liiga palju enda ressursse käibekapitali, mis ei pruugi sugugi mitte kõige parem lahendus olla. Kuid võrreldes eelmiste aastatega on 2012. aastal olukord paranenud ning näitaja on alla 1 ehk 0,88. See tähendab, et raha on hakatud efektiivsemalt kasutama. Samas võib nendest näitajatest järeldada, et ettevõte on kõigil neljal aastal võimeline suure osa oma lühiajalistest kohustustest koheselt tasuma. 3.4 Äritegevuse rahavoo taseme suhtarv Äritegevuse rahavoo taseme suhtarv iseloomustab ettevõtte võimet genereerida rahavoogu äritegevusest, millega saaks katta lühiajalisi kohustusi. Antud suhtarvu kasutamine ettevõtte likviidsuse hindamisel on suhteliselt uus ning on peamiselt tingitud lähenemisviisist, et näitajad nagu kasum ja varade tase ei väljenda tekkepõhisest arvestusest tulenevalt piisavalt õigesti ettevõtte tegelikku maksevõimet. Seega äritegevuse rahavoo taseme suhtarv näitab
Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mõista finantsaruandlust ja on aluseks finantsotsuste vastuvõtmisel. Finantsaruandlusest saavad ettevõtte tegevuse kohta informatsiooni nii majandusjuhid kui ka kreeditorid, aktsionärid, kliendid, tarnijad, revidendid ja konkurendid. Ettevõtte finantsseisundi hindamiseks vajalikud algandmed; Aruandluse kvaliteet ja kasutatud arvestusmeetodid; Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne; Likviidsus, tulukus, kapitali struktuur, varade kasutamise efektiivsus; Struktuurianalüüs; Trendianalüüs; Probleemid suhtarvude arvutamisel ja tõlgendamisel. Ettevõtte tegevust võib analüüsida, kasutades selleks kas (a) fundamentaalanalüüsi või (b) tehnilist analüüsi. Finantsanalüüs kuulub nendest esimese, s.o. fundamentaalanalüüsi, meetodite hulka. Finantsanalüüs hõlmab endast peamiselt ettevõtte finantsaruannete analüüsi, ja ka ettevõtte väärtpaberitega seotud turuanalüüsi.
ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest (Raamatupidamise seadus § 15). Tähtsamad infoallikad finantsanalüüsi koostamise seisukohalt on raamatupidamise aastaaruandesse kuuluvad bilanss ja kasumiaruanne. Raamatupidamisbilanss loetleb aruandeperioodi lõpus ülesse kõik ettevõtte varad, kohustused ja omakapitali. Varad näitavad ettevõtte poolt kontrollitavaid majanduslikke resursse. Kohustused ja omakapital näitavad kreeditoride ja omanike nõuet ettevõtte varade suhtes (Jablonsky, Barsky 1998, lk 5). Ettevõtte finantsseisundit mõjutavad tema poolt kontrollitavad majanduslikud ressursid, finantsstruktuur, likviidsus ja maksevõime. Kasutajale on kasulik selline informatsioon, mis käsitleb ettevõtte poolt kontrollitavaid ressursse ja nende rakendamist lähiminevikus, sest see võimaldab hinnata ettevõtte võimet teenida raha ja selle ekvivalente tulevikus.
Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise likviidsuse näitajatest on eelkõige huvitatud organisatsioonid või isikud kes annavad firmale lühiajalist laenu. Lühiajalise likviidsuse näitajad on järgmised: Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhaskäibekapital polegi suhtarv vaid rahaline suurus ja sellest tulenevalt ei ole ta firma suurust ja tegevusmahtu arvestamata otsehinnanguteks kohane vaid teda tuleb vaadata seoses firma teiste varade ja kohustustega. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi , mis on kasutatav
3.1.1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio) Lühiajalise võlgnevuse üldine kattekordaja näitab, mitu korda ületab käibevara kogumaksumus lühiajaliste kohustuste kogusummat ehk mitme Euro ulatuses on ettevõttel käibevara üle ühe Euro lühiajaliste kohustuste katteks. Selle suhtarvu hinnang käsitleb ettevõtte hetkeseisu ehk olemasoleva käibevara võimet katta olemasolevaid lühiajalisi kohustusi. Kuna see suhtarv ei arvesta käibevara komponentide erinevat likviidsustaset, tuleb pöörata tähelepanu mitte ainult tema arvulisele suurusele, vaid ka käibevara ja kohustuste struktuurile. 8 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine CR = käibevara/lühiajalised kohustused OÜ JALIANHE 2012/2013 CR = 7670 / 2927 = 2,6 2013/2014 CR = 11018 / 3996 = 2,8 2014/2015 CR = 11883 / 4080 = 2,9 2015/2016 CR = 14117 / 5034 = 2,8
võõrkapitaliga. Ettevõtte jaoks on hea, kui võlakordaja on kuni 70% ning antud juhul 15 Estravel mahub sellesse vahemikku. Autorite arvates peaks ettevõte järgmistel aastatel kasutama finantseerimiseks rohkem omakapitali, et vähendada võimalikku äririski. Ettevõtte maksevõimelisust näitab ka soliidsuskordaja, mis näitab omanike panust ettevõttesse: E (2.12) SO = . A kus E omakapital (eurot). Kolme aasta soliidsuse näitajate puhul on näha, et omanikud finantseerisid ettevõtte tegevust 30% ulatuses. Tabel 2.5. võtab eelmainitud suhtarve kokku ning näitab nende numbrilisi väärtusi. Tabel 2.5. Maksevõime ja kapitali struktuuri suhtarvud 20092011 Suhtarvud 2009 2010 2011 Intresside kattekordaja (TIE) 0 4,9 5,5
................................................................................................................................................................ 62 SISSEJUHATUS Käesoleva aruanne autor käis läbi üheksa nädalast majandusarvestuse ja finants analüüsi praktikat. Antud praktika objektina oli OÜ Abilis. Praktika läbimise ajal autor tutvub erinevate dokumentidega, mis on seotud raamatupidamisega, teeb finants analüüsi ja saab praktilisi kogemusi raamatupidamises, teiste sõnadega aitab pearaamatupidajale vormistada dokumente, mille käigus kinnitab oma teoreetilisi teadmisi. Praktika läbimise peaeesmärk on rakendada teoreetilisi teadmisi praktikaettevõttes ning
printsiibist (alustab kõige likviidseim vorm raha). - Kohustused on bilanssi paremal pool ning nad iseloomustavad allikaid, mille alusel ettevõte varasid rahastatakse. Bilanssi parem pool on ülesehitatud ka likviidsuse põhimõttel, aga siin tähtis on aeg lühiajalised ja pikaajalised kohustused (likviidsuse tunnuseks on see kiirus, mis aja jooksul midagi saab rahaks muuta). Ettevõte varade ja kohustuste vahe on omakapital. Ettevõte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks, esimesed on kiiresti realiseeritavad või 1 aastaga tarbitavad varad (raha/pank, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, eelmiste perioodide kulud ja varud); käibevarade see osa, mida saab kiiresti ja ilma oluliste kuludeta rahaks muuta, nimetatakse likviidseks varaks. Ettevõtte rahandus 4 RP089
kasutamine on bilansi vasakul pool. Finantsanalüüs Finantsanalüüs on hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale lähtuvalt tema finantsnäitajatest. Analüüsi võib teha möödunud perioodi kohta, tänase päeva (oleviku) kohta või tuleviku prognoosi koostamiseks. Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mista finantsaruannete näitajaid ja nende sisu. Analüüso tulemuste alusel on võimalik langetada põhjendatud finants otsused. Finantsnäitajate vastu on kindlasti huvi nende vastu kreeditoridel, aktsionäridel, töötajad, tarnijad jne. Finantsanalüüsi võib jaotada kolem etappi: 1. ettevalmistav etapp- siin määratakse kindlaks analüüsi eesmärgid, need omakorda sõltuvad sellest, kellele analüüs on suunatud või milliseid küsimusi tahetakse lahendada. Sõltumata eesmärgi püstitusest tahetakse pea alati saada vastust järgmistele probleemidele:
Need on keerulised ülesanded, mille teostamiseks puudub täppisteaduslik aparatuur. Aastakümnete jooksul on välja töötatud päris palju ärirahandusalaseid matemaatilisi mudeleid, mis oskuslikul rakendamisel on kindlasti abiks igapäevaste ja ka pikemaajaliste ülaltoodud rahandusotsuste ja ülesannete täitmisel. 1.2. Finantsinstrumendid Finantsinstrumendiks nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. Ettevõtte finantseerimisel peab arvestama finantseerimisvajaduse loomuga (ajutine või alaline), tulevaste rahavoogude loomuga (riskitase, ajastatus, valuuta), ettevõtte arenguetapiga, laenuandjate piirangute ja nõuetega (tagatis, omafinantseerimise osa) ja ettevõtte juhtimisega seotud asjaoludega (corporate governance, sh kontrollosaluse säilimine jms). Vastavalt toodud parameetritele tuleb valida ka sobivad finantsinstrumendid. Finantsinstrumendid jagunevad järgmiselt:
meetodeid ning ettevõte finantsaruannete andmeid. Analüüsi võib teostada möödunud perioodide hetkeseisundil ja tuleviku oodatava finantsolukorra kohta. Analüüsitulemusi saab ettevõtesiseselt ja väliselt kasutada. Siseselt peamiselt finantsotsuste tegemiseks või prognooside koostamiseks. Välistel tarbijatel võivad olla väga erinevad huvid ettevõte vastu, tarnijaid huvitab ettevõte likviidsus, kreeditore, milliseks kujuneb ettevõte seis tulevikus kui saabuvad laenutähtajad jne. Finantsanalüüsis võib eristada kolme põhietappi. Esimene on ettevalmistav etapp selle käigus määratakse analüüsi eesmärgid, mis omakorda sõltuvad sellest, kellele finantsanalüüs koostatakse või millistele küsimustele tahetakse vastuseid. Läbivateks probleemideks, millele analüüs peab andma vastuse, milline on
Efektiivsuse ehk aktiivsuse analuus (kitsamalt ka varade kasutamise efektiivsuse analuus) võimaldab anda hinnangut, kui efektiivselt on ettevõte kasutanud oma varasid. Nimetatud analuusi tuleb eristada kasumlikkuse ehk rentaabluse analuusist, sest viimane tegeleb kasumiga, aga efektiivsus on seotud nö kiirusega. Suhtarvud: 1. Varade kaibekordaja 2. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde 3. Varude kaibevalde 6. Likviidsus ja maksevõime (tuua naiteks mõlemast ka 1 suhtarv). Luhiajaline arvete tasumise võime . Maksevõime on ettevõtte pikaajaline makse tasumise võime soliiduskordaja. 7. Rentaablus (tuua naiteks ka 2 suhtarvu). Suhtarvud: Varade rentaablus ja kaiberentaablus 8. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde. Naitab mitu paeva on kliendid võlgu keskmiselt ettevõttele. Hinnatakse paevades. 9. Raha konversioonitsukkel.
meetodeid ning ettevõte finantsaruannete andmeid. Analüüsi võib teostada möödunud perioodide hetkeseisundil ja tuleviku oodatava finantsolukorra kohta. Analüüsitulemusi saab ettevõtesiseselt ja väliselt kasutada. Siseselt peamiselt finantsotsuste tegemiseks või prognooside koostamiseks. Välistel tarbijatel võivad olla väga erinevad huvid ettevõte vastu, tarnijaid huvitab ettevõte likviidsus, kreeditore, milliseks kujuneb ettevõte seis tulevikus kui saabuvad laenutähtajad jne. Finantsanalüüsis võib eristada kolme põhietappi. Esimene on ettevalmistav etapp selle käigus määratakse analüüsi eesmärgid, mis omakorda sõltuvad sellest, kellele finantsanalüüs koostatakse või millistele küsimustele tahetakse vastuseid. Läbivateks probleemideks, millele analüüs peab andma vastuse, milline on
(17, lk 126) Rentaablus suhtarvude tulemusi väljendatakse reeglina protsentides. Kuid selle näitaja võib ka välja tuua kasumisummana majandusliku näitaja ühele eurole. Analüüsi teostamisel kasutatakse põhiliselt kolme rentaablusnäitajate rühma: müügikäibe rentaablus, varade kasumitootlus ja omakapitali rentaablus. (26, lk 27) Rentaablussuhtarvud näitavad ettevõtte võimet saada kasumit. Rentaabluse analüüs on oluline, kuna kõrge likviidsus või kapitali soodne struktuur ei pruugi tagada piisavat kasumit. (2, lk 319) 2. ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE TEGEVUSVALDKOND JA SENINE TEGEVUSSUUND. 2.1. TÖÖJÕUKASUTUS. Taabel 1. id_aa id_fa c_tu c_suu id_tooj id_maa id_m id_ a_karjatamine_v id_keskkonna sta rm up rus oud kond ahe lfa aljaspool piirang 2006 354 450 6 1 70 1 1 1
.......13 2.2 Vertikaalanalüüs...........................................................................14 2.2.1 Tallinna Vesi AS....................................................................15 2.2.2 Olympic Entertainment Group AS.....................................15 2.2.3 Tallink AS..............................................................................16 3. SUHTARVUD....................................................................................18 3.1 Likviidsus ja maksejõulisus.........................................................18 3.1.1 Raha ja pank müügituludest...............................................18 3.1.2 Maksevalmidus.....................................................................20 3.1.3 Lühiajaliste kohustuste kate...............................................21 2 3.1.4 Rahavoogude genereerimise võime....................................22 3
seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM KULUD KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tallinna Tehnikagümnaasium Skeem majandusaasta aruande komponentide kohta
seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM KULUD KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tehnikagümnaasium 2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD
seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM KULUD KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tehnikagümnaasium 2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD
seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM KULUD KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tehnikagümnaasium 2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD
laenukapital Laenukordaja: D = Intressi kandvate kohustuste kogumaht (Intressi ei kanna nt võlad töövõtjatele jms) Netolaen = Laenukapital - (raha ja ekv. + põhitegevusega mitte seotud finantsinvesteeringud) Laenu ja omakapitali suhe DER= D/E Bilansipõhiste suhtarvude miinused: - Erinevad instrumendid (eelisaktsiad, omanike laenud) ei oma selget liigitust, kas on E või D - Kui bilansiline omakapital on ajutiselt negatiivne, ei ole võimalik tulemusi tõlgendada - Arvutused ei võta arvesse, milline on laenude intressimäär (20% vs 2%) Miinuste lahendine kasutatakse: Interest coverage ratio (ICR) = EBIT / I (Mitu korda on intressieelne kasum suurem kui intressid. Kasuta pikaajaliselt) Laenuteeninduse kattekordaja kus LP - Liisingumaksed; PP - võetud laenude põhiosa maksed. Selgitab, kas ettevõte suudab loodava rahaga laene teenindada
tuleb pöörata tähelepanu kulude periodiseerimisele ning järgida tulude ja kulude vastavuse printsiipi. Lõputöö järgmistes peatükkides kirjeldatakse kasumiaruande skeemis 2 kasutatavaid tulu- ja kulukirjeid. Põhjalikumalt käsitletakse kasumiaruande skeem 2 struktuuri ja kasumiaruande analüüsimeetodeid. 1.1 Tulude olemus ja liigid Tulu on majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali (RPS, §3). Tulu on majanduslik kasu, mille saajaks on ettevõte ise. Kolmandate osapoolte nimel kogutud summad ei ole ettevõtte tulu. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses (RTJ 10, §10). Ettevõte mõõdab tulu rahas või raha ekvivalentides ning info esitatakse kasumiaruandes. Vahest võib osutuda vajalikuks tulusumma korrigeerimine, kuna tekkepõhise arvestuse korral
KOKKU 5 501 110 5 427 335 Tabel 4 Võlad töövõtjatele 31.12.2009 31.12.2008 Intessivõlad 129 018 216 376 Muud viitvõlad 805 790 1 276 930 KOKKU 934 808 1 493 306 Tabel 5 Muud võlad 5. OMAKAPITALI ARVESTUS Aktsiaseltsi omakapital koosneb: Aktsiakapital sellel kirjel kajastatakse aktsiakapitali nimiväärtuses Ülekurss kajastatakse aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu, tehingutel omaaktsiatega aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe, omaaktsiate kustutamisel 21 aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe (miinus) aktsiatehingutega seotud otsekulud
Kohustus - rp. kohuslase võlg, mis nõuab tulevikus varast loobumist. Kohustuste põhitunnuseks loet. e/v võlgnevuse olemasolu. Kohustused tulenevad möödunud tehin- gutest või teistest minevikusündmustest. Kohustuste kajastamisel on oluline: · kas näidata bilansis: bilansis näidatav kohustus peab olema tunnustatud ja mõõdetud, · kas avalikustada lisades, · kas üldse mitte avalikustada. E/v bilansis on passiva pool sisuliselt jaot. 2-ks osaks: kohustused ja omakapital. Kohustused jaot.: I. Lühiajal. kohustused - maksetähtaeg on bilansipäevast arvestades 1 a. või vähem. Esinevad bilansis 8 põhirühmana: võlakohustused, ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest, võlad hankijatele, mitmes. võlad, maksuvõlad, viitvõlad, lühiajalised eraldised, muud ette- makstud tulev. per. tulud. Lühiajal. kohustused jaot. 3 kategooriasse: 1) Determineeritavad - lühiajal. kohustused, summalt täpselt määratletud (tasumata arved, panga-
.. · Signaliseerimisefekt (signaling effect) · Kliendiefekt (clientele effect) Aktsiadividend (stock dividend). Lihtaktsiates makstav dividend, mille väljamaksmise korral ettevõtte finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb passivas, aktiva jääb samaks. Põhimõtteliselt sarnane fondiemissioonile. Fondiemissioon, aktsiadividendide maksmine (stock dividends). Läbi fondiemissiooni muutub vaba omakapital (see, millest võib teha väljamakseid aktsionäridele) seotud omakapitaliks. NB! Tulumaksuseadus ei käsitle fondiemissiooni dividendide maksmisena, st. fondiemissiooni läbiviimisel ei tule maksta dividendide avansilist tulumaksu (s.o. 2007. aastal 22/78, 2008. aastal 21/79 ning alates 2009. aastast 20/80). Jääkdividendide teooria (residual dividend theory). Teooria, mis väidab, et väljamakstavad dividendid võrduvad kasumisummaga, mis jääb üle peale investeeringute finantseerimist.
12.2004 18 Bilanss seisuga 31.12.2003 o Perioodi aruanded: Kasumiaruanne 2004 Rahakäibe aruanne 2004 Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUM–KULUD–KAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG – RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. o Majandusüksuse printsiip
töögruppide vahel st suur püramiid) ning seetõttu keeruline luua alt-üles ja ülevalt-alla kulgevat mõõdikute süsteemi. Mõõdikute süsteem baseerub paljudel erinevatel mõõdikutel ning info kogumine on aeganõudev. 18. Millised on turuväärtusel põhinevate mõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Lisanduv turuväärtus MVA = ettevõtte turuväärtus - investeeritud kapital. Investeeritud kapital = omakapital + intressi kandvad kohustised bilansilises maksumuses = varad – mitterahalised bilansikirjed Puudused: 1. Ei arvesta kapitali alternatiivkulu 2. Ei saa arvutada üksuse tasemel ning avalikult mittekaubeldavate aktsiate puhul 19. Millised on finantsmõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Finantsmõõdikud - EPS, ROIC, ROE, EP, EVA, DCF. EPS - kasum aktsia kohta (EPS kasv %) = (puhaskasum – eelisaktsia dividendid) / kaalutud keskmine aktsiate arv Puudused: 1
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organ
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE ARENDUSPROJEKTIDE FINANTSEERIMINE JA SEOTUD MÕJURID Bakalaureusetöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele Ene Kolbre ................................. (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees
Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid?
Seega võib majandusarvestust vaadelda kui paindlikku, dünaamilist ja ANALÜÜTILIST informatsioonisüsteemi. 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad Välistele huvigruppidele suunatud kohustuslik aruanne on majandusaasta aruanne, mille olulisemad osad on tegevusaruanne ning raamatupidamise aastaaruanne kooskõlas rahvuslike raamatupidamisstandarditega või Rahvusvaheliste Finants- aruandluse Standarditega (ingl k International Financial Reporting Standards, lüh. IFRS). Nendes aruannetes puudub enamasti põhjus-tagajärg seos rahaliste ja mitterahaliste näitajate vahel. Huvigruppidel ei ole võimalik mõista, millised on ettevõtte tegevuse tegelikud kulud, tänu millele kavatseb ettevõte tulevikus kasumit teenida, mis omakorda tekitab küsimuse, kas ettevõte on pikas perspektiivis jätkusuutlik. Ettevõtete aruanded on keskendunud finantsinformatsiooni pakkumisele,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool TOIDU- JA ESMATARBEKAUPADE JAEMÜÜGI ETTEVÕTTLUSEKSKKOND LÄTIS Uurimustöö aines ettevõtte majanduse alused Juhendaja: professor Maksim Saat Tallinn 2007 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite kõikidele töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. 03. mai 2007 Üliõpilase kood: Üliõpilase E-posti aadress: SISUKORD TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL...................................................................................1 Tallinn 2007.........................................................................................................................1 Sisukord......................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
