Füsioloogia eksami küsimused (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris
Füsioloogia eksami küsimused
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja
funktsioonidest.
Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus.
Konstantsena hoitakse:
· glükoosi kontsentratsioon
· erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium)
· süsihappegaasi kontsentratsioon
· vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord)
· temperatuur
· pH (happe ja leelise vahekord)
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse ­ anatoomia ­ aluseid
teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest
ja funktsioonidest.
Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate
protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põhiomaduste eluohtlikke kõrvalekaldeid ning
kohaneda ümbritsevate tingimustega, et tagada eluks vajalik sisekeskkonna suhteline püsivus.
Suuruste suhtelise püsivuse hoidmine toimub organismis tänu nende ja paljude teiste
füsioloogiliste näitajate täpsele regulatsioonile, hoitakse püsival tasemel rakkude ja kudede
struktuur ja füüsikalis-keemilised omadused. Homoöstaas saavutatakse regulatsiooni kaudu:
närvisüsteemi-, humoraalne- ja autoregulatsioon.
Konstantsena hoitakse:
· toitainete ja jääkainete kontsentratsioon
· erinevate soolade/ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium)
· süsihappegaasi ja hapniku kontsentratsioon
· vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord), maht, temp, rõhk
· temperatuur
· pH (happe ja leelise vahekord)
2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline
kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. ­ Refleks on organismi sihipärane
kohatumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, vastuseks sise- või väliskeskkonnast
pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elusdi, elundsüsteemi või kogu
organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar.
Refleksikaare moodustab sensor e retseptor, aferentne juhtetee (sensoorne neuron)
refleksikeskus (KNS) eferetsne juhtetee ja efektorelund. Nii aferentses kui eferentses
refleksikaare osas võivad olla vahele lülitatud ka sisesekretoorsed näärmed, sellisel juhul
jõuavad esmase ärritaja mõjul tekkinud impulsid refleksikeskusesse ja refleksikeskusest välja
saadetud impulsid efektorelundini ühe või mitme hormooni vahendusel.
Reguleerimiskontuuri põhiplokkideks on reguleeritav süsteem ja regulaator. Andur mõõdab
reguleeritava suuruse tegelikku väärtust antud hetkel ja edastab selle regulaatorile.
Reguraatorile on ette antud reguleeritava suuruse nõutav väärtus, kui reguleeritava suutuse
tegelik ja nõutav väärtus üksteisest erinevad, on tegemist reguleerimishälbega. Selle põhjal
töötab regulaator välja reguleertoime, mis mõjub reguleeritavat süsteemi. Nii
reguleerimiskontuuri kui refleksikaare kaudu toimuva regulatsiooni juurde kuulub tagasiside,
mille vahendusel antakse regulaatorile informatsiooni saavutanud tulemuste kohta, et
eesmärgini jõudmiseks vajadusel tegevust korrata. Faktorit või faktoreid, mis põhjustavad
reguleeritava suuruse kõrvalekaldumise selle nõutavast väärtusest, nim häiringuks.
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Füsioloogia eksami küsimused #1 Füsioloogia eksami küsimused #2 Füsioloogia eksami küsimused #3 Füsioloogia eksami küsimused #4 Füsioloogia eksami küsimused #5 Füsioloogia eksami küsimused #6 Füsioloogia eksami küsimused #7 Füsioloogia eksami küsimused #8 Füsioloogia eksami küsimused #9 Füsioloogia eksami küsimused #10 Füsioloogia eksami küsimused #11 Füsioloogia eksami küsimused #12 Füsioloogia eksami küsimused #13 Füsioloogia eksami küsimused #14 Füsioloogia eksami küsimused #15 Füsioloogia eksami küsimused #16 Füsioloogia eksami küsimused #17 Füsioloogia eksami küsimused #18 Füsioloogia eksami küsimused #19 Füsioloogia eksami küsimused #20 Füsioloogia eksami küsimused #21 Füsioloogia eksami küsimused #22 Füsioloogia eksami küsimused #23 Füsioloogia eksami küsimused #24 Füsioloogia eksami küsimused #25 Füsioloogia eksami küsimused #26 Füsioloogia eksami küsimused #27 Füsioloogia eksami küsimused #28 Füsioloogia eksami küsimused #29 Füsioloogia eksami küsimused #30 Füsioloogia eksami küsimused #31 Füsioloogia eksami küsimused #32 Füsioloogia eksami küsimused #33 Füsioloogia eksami küsimused #34 Füsioloogia eksami küsimused #35 Füsioloogia eksami küsimused #36
5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KikuTsikkii Õppematerjali autor

Mõisted

homoöstaas, füsioloogia, homoöstaas, reguleerimiskontuuri põhiplokkideks, reguraatorile, ans effektoriteks, ans, preganglionaarne neuron, müoneuraalne sünaps, kontraktsioon, adenosiintrifosfaati, päritolult, rakkude sees, verplasmat 54, albumiine 35, valgu molekulid, orgaanilised ained, erütrotsüüdid, leukotsüüdid, trombotsüüdid, vere hüübimisel, aktivatsioonifaasis, fibrinofüüsifaasis, organismi beeta, südametsükkel, kodade tsükkel, vatsakeste tsükkel, südamelihas, ehituselt, sarnasus silelihasega, erutuvuse järk, erutuse levimiskiirus, depolarisatsiooni, antrioventikulaarsõlmel, elektrokardiogramm, i lülitus, takistusfunktsioon, vahetusfunktsioon, mahtuvusfunktsioon, elastsusfunktsioon, šuntfunktsioon, vererõhu regulatsioon, vererõhu mõõtmine, kaudsel mõõtmisel, korotkovi meetod, gaasivahetus kopsudes, kuuluvad nina, puhkeolekus, venoosses veres, hco3, rõhuvähenemine, ensüümid, ensüümidest, aju, maofaas, soolefaas, kõhunääre, sapipõis, kitsamas mõttes, anabolism, katabolism, adrenaliin, hf tagsagar, neerupealisekoore hormoonid, mineraalkortikoid, androgeenid, ultrafiltratsioon, sekretsioon, neerudel, lisanduvad temperatuuri, o propriosensorid, neuronite aksonitel, teed dorsaalväädi, dorsaalväädi, astsendeeruvad 1, peaajukoores, ebameeldiv meele, polümodaalsed notsitseptorid, külmasensoriteks, soojasensoreid, valgustundlikud sensorid, kolvikesed, retseptiivseks väljaks, signaliseerivad off, võrkkestas, pimeduses, muutub 11, pimeduses, bipolaarsed rakud, visuaalne ala, visuaalkorteksis, tummikile pindala, esikuastrik, madalamad, karvarakkudel, kolm poolringkanalit, külgmine poolringkanal, tunderakkude karvakesed, poolringkanalites, ärritajaks, haitsmirakud, mitraalrakud, mitraalrakud, seotud g, haistmismeele sensorid, lõhnaainete vastuvõtt, haistmisrakkude neuronis, vallnäsas, maitsesensorid, tingimatu refleks, tingitud refleks, rütmi transformatsioon, erutust, närvisüsteemi osa, närvisõlme, ventraalharud, nervus craniales, segmentideks, ülenevad, punatuuma, esiku, kolmik, olulisemateks ühendusteedeks, väikeaju kesk, suurajukoor, sensoorsed, elektroentsefalograafia

Sisukord

  • Füsioloogia eksami küsimused
  • Füsioloogia
  • Homoöstaas
  • Hingamismaht
  • Nervus craniales
  • Haistenärvid
  • Nägemisnärv
  • Silmaliigutaja närv
  • Plokinärv
  • Kolmiknärv
  • Eemaldajanärv
  • Näonärv
  • VIII
  • Tasakaalu-kuulmisnärv
  • Keele-neelunärv
  • Uitnärv
  • Lisanärv
  • Keelealune närv

Teemad

  • Füsioloogia mõiste. Homöostaas
  • Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline
  • kommunikatsioon füsioloogia kontekstis
  • Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis
  • Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline
  • ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid,toime
  • sihtorganitele. Soole närvisüsteem
  • ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid
  • ja retseptorid, toime sihtorganitele
  • Soole närvisüsteem
  • Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku
  • ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid
  • Müoneuraalne sünaps
  • Lihasraku ehituslikud iseärasused
  • Lihaskoe põhitüübid
  • Skeletilihase funktsioonid
  • Silelihase funktsionaalsed omadused
  • Silelihaste regulatsioon
  • Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi
  • lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika
  • Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon
  • Vesi organismis
  • Intratsellulaarne vedelik
  • Ekstratsellulaarne vedelik
  • Ainete liikumine vedelikuruumides ehk tsirkulatsioon
  • Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus
  • Ülevaade vererakkude (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid) talitlusest
  • Vere hüübimise füsioloogia
  • Südame ja vereringe füsioloogia. Südame ehitus, südamelihase omadused. Südame
  • erutustekke ja erutusjuhtesüsteem. Elektrokardiograafia
  • Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi. Vererõhk ja selle regulatsioon
  • Vererõhu mõõtmine
  • Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud
  • ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus
  • anatoomiline surnud ruum
  • alvolaarne surnud ruum
  • funktsionaalse surnud ruumi
  • ekspiratoorne reservmaht
  • inspiratoorne reservmaht
  • ekspiratoorne
  • vitaalkapatsiteet
  • inspiratoorne vitaalkapatsiteet
  • jääk
  • residuaalmahuks
  • kopsude kogumahtuvuseks e totaalkapatsiteediks
  • funktsionaalseks
  • residuaalkapatsiteediks
  • mahtudeks
  • mahtuvuseks e kapatsiteetideks
  • vitaalkapatsiteeti
  • Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise
  • regulatsioon.Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva
  • keskkonna vahel.Hingamise “etapid”
  • Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja
  • lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos
  • Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll
  • Aine- ja energiavahetuse regulatsioon. Anabolism ja katabolism. Süsivesikute
  • lipiidide ja valkude ainevahetus
  • Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus
  • ajuripats süsteem (adenohüpofüüs ja neurohüpofüüs). Hüpotalamus-ajuripats
  • neerupealised süsteem
  • Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse
  • regulatsioon
  • antidiureetiline hormoon e adiuretiin (ADH)
  • aldosteroon ja 11-desoksükortikosteroon
  • reniin-angiotensiin-adlosteroon