud ?
  • Mis tahes elastses keskkonnas leviv võnkumine. Õhus levib heli kiirusega 344 m/s, vees 1480 m/s. miks heli levib õhus aeglasemini ?
 
Säutsu twitteris
Arvo Eek „Eesti keele foneetika I“
Clark & Yallop „An introduction to PHONETICS AND PHONOLOGY . Second edition
Foneetika ehk hääldus - ja häälikuõpetus
  • Kõne kirjeldamine
  • Häälikute ja nende käitumise uurimine kõnevoolus
  • Häälikud esinevad tavaliselt koos ja on üksteisega seotud, võivad esineda sõnas eri positsioonides, olla eri pikkustega, omavahel kombineeruda ja üksteist mõjutada.
  • Häälikuüleste nähtuste uurimine:
  • Rõhk (seotud silbiga , mis kannab rõhku sõna ulatuses või lause kontekstis ka sõnarõhk)
  • Kvantiteet (häälikupikkus)
  • Kõnemeloodia ehk intonatsioon (pikema lausungiga seotud, sõna ulatuses võib meloodia muutuda, toon võib kuuluda kokku rõhuliste silpidega – aktsent
  • Mida inimesed teevad, kui nad räägivad või kuulavad kõnet?
  • Kõige lihtsamas suhtlusahelas (= kõneakt) on kõneleja (kas räägin omaette või teisega ) ja kuulaja (kas enda või teise kõrv).
  • Kõnelemine algab peast . Ajus tekib mõte, mida kõnega kuulajale väljendada ja liigub mööda motoorseid närve kõneelundite poole. Elundite koostöös vormitakse mõte häälikuteks, mis seotakse sõnadeks, mis paneb õhu suus või ninas liikuma. Tekib võnkumine , mis lõpuks jõuab õhku – lause jõuab õhku ja paneb õhu võnkuma, tekitades kas perioodilisi või aperioodilisi õhuvõnkeid, muutes ka õhurõhku. Võnked panevad tööle kuulaja kõrva, jõudes kuulmiskäiku ja teosse, kust info liigub närve pidi edasi ajju.
  • Suhtlusega on seotud eri tasandid :

  • Lingvistiline tasand
  • Füsioloogiline tasand (seotud tajuga)
  • Akustiline tasand (kui kõne liigub õhus)
    Häälik – väikseim kuuldeliselt eristatav hääldusüksus, kõnevahend. Häälikul peab olema piisav kestus, et me võiks tuvastada, mis häälikuga (vokaali või konsonandiga) on tegemist. Häälikud on konkreetsed, neid on võimalik tajuda ja hääldada (erinevalt foneemist, mis on abstraktne häälikupere, millel pole tähendust). Häälikud on vokaalid (täishäälikud) ja konsonandid (kaashäälikud). Pole olemas keelt, kus oleks vaid vokaalid või konsonandid, sest nad esinevad alati koos. Tajume kuulmiselunditega, hääldame kõneelunditega. Häälikutel pole tähendusi. Häälikud ei kuulu keelesüsteemi. Häälikuid on lõpmatu hulk, sest see võib varieeruda (nt olenevalt tujust, keelest või inimesest endast). Võõrkeelt õppides tuleb omandada uued hääldusharjumused.
  • Artikulatoorne foneetika – kõne moodustamine. Erineb häälduskoht, häälduselundi aktiivsus. Häälikupaare eristab helilisus (nt s ja f on helitu, z ja v on heliline), mis näiteks võib ahtusest sõltuda. Häälekurdude võnkumine toimub kõris : helilise puhul toimub kerge surin.
  • Akustiline foneetika – häälikute moodustamisel tekkivad helilained . Pärast hääldust tekib häälelaine, tekib erinev aperioodiline laine. Inimene tajub ahtusest sõltuvalt müra .
    • Spektrogramm
    • Hääleriba – spektrogrammi osa, mis viitab helilisusele (häälekurdude võnkumine). Helitutel selge hääleriba puudub.
    • Müra intensiivsus – tekib ahtusest sõltuvalt, taju eristab helitut helilisest.
    • Kestus
    • Intensiivsus
    • Põhitoon

  • Taju- ehk auditiivne foneetika – kuidas kõneleja kuuleb või tajub kuuldut.
    • Vokaalinelinurk ehk –diagramm – kujutab suuõõnt, läbilõige sellest: diagrammi esimene osa on suuõõs.
    • Stiimul

  • Foneetiline transkriptsioon – häälduskiri. IPA on rahvusvaheline transkriptsioon. Sõnaraamatud kasutavad IPAt .
    Suhtlusahelas tekib alati tagasisidekanal, mida saadakse ka iseenda kõnest. Tavaliselt tekib oma hääle võõristamine, kui seda lindilt kuuldakse. Inimene kuuleb oma häält teisiti kui lindistuselt kuulates – see on seotud võngetega. Enda hääl jõuab oma kõrva kahte viisi: üks võnkumine tekib õhus, teine võnkumine tekib inimese sees. Tagasisidega võib kaasneda viivitus, mille tagajärjel kõne muutub.
    Foneetika seotus teiste teadusharudega
    • Reaalteadused:
    • Humanitaarteadused:
    • Keeleteadus (tavaliselt uuritakse keelt)
    • Psühholoogia (tajufoneetika)
    Foneetika on ebatüüpiline humanitaarteadus, sest tegeletakse palju statistika, arvandmetega.
    Foneetikute tegevusalad
    • Eri keelte häälikud
    • Eri keelte prosoodianähtused
    • Patoloogiline kõne, kõnehälbed ja –häired
    • Ortoeepia (= keele õige hääldus)
    • Kõnetehnoloogia
    Foneetika rakendusviisid
    • Logopeedia ehk kõneravi
    • Lavalise kõne õpetamine näitlejatele, lauljatele
    • Pedagoogika, nii ema- kui võõrkeele õpetamisel
    • Kõnekunsti (= retoorika ) õpetamine
    • Hääleravi
    • Kohtufoneetikas kõnetuvastamiseks helilindilt
    • Kõnetehnoloogias kõnesüntees, -tuvastus ja kõnelejatuvastus
    Kõneelundid
    Kõneelundeid (= kõneaparaat) on vaja kõne loomiseks.
    • Hingamiselundid – hääle tekitamine ja vajaliku õhuvoolu tagamine.
    Nina, hingetoru ehk trahhea , 2 kopsutoru ehk bronhi, 2 kopsu, vahelihas ehk diafragma
    Hingamise3 faasi:
    • sissehingamine (aktiivne hingamisfaas; vahelihas tõmbub kokku, roided tõusevad, mis laiendav rinnaõõnt, mille abil õhk saab kopsudesse voolata)
    • väljahingamine (passiivne hingamisfaas; kopsumaht väheneb, õhk liigub kopsudest välja)
    • hingamispaus
    Jõudehingamine – õhuvoolu ei kasutata kõnelemiseks. Hingamisfaasid on ühepikkused, rahulikus rütmis vahetatakse kopsudest sisse-välja õhku. Vahetatakse välja 0,5–1 l õhku. Jõudehingamine on kontrollimata eluksvajalik tegevus, mis toimub u 12 korda/min.
    Kõnehingamine – hingamisfaasid eri pikkusega: väljahingamine pikeneb. Õhk tõmmatakse kiiresti kopsudesse ise samal ajal rääkides. Väljahingamisfaas
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    FONEETIKA konspekt #1 FONEETIKA konspekt #2 FONEETIKA konspekt #3 FONEETIKA konspekt #4 FONEETIKA konspekt #5 FONEETIKA konspekt #6 FONEETIKA konspekt #7 FONEETIKA konspekt #8 FONEETIKA konspekt #9 FONEETIKA konspekt #10 FONEETIKA konspekt #11
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mirell Põlma Õppematerjali autor

    Mõisted

    Sisukord

    • Foneetika ehk hääldus- ja häälikuõpetus
    • Häälik
    • Foneetika seotus teiste teadusharudega
    • Foneetikute tegevusalad
    • Foneetika rakendusviisid
    • Kõneelundid
    • Vokaalide artikulatoorsed jooned
    • IPA VOKAALDIAGRAMM
    • Monoftong
    • Diftong
    • Triftong
    • HÄÄLDUS- EHK MOODUSTUSVIIS
    • FONATSIOON
    • Õhuvoolumehhanismid ehk –tüübid
    • KOARTIKULATSIOON
    • *nummer : num
    • AKUSTILINE FONEETIKA
    • Sinusoidaalne võnkumine
    • Liitheli
    • Kõnehääl
    • Spektrogramm

    Teemad

    • FONATSIOON
    • voicing
    • sts, hts
    • mes amis
    • number >

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    11
    rtf
    Foneetika konspekt
    6
    doc
    Eesti foneetika ja fonoloogia eksami kordamisküsimused
    26
    docx
    Semiootika KONSPEKT
    8
    docx
    Morfoloogia konspekt
    16
    docx
    Semiootika loengukonspekt
    25
    doc
    Üldkeeleteaduse konspekt
    21
    doc
    Üldkeeleteaduse konspekt
    16
    ppt
    Foneetika





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !