F.R.Faehlmann (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Faehlmann, Kreutzwald ja Peterson

Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31. detsembril 1798 Ao mõisas ja suri 22. aprillil 1850 Tartus. Faehlmann oli eesti kirjamees ja arst. Ta sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7- aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Ta õppis 1810­1814 Rakvere kreiskoolis, 1814­1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817­1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga Observationes inflammationum

Kirjandus

3

doc

Eesti romantism

sümbolite kaudu. Retoorika - hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. Stroof ehk salm - luuleteose osa, mis kujutab endast värsside rühma. Stroofi seob tervikuks värsside sarnane rütm, intonatsioon, riim või mõte. Kirjapildis on stroofid enamasti üksteisest graafiliselt eraldatud Värss - luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida. Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis ­ 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 1810­1814 Rakvere kreiskoolis, 1814­1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817­1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis kafiloloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu.

Kirjandus

3

doc

Ärkamisaja tegelased

Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis ­ 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Õppis 1810­1814 Rakvere kreiskoolis, 1814­1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817­1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Rajas Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842­1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 1843­1845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 1843­1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust.

Kirjandus

10

doc

Maailma loomine Piibli ja F.R. Faehlmanni müüdi „Loomine“ järgi

Maailma loomine Piibli ja F.R. Faehlmanni müüdi ,,Loomine" järgi  Sisukord · Loomismüütidest · Friedrich Robert Faehlmannist · Piiblist · ,,Loomine,, Friedrich Robert Faehlmann · Maailma loomine Piibli järgi. · Võrdlus · Kasutatud kirjandus Loomismüütidest Loomismüüdid ehk tekkemüüdid on pärimuslikud lood objektide ja nähtuste tekkimise kohta. Omaette rühma loomismüütide hulgas moodustavad kosmogoonilised müüdid: kogu teadaoleva maailma tekkimise kohta. Tunnetuslikult on loomismüüdid kultuuri jaoks oluline kogum teadmisi sellest, kuidas ja miks on asjad maailmas just niimoodi ja mitte teisiti. Sageli on loomismüüdid seotud seletusmüütidega.

Kirjandus

8

docx

Ajaloolased

Ta elas 1877­1882, surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Mitmes Eesti linnas on tema järgi nimetatud Kreutzwaldi tänav. Samuti on mitmes Eesti linnas Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument. Võrus teguteb Kreutzwaldi majamuuseum, samuti asub seal Võru Kreutzwaldi Gümnaasium. Kreutzwaldi nime kannab ka Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline veeb "Kreutzwaldi sajand."  Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis ­ 22. aprill 1850 Tartu) Ta oli Eesti kirjanik ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana.Õppis 1810­1814 Rakvere kreiskoolis, 1814­1817 Tartu Kubermangugümnaasiumis ja 1817­1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 1843­1850 oli ta selle esimees

Ajalugu

2

docx

Faehlmann

Faehlmann Rahvakirjanduse väljakujunemise oluliseks mõjutajaks ja kujundajaks 19.sajandi esimesel poolel oli Friedrick Robert Faehlmann. Ta sündis 1798 Ao mõisas, Järvamaal. Kui Faehlmann oli 7- aastane suri ta ema ja läks seejärel mõisaomaniku perekonda kasvatada. Ta omandas hariduse Rakvere kreiskoolis ja seejärel Tartu gümnaasiumis. 1817.aastal läks ta edasi õppima Tartu Ülikooli ja õppis seal 10 aastat arstiteaduskonnas. Seal kuulas ta filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Lisaks seisis ta ka tolleaegse eesti üliõpilassõpruskonna eesotsas. 1838

Kirjandus

2

doc

Kokkuvõte isikutest 19.saj

teostest, ilukirjanduslikke palu. Lisaks sellele on ta toimetanud ka "Maarahva Kalendrit" ning avaldanud artikleid Beiträges. 1818 lugemisajakiri "Pühhapäeva vahhe-luggemised". Ilmus 4 vihikut, kokku 168 lehekülge. Elu lõpuaastail koostas ta suurt eesti-saksa sõnaraamatut, millest on säilinud vaid proovivihik (26 lk), terviklik käsikiri on aga kadunud. Sõnaraamat esitas rahvakeelset sõnavara ja vorme, seal oli märgitud palatalisastiooni. Friedrich Robert Faehlmann 31.12.1798 ­ 22.04 .1850 Tartu oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada.Õppis 1810­1814 Rakvere kreiskoolis, 1814­1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817­1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu.Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842­1850 ülikooli eesti

Ajalugu

16

docx

19.SAJANDI JA 20.SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE

Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Friedrich Robert Faehlmann 31. detsember 1798 Ao mõis ­ 22. aprill 1850 Tartu oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 1810­1814 Rakvere kreiskoolis, 1814­1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817­1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu.

Ajalugu

Kommentaarid (1)