Facebook Like

FILOSOOFIA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia?
    Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi:
    • Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha.
    • Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada.
    • Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast.
    Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale .
  • Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks?
    Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia , bioloogia , anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia , psühholoogia, matemaatika ), ja maistest asjadest ( eetika , riigiteadus ).
  • Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate?
    Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel . Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha.
    • Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri.
    • Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub (nt imestus , mis on fundamentaalne alus- küsimus miks on asjad ja maailm selline nagu ta on).
    • Descartes - filosoofia saab alguse radikaalsest kahtlusest. Filosoofiaga saab algust teha nii, et kõige pealt seame kahtluse alla kõik selle, mis on vähegi võimalik ning kahtleme selles, milles on üldse võimalik kahelda ning siis vaadata, kas jääb alles midagi, milles pole enam võimalik kahelda. Siis on leitud esimene pidepunkt, milles saab alustada filosoofia ülesehitust.
    • Camus - filosoofia saab alguse absurdist. Tunne, millest filosoofia algab- võõrandatus ümbritsetavast, tihkus.
    • Bibihhin - meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse.

  • Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad?
    Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras.
    Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus.
    Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine).
  • Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta?
    Kas filosoofial on ajatu loomus, olevus? Kas on olemas normatiivne etalonkuju, millega võrrelda, kas mingi asi või nähtus on filosoofiline või filosoofia? Filosoofia kujutab endas suurt hulka teksti ning pole kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada.
  • Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses?
    Filosoofid vaevavad ennast selliste probleemidega, mis tegelikult ei eksisteeri. On olemas meeleolu ning kõik fundamentaalne filosofeerimiseks kuid seda tunnet peetakse tähtsusetuks ning seda tunnet ei kuulata, seda eiratakse ning sellest minnakse üle.
    Nõustun sellega, et filosoofid mõtlevad enda jaoks välja probleeme, millest filosofeerida . Kuid samas on see ka vajalik- see võib anda uusi mõtteaineid mõnes teises valdkonnas, tuua välja mingeid erilisi seoseid . Samuti nõustun sellega, et igal inimesel võib tulla peale soov filosofeerida, või teevad nad seda isegi enese teadmata. Tihti peetakse filosoofilist arutelu või mõtteid vähetähtsateks, tänapäeval kaaluvad selle üle kiire elutempo ning pidev muretsemine, soov pürgida materiaalsete eesmärkide poole.
  • Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage!
    Inimene on keskpunkt eimillegi ja millegi vahel, olematuse ja lõpmatuse vahel. Olematuse jaoks on inimene kõiksus, lõpmatuse jaoks olematus. Kui võrrelda inimest kõige väiksemate osakestega, mida ta ise ei näe ning millest tal aimugi pole, on ta tähtis, suur, kõikvõimas. Kuid kui kõrvutada inimene ja ja universum , siis oleks inimene kui olematus. Meie meeled ei taju midagi äärmuslikku, seetõttu on äärmuslikud omadused meile vaenlaseks. Äärmuslikke asju pole meie jaoks olemas, me hulbime keskel, seetõttu on meile kättesaamatud nii kindel teadmine kui täielik teadmatus.
  • Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab?
    Pascali sõnul on loomus täiesti loomulik. Loomus on esimene harjumus, nii nagu harjumus on teine loomus. Tema sõnul saab kõike asju muuta loomuseks ning paljud loomupärased asjad võivad kaduda. Loomuse ning harjumusega on seotud ka juhus . Harjumus on see, mis sunnib loomust tagant. Loomus tuleb välja siis, kui oma vaistule truuks jäädakse. Harjumused omanduvad keskkonnast ning nad määravad sisemised kalduvused, kuid loomus on omane sünnist saadik.
  • Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab?
    Inimesed püüavad oma vigu, oma tõelisi tundeid ja olemust enda ja teiste eest varjata, nad püüavad muuta neid märkamatuteks. Inimesed ei taha, et teised neid petaks, samas kui ise petavad nad nii ennast kui teisi. Tihti petetakse teisi enda kasu eesmärgil, nt meelitustega, räägitakse seda, mida on vaja selleks, et saada enda jaoks positiivne tulemus. Tõde on raske taluda- kuigi me võime öelda, et tahame kuulda tõde, siis sisemuselt jääb meisse see osa,mis ei talu tõde ning mis ootab meelitusi ning tahab kuulda enda kohta head, mitte midagi sellist, mis tooks välja tema vead ja puudused. Samuti ei taheta rääkida ka teiste kohta tõde. See mida inimene teisest räägib tema seljataga, on oluline, sest just siis räägitakse siiralt ja ausalt .
  • Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi?
    Tuleb näha vaeva, et mõelda, see on kõlbluse põhialus. Inimene teab, et ta sureb , teab, mille poolest on universum temast üle. Inimene teab oma puudusi, oma nõrkusi, mis teda teistest eristab, on mõtlemine ja seda peame kohtlema väärikusega ning selle nimel vaeva nägema.
  • Pascal kutsub inimest “mõtlevaks pillirooks.” Mida see tähendab?
    Pilliroog , sest ta on õrn ning kergesti hävinev, piisab natukesest, kasvõi ainsast tuuleiilist, et pillirooga hävitada. Niisamuti on vähe vaja selleks, et hävitada inimest. Inimene on väliselt habras , kuid mõtlemine annab talle vaimse jõu. Ruumiliselt haarab universum inimese, mõteldes aga haarab inimene universumi.
  • Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?
    Absursi esimesi märke on see, et tühjad mõtted ning kõned muutuvad mõttekaks. Absurd on maailma tihkus ja võõrus. Absurd on see tunne, see kõhedus mis inimeses tekib, kui ta tunneb endast õhkuvat ebainimlikkust, see võõras, keda näeme ennast peeglist vaadates. Elamine on mõttetus, absurdsus, harjumus, mis toob kaasa ainult ohvreid, inimene on elamise ori. Absurd on kogu aeg igal pool olemas.
  • Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi?
    Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest. Absurd tekib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest, inimese ja maailma vahel on kuristik, lõhe. Inimene tunneb ennast maailmas võõrana, rahutuna, inimene mõtleb oma harjumuspärasest elust, ta pole sellega rahul ning hakkab selle üle mõtlema, küsib milleks on seda kõike vaja? Absurd sõltub nii inimesest kui maailmast- ta on esialgu ainus side nende vahel, aheldab nad teineteise külge.
  • Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia?
    Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on tähendus/mõte? Kust see tuleb?
    Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümberlükata?
    Kes või mis on jumal? Kes vastutab maailmas kurja eest, miks kurjus eksisteerib?
  • Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias?
    Jumal on isiksus, inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb enda peale ja selle peale mida ta teeb. Jumal eksisteerib teisel pool aega ja ruumi, ta on igavene . 3 teda iseloomustavat tunnust: kõikvõimsus, ülim tarkus, ülim headus . Jumal ei manipuleeri inimesega, ta teab ette tema saatust, inimese otsusi. Jumal= transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants .
  • Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid.
    Seda, mida pole olemas pole võimalik tõestada, kuid sellesse on võimalik uskuda .
    Jumala olemasolu kohta on kaks positsiooni- ateistlik ja kristlik.
    Ateistlikud seisukohad:
    • Ludwig Feuerbach- jõudis järeldusele, et jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Jumal lohutab neid karmis maailmas.
    • Voltaire - kui jumalat pole olemas siis tuleks ta välja mõelda, et elu oleks parem.
    • Karl Marx- usk on oopium rahvale. Usk pole välja mõeldud lohutuseks rahvale, vaid ideoloogiliseks kujuks, millega manipuleerida uskujaid ennast.
    • Friedrich Nietzsche - jumal on surnud, teda pole olemas.
    • Sigmund Freud - kristlik religioon on neuroos, kollektiivne vaimuhaigus, mida tuleb ravida.
    Kristlik positsioon:
    Jumal on olemas, tema olemasolu pole raske tõestada., selleks on erinevad viisid:
    • Ontoloogiline tõestus- idee täiuslikust olendist, mille juurde kuulub olemine- järelikult eksisteerib täiuslik olend. Jumala olemus on olemine
    • Kausaalne tõestus- asjade põhjustaja otsimine, mis põhjustas asjade olemise?
    • Kineetiline tõestus- mis paneb asjad liikuma?
    • Kosmoloogiline tõestus- lähtus maailma korrapärast. Kuidas on tekkinud korrapärane maailm? Miks on maailm korrapärane?
    • Teoloogiline tõestus- kas vahendid on eesmärgiga vastavuses
    • „Eelhäälestuslik“ tõestus- füüsikaliste konstantide olemasolu tõestamine enne Suurt Pauku.
    • Eksistentsiaalne tõestus- paradiisi müüt-parim seletus inimese loomulikule nostalgiale.

  • Mis on teodiike ?
    Teodiike ehk jumalaõigustuse teooria. Teodiike moraalse kurjuse koha pealt: vaba tahte kohaselt on võimalik valida ja teostada kurjust , mis pole jumala tahe .
    Teodiike loodusliku kurjuse koha pealt: puudutab illusioone. Kosmilise disaini paratamatus : meie maailm on parim kõikidest võimalikest maailmadest, jumal on loonud maailmakorra, mille reeglite kogusumma annab kõige parema maailma.
  • Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses.
    T. Aquinas- ratsionaalne seisukoht- loomupärased ( nendeni võib jõuda loogikat rakendases, mõtlemise tulemusena, kogemuste kaudu) ja ilmutuslikud (ei jõua ise õppimise teel) tõed. Tema arvates on jumala olemasolu võimalik tõestada, kuid seda, et jumal on kolmainsus, selleni me ise oma mõistuse vahendina ei jõua, selleks on vaja ilmutust.
    D. Hume , W. James- mõõdukas seisukoht- on asju, mida me ei saa teada ( nt seoses armastuse, sõprusega). Teatud situatsioonides, milles me ei saa kindlad olla on mõistlik panustada usu peale.
    Augustinus, Kierkegaard - irratsionaalne- usutõdede küsimuses mingit tõestust ei ole. Usutakse sellepärast, et ei mõisteta.
  • Kuidas Cioran kirjeldab inimest?
    Igas inimeses on peidus 2 poolt- toretsev süda kuid närusus selle varjus . Inimene on oma hoiakute, liigutuste ja tujude ori. Aja jooksul on inimene täiustanud oma orjust , andnud end viirastuste teenistusse. Inimene on küll arenenud- jõudnud nö koopast välja, kuid siiski elab ta koopausus, põlistades oma algset seisundit. Cioran tõi välja võrdluse, et inimene on kui kloun , kelle trikid on otsakorral ja kes püüab avaldada muljet oma miimikaga- tõmbluste ja näomoondustega. Andekas inimene oskab mõelda ning on tark, lihtne, tööd rabav inimene mõelda ei oska. Inimene peidab ennast tihti paratamatuse eest.
  • Mida arvab Cioran inimese elust?
    Inimkonnale tuleks kasuks kui ta oskaks vaikida, vajaks uut reaalsuse illusiooni. Alles siis, kui oleme lootused maha matnud, saame me tunda lootuse hurma. Inimene peaks võtma elu vabalt, olema oma aja ära- arukam on triivida lainetel kui vastu rabeleda. Inimene on sünnist saati universumi ori, tööriist. Elu petab meie ootusi, ei vasta nendele. Cioran ei väärtusta elu, pigem pilkab seda.
  • Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu . Millega ta seda õigustab?
    Cioran väitis, et pole mõtet edasi elada, kui oled kõigest juba aru saanud. Enesetapp on ainus tegu, mille pärast ei pea häbi tundma, pigem edasi elades häbistaks inimene end. Enesetapp näitab kindlameelsust ja tarkust, väljaspool enesetappu pole lunastust.
  • Miks Cioran võitleb elu vastu?
    Inimesed peidavad pea liiva alla, nad ei näe paratamatust ning arvavad end olema surematud, nad petavad end. Ciorani sõnul saab nautida ülimat õnne siis, kui oled surnu sarnane. Ta väärtustab surma rohkem kui elu. Elus on nii palju negatiivset ning halba, surmas aga tarkus. Surmahirm paneb meid tegutsema ning mõtlema, viletsus hoiab virgena.
  • Mida tähendab “kõigi väärtuste ümbervääristamine”?
    Alati on austatud pühakuid ning käidud nende sõnade järgi. Nietzsche aga väidab, et just pühakud on on kõige suuremad petised. See mida meie arvame olevat tõde, on tegelikult vale ning Nietzsche peab ennast saatuslikuks inimeseks , kes oskab teha vahet õigel ja valel, ta peab ennast esimeseks, kes seda suudab. Vana ühiskond tuleb kaotada, alles Nietzschest alates aetakse maa peal suurt poliitikat. See, mida enne peeti tõeks ning senised väärtused tuleb unustada ning ümbermõelda, sest nad on valed.
  • Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli “kõigi väärtuste ümbervääristamises” ja “katte eemaldamises” kristlikult moraalilt?
    Nietzsche on see geenius , esimene korralik inimene, kes tajus esimesena valet kui valet. Ta on rõõmusõnumi tooja, saatuslik inimene, kes rebib maski sellelt , mida seni on tõeks peetud. Tema on tõe eest võitluse eestvedaja - ta näeb seda enda ülesandena. Nietzsche on see, kes toob maailma lootuse ning arusaama uute väärtuste, valede ja tõdede kohta.
  • Kes on Nietzsche järgi “immoralist”?
    Nietzsche sõnade järgi on „immoralist“ see, kes mõtleb temaga sarnaselt ning eitab kehtivat kristlikku moraali. Inimtüübi kahene eitus . Immoralist seisab kristlikust moraalist kõrgemal.
  • Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis?
    Kristlik moraal on viinud inimkonna valele teele, selle olemus on absurdne, valelik, kurjuse kehastus. Füüsilist keha ning füüsilisust peatakse vähemtähtsaks kui vaimu. See moraal õpetas põlgama eluinstinkte, pannes inimesi uskuma valedesse väärtustesse. Kristliku moraali preestrid on end moraali abil luisanud kõrgemaks väärtuste üle kohtumõistjateks.
  • Kuidas iseloomustab Nietzsche “dekadentlikku inimest”?
    Dekadendi tunnus on see, et ta valib alati iseennast kahjustavad vahendid, kuigi ta on rahulik ning haritud. Isiksuselt pessimistlik, leplik ning kaastundlik. Nietzsche tunneb, et on dekadentse inimese vastand . Füüsiliselt terve, tundub ta siiski enamikule vaimuhaige.
  • Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit?
    Nietzsche hakkas oma väärtusi ümber hindama , ta mõistis, et kui keha on haige, on ka mõtlemine haige ning ebanormaalne. Et oma keha terveks ravida, peab olema terve ka mõistus. Pessimism vahetus uue mõtlemise vastu- ta nägi endas õnnestujat.
  • Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub “füsioloogiaks” ja “hügieeniks” (lk. 24-5). Millised on tema “hügieeni” põhimõtted?
    Viha põletab kiiresti läbi, pahameel, haiglaslik haavatavus , janu kättemaksu järele- kõik need mõjutavad ka inimese tervist negatiivselt, on kahjulik iseendale. Pahameelest ja vimmast vabanemine . Vimm ja hala on alam. Nietzsche toob välja Buddha õpetuse: „Mitte vaenutsemises ei tule vaenule lõpp, vaid sõprus lõpetab vaenu“. Vaen kahjustab inimest, eriti nõrka inimest. Tugev inimene ei võta kõike enda sisse.
  • Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia ?  Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate?
    Filosoofililist antropoloogiat mõistetakse kui filosoofilist uurimust inimesest ja tema loomusest. Loomus- inimesele omased toimemehhanismid, sisemine loomus jne. Filosoofilise antropoloogia strateegiad on etoloogiline , voluntaristlik, eksestentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik , materialistlik, psühholoogiline, fenomenoloogiline , psühhoanalüütiline ning analüütilisele filosoofiale omane.
  • Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades:
    ·etoloogiline antropoloogia
    ·klassikaline filosoofiline antropoloogia
    ·kristlik antropoloogia
    ·romantismile omane antropoloogia
    ·konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia
    ·psühholoogiline antropoloogia
    ·psühhoanalüütiline antropoloogia
    ·analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia
    Inimene mõistmine filosoofilise antropoloogia suundades:
    Etoloogiline antropoloogia- inimest vastandatakse mõtleva loomaga. Kõige enam kasutatav seisukoht nii antiikaja loogikaõpikutes. Inimene kulub loomade hulka, mõtlemine ja kõrgelt arenenud aju eristab inimest loomadest. Keel on Aristotelese arvates oluline, eristab inimesi kõikidest teistest elusolenditest, ainult inimene on võimeline eristama
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    FILOSOOFIA #1 FILOSOOFIA #2 FILOSOOFIA #3 FILOSOOFIA #4 FILOSOOFIA #5 FILOSOOFIA #6 FILOSOOFIA #7 FILOSOOFIA #8 FILOSOOFIA #9 FILOSOOFIA #10 FILOSOOFIA #11 FILOSOOFIA #12 FILOSOOFIA #13 FILOSOOFIA #14 FILOSOOFIA #15 FILOSOOFIA #16 FILOSOOFIA #17 FILOSOOFIA #18 FILOSOOFIA #19
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kristijou Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    87
    doc
    Filosoofia materjale
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    343
    pdf
    Maailmataju uusversioon
    477
    pdf
    Maailmataju
    20
    docx
    Filosoofia p eriood
    15
    docx
    Kordamine filosoofia eksamiks
    28
    docx
    Filosoofia konspekt
    110
    doc
    Õigusfilosoofia ajalugu



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun