Füsioloogia eksami vastused (4)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Füsioloogia eksami küsimused
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena.
Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist.
Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide
võime säilitada neis toimuvate protsesside
tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke
kõrvalekaldeid.
• Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud
füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus
• O2 ja CO2 kontsentratsioon
• Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon
• Sisekeskkonna pH
• Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon
• Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja
rõhk
2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis.
Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt- refleks ,refleksi kaar,
• Retseptor
Aferentne ( sensoorne ) närv
• Refleksi keskus (Pea- või seljaaju )
Eferentne ( motoorne ) närv
• Efektor (täidesaatev organ)
Humoraalne regulatsioon- Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel (Humoraalne regulatsioon on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu.)
Autoregulatsioon - Organi sisemine võime tagada normaalne
keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete
mõjudetaNäiteks: Verevoolu autoregulatsioon
Tagasisideme mehhanismidega:
Positiivne tagasiside- “Positiivne” rõhutab seda, et kui kõrvalekalle normist aset leiab, siis
süsteem talitleb moel, et seda kõrvalekallet veelgi suurendada.nt verehüübimine.
Negatiivne tagasiside- Kui mingi faktor on ülehulgas või tema tase on vähenenud,siis kontrolli süsteem algatab negatiivse tagasiside, mis koosneb tervest reast muutustest, mille tulemusena viiakse faktor kindla keskmise väärtuse suunas ja
selle abil tagatakse homöostaas(nt hormoonide vallandumise regulatsioon)
Ennetav tagasiside- Ennetavside põhjustab reguleeritavas süsteemis muutused, mis
püüavad ära hoida reguleeritava suuruse nihet enne, kui häiring on
mõju avaldanud. Niiviisi valmistatakse organismi eelseisvaks
tegevuseks ja ümbritsevate tingimuste muutuseks ette ning hoitakse
ära reguleeritava suuruse suuremad nihked või viiakse need kiiremini
vastavusse organismi vajadustega.
• Kohastumuslik kontroll
• Esineb närvisüsteemis. Näiteks: Tingitud refleks
• Näiteks ka olukord, kus inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema.
Endokriinne signalisatsioon :endokriinrakus  sünteesitud  ja verre  sekreteeritud signaalmolekul transporditakse  märklaudrakuni, kus  ta seostub retseptoritega(Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele).
 
Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele).
 
Autokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega(somatostatiini toime enda sekretsioonile).
 
 
Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul( mediaator , transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse südamenärvilõpmetes ja ta toimib  südamelihaserakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptiliselneuronil).
 
Endokriinne mõju – hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele
Parakriinne mõju – hormoon toimib lokaalselt läheduses olevatele rakkudele
Autokriinne mõju – hormoon toimib samale rakule, mis seda tootis
 
3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem.
Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. Enteeriline närvisüsteem - mao-sooletrakti näärmeid ja silelihaseid kontrolliv süsteem.
Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskused on seljaaju rinna- ja nimmeosas.Seljaajus nendes segmentides alguse saanud preganglionaarsed kiud lülitakse ümber innerveeritavast elundist kaugemal?Sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb preganglionaarsetest närviõpmest vabaneb atsetüülkoliin,postganglionaarsetest närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin .
Vegetatiive närvisüsteemi parasümpaatilise osa keskused on kesk-ja piklikajus ja seljaaju ristluu osas.Kesk-ja piklikajust väljuvad preganglionaarsed kiud,mis lülitatakse ümber postganglionaarseteks (parasümpaatilistes ganglionites või) innerveeritava elundi lähedal.Parasümpaatilises preganglionaarsetest ja postganglionaarsetest närvilõpmetst vabaneb atsetüülkoliin.
Soolenärvisüsteemi moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid.
 
4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid.
Puhkeseisundis on rakumembraan polariseeritud .-puhkepotensiaal.
Silelihased asuvad siseelundite seinades,veresoontes kus toimuvad tahtele allumatud liigutused.Silelihased koosnevad kiududest -ühe tuumaga silelihasrakkudest.Aktiini-ja müosiinifilamendid asuvad korrapäratumalt ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihastel.Puudub vöötlihastele iseloomulik Ca siduv valk troponiin ,selle asemel kalmoduliin.
Ehituse ja funktsiooni järgi silelihased:
Spontaanaktiivsuseta silelihased
Spontaanakttivsusega silelihased(sooleseinas)
Silelihase kontraktsioon ja lõõgastumine aeglane,aktsioonipotensiaal võib kesta mitusada millisekundit,silelihaste lühenemiskiirus ja ATP lõhustumine on 100…1000 korda aeglasem kui vöötlihasel.Silelihast iseloomustab pikkaaega kestev tooniline kontraktsioon ja plastilisus.
Vöötlihased:moodustavad 40-50% kehamassist.Skeletilhaste kontraktsiooni algatavad kesknärvisüsteemist motoorsete närvide kaudu tulevad imulssid. Vöötlihas koosneb mitme tuumaga lihasrakkudest e lihaskiududest ja lihasrakku ümbritsevast membranist-sarkolemmist.
Tsütoplasmas e sarkoplasmas paiknevad müofibrillid,mis sisaldavad kokkutõmbevalke müosiini ja aktiini,regulatoorseid valke troponiini ja tropomüosiini.Aktiini- ja müosiinifilamendid paiknevad korrapäraselt .Piirkond ühest Z-kettast teiseni- sarkomeer .

5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism , selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika .
Nii sile-kui vöötlihase kontraktsioonimehanism põhimõtteliselt sarnane.Lihase lühenemisel nihkuvad aktiinfilamendid müosiinifilamentide vahele.Aktiini ja müosiini haakumine toimub müosiini moodustatud ristsildade kohal. Skeletilihase kontraktsiooni vallandavaks faktoriks on motoorse närvi kaudu leviva Aktsioonipotensiaali jõudmine närv-lihas sünapsini.Motoorse lõpp-plaadi (presünapsi) vesiikulitest vabaneb atsetüükoliin seondub postsünapsi membraani retseptoritega,selle tagajärjel aktiveeruvad Na+ kanalid-depolariseerib postsünapsi membraani-tekib lõpp-plaadi potentsiaal.Potensiaal levib potensiaalsõltuvate Na+kanalite kaudu T-torukeste süsteemi.AP vallandab sarkoplasmaatilises retiikulumist Ca2+.Ca2+ Kui depolarisatsioon retseptorini(T-torukeste membraanis), avanevad Ca kanalid ja Ca2+difundeeruvad tsütosooli,Ca seonduvad troponiiniga.Lõõgastunud lihasel ristsildasid blokeerinud tropomüosiin nihutatakse asendist,ATPst vabanev energia läheb müosiinile-müosiini aktiivne vorm,ristsillad aktiini ja müosiini vahel aktiveeruvad ja lihas lüheneb.Lihase lõõgastumine algab uuesti kui Ca ATPst saadavad energiaga lõpptsiternidesse tagasipumbatakse.Ca ioonide konsentratsioon müofibrille ümbritsevas keskkonnas langeb, aktiini ja müosiini vaheline ühendus katkeb ja tropomüosiin blokeerib jälle ristsillad.
Lihaste kokkutõmbumisel peened ja paksud filamendid libisevad üksteise suhtes,nende eneste pikkus ei muutu, aga sarkomeer lüheneb. Libisemine – filament mudel. ATP ja Ca juuresolekul müosiini pead pöörduvad, lükates aktiini filamendid sarkomeeri keskossa .
6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon .
Täiskasvanul inimesel 60% kehamassist vesi,sellest:
1)2/3intratsellulaarne vedelik:Na 12,K 150,Ca 0,0001,Cl 4,valke palju,pH 7,0-7,2
2)1/3ekstratsellulaarne vedelik:Na 145,K4,5,Ca 2,5,Cl 103,valke vähe pH 7,4:
       a)4/5 koevedelik
       b)1/5 vereplasma
Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid,igal pool vees lahustunud ained,pole nö puhast vett.
Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel.Rakkude sees on membraaniga ümbritsetud kompartmendid,mille keemiline koostis võib tsütosoolist erineda.
*Vedelikuruumide vahel:
  a)Bioloogilised membraanid valikuliselt läbilaskvad,osmoos tähtis protsess mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarne vedelikuruumi vahel.
 b)Vereplasmas difusioon ja filtratsioon
*Vedelikuruumis:difusioon
7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus.
Veri : *vedel sidekude,paljudest komponentidest koosnev vedelik
        *~5liitrit
        *~7 % kehakaalust
        *~55% vereplasma,45% vererakud
        *vere koostis enam-vähem stabiilne
Vere ülessanded:
  • Transport,hormoonid,toit, soojus ,gaasid jms
  • Keskkonna hoidmine stabiilsena(vere koostis stabiilne), termoregulatsioon
  • Kaitse

Vereplasma:
  • 90-92%Vesi
  • 6-8%Vereplasmavalgud:vere-kudede vee-ja ainevahetus ,ainete transport, vereplasmavalgud moodustuvad ühe osa vere puhversüsteemist, valgureserv.
    • 60%Albumiinid
      • Mittespetsiifiline transport
      • Koloidosmootse e onkootse rõhu tagamine(80% nende töö,palju)
      • Toitefunktsioon
    • 40%Globuliinid ja fibrinogeen (osaleb vere hüübes)
      • Globuliinidega spetsiifilisem ainete transport
  • 1-2% heterogeenne madalamolekulaarsed ained

8. Ülevaade vererakkude (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid) talitlusest.
  • Erütrotsüüdid-tuumata,eluiga 120p.
  • Leukotsüüdid- tuumaga rakud

~65%Granulotsüüdid
a.      ~62%Neutrofiilsed,fagotsüüdib põhiliselt koos monotsüütidega
b.      ~4%Eosinofiilsed,osalevad allergilistes reaktsioonides
c.      ~1%Basofiilsed,toodavad aineid mis soodustavad põletikureaktsiooni tekkes
~25-35%Agranulotsüüdid
a.      Lümfotsüüdid
b.      Monotsüüdid
Leukotsüüdid on võimelised liikuma veresoonkonnast kudedesse,liikumapanevaks jõuks kemotaksis (neid tõmbavad ligi bakterite ja põletikus kudede poolt
sekreteeritavad ained). Organismi kaitsmine patogeensete sissetungijate eest. Leukotsüütide üldine ülesanne on immunoloogiline kaitse, erinevad
rakutüübid realiseerivad selle erinevaid aspekte.Kaitsemehhanism võib olla:
Mittespetsiifiline (fagotsüteerimine) või spetsiifiline( antikehad plasmarakkudest, antigeen - antikeha reaktsioon )
  • Trombotsüüdid,tuumata,eluiga 10p.Osaleb hemostaasis e vere hüübimises.

9. Vere hüübimise füsioloogia.
Kui endoteel on vigastatud , puutuvad trombotsüütid sidekoes oleva kollageeniga kokku ja aktiveeruvad, kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale.
Tekib valge tromb , mis vähendab haavast verejooksu
Trombotsüüdid sisaldavad hüübimist soodustavaid ja pärssivaid aineid ja osalevad hüübimise regulatsioonis.
•Kahjustuse tagajärjel vabanenud ained tekitavad vasokonstriktsiooni
•Kui kahjustus on suur tekib verehüüve e punane trombi, mille põhireaktsiooniks on plasmavalgust fibrinogeenist trombiini toimel lahustumatu fibriini tekkimine. Viimasest tekkinud võrgustikku jäävad kinni erütrotsüüdid
 •Vigastuse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füsioloogia eksami vastused #1 Füsioloogia eksami vastused #2 Füsioloogia eksami vastused #3 Füsioloogia eksami vastused #4 Füsioloogia eksami vastused #5 Füsioloogia eksami vastused #6 Füsioloogia eksami vastused #7 Füsioloogia eksami vastused #8 Füsioloogia eksami vastused #9 Füsioloogia eksami vastused #10 Füsioloogia eksami vastused #11 Füsioloogia eksami vastused #12 Füsioloogia eksami vastused #13 Füsioloogia eksami vastused #14 Füsioloogia eksami vastused #15 Füsioloogia eksami vastused #16 Füsioloogia eksami vastused #17 Füsioloogia eksami vastused #18 Füsioloogia eksami vastused #19 Füsioloogia eksami vastused #20 Füsioloogia eksami vastused #21 Füsioloogia eksami vastused #22 Füsioloogia eksami vastused #23 Füsioloogia eksami vastused #24 Füsioloogia eksami vastused #25 Füsioloogia eksami vastused #26 Füsioloogia eksami vastused #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 349 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor qwerty321123 Õppematerjali autor

Lisainfo

Sisukas konspekt
füsioloogia eksam , füsioloogia

Mõisted

Sisukord

  • Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist
  • Toitainete
  • Sisekeskkonna
  • Soolade
  • Ekstratsellulaarse vedeliku
  • Humoraalne
  • Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel (
  • Auto
  • Näiteks: Verevoolu autoregulatsioon
  • Kohastumuslik
  • Perifeerne närvisüsteem
  • Retikulaarformatsioon

Teemad

  • Füsioloogia eksami küsimused
  • Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena
  • Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline
  • kommunikatsioon füsioloogia kontekstis
  • Humoraalne
  • regulatsioon
  • Tingitud refleks
  • Endokriinne signalisatsioon
  • Parakriinne signalisatsioon
  • Autokriinne signalisatsioon
  • Neurokriinne signalisatsioon
  • Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline
  • ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid
  • toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem
  • Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku
  • ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid
  • Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi
  • lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika
  • Lihaste kokkutõmbumisel peened ja paksud filamendid libisevad üksteise suhtes
  • Libisemine – filament mudel
  • Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon
  • Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus
  • vere-kudede vee-ja ainevahetus,ainete transport
  • vereplasmavalgud moodustuvad ühe osa vere puhversüsteemist, valgureserv
  • Ülevaade vererakkude (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid) talitlusest
  • Vere hüübimise füsioloogia
  • endoteel
  • valge tromb
  • vasokonstriktsiooni
  • punane trombi
  • fibriini
  • Südame ja vereringe füsioloogia. Südame ehitus, südamelihase omadused. Südame
  • erutustekke ja erutusjuhtesüsteem. Elektrokardiograafia
  • Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi. Vererõhk ja selle
  • regulatsioon.Vererõhu mõõtmine
  • õõnesveenidena
  • Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud
  • ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus
  • rindkere
  • Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise
  • regulatsioon
  • Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna
  • vahel. Hingamise “etapid”
  • Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja
  • lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos
  • Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll
  • Aine- ja energiavahetuse regulatsioon. Anabolism ja katabolism. Süsivesikute
  • lipiidide ja
  • valkude ainevahetus
  • Anabolism
  • Katabolism
  • Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus
  • ajuripats
  • süsteem (asenohüpofüüs ja neurohüpofüüs). Hüpotalamus-ajuripats-neerupealised
  • süsteem
  • süsteem
  • glükoneogeneesi
  • aldosteroon
  • Noradrenaliin
  • Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse
  • glomerulus
  • Tagasiimendumine
  • Aktiivne
  • Passiivne
  • reniin
  • vere hulga ja vererõhu tõusu
  • Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse
  • informatsiooni kodeerimine ja töötlemine
  • Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses
  • süsteemis.Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks pōhilist ülenevat
  • somatosensoorset süsteemi.Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus
  • homunkulus
  • Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja
  • seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne
  • süsteem.Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine
  • Nägemismeel. Silma ehitus. Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema
  • retseptorid.Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni
  • vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores
  • Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline
  • ehitus.Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks
  • signaalideks.Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni
  • töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad
  • Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud
  • Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava
  • informatsiooni töötlemisega
  • kinotsiile
  • Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja
  • ajupiirkonnad
  • Maitsmismeelega seotud retseptorid. Maitsmismeelega seotud juhteteed ja
  • Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside
  • osatähtsus organismi motoorses talitluses
  • tingimatud refleksid
  • tingitud refleksid
  • refleksid
  • Aju funktsionaalsete süsteemide ülesehituse põhimõtted
  • Iga süsteem hõlmab mitmeid ajuregioone, mis viivad läbi informatsiooni
  • töötluse erinevaid vorme
  • Identifitseeritavad juhteteed ühendavad funktsionaalse süsteemi komponente
  • Iga aju osa proijtseerub korrastatud moel järgmisesse, pannes sellega aluse
  • topograafilisele organisatsioonile
  • Funktsionaalsed süsteemid on hierarhiliselt organiseeritud
  • Ühe aju poole funktsionaalsed süsteemid kontrollivad teist keha poolt
  • Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid
  • Kraniaalnärvid
  • kraniaalnärvid
  • spinaalnärvid
  • eferentsed
  • Seljaaju ehitus ja talitlus
  • Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis
  • medulla oblongata
  • Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus
  • cerebellum
  • Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused
  • Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus
  • reward
  • Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus)

Kommentaarid (4)

A_n_n_a profiilipilt
A_n_n_a: Mul on natuke teine aine, teiste küsimustega, aga osa asju tuli kasuks.
09:19 30-08-2012
ingrem profiilipilt
ingrem: Väga asjalik ja kasulik materjal!
14:55 13-03-2013
rauavanne profiilipilt
rauavanne: no loodame et on kasu :D
22:50 10-09-2011


Sarnased materjalid

36
doc
Füsioloogia eksami küsimused
98
docx
Kordamine füsioloogia eksamiks
12
doc
Inimese füsioloogia eksami kordamisküsimused
30
doc
Füsioloogia eksami vastused
35
doc
Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
67
docx
Füsioloogia kordamisküsimused 2014
40
docx
Anatoomia ja füsioloogia eksam
24
doc
Füsioloogia eksami kordamisküsimused vastustega





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !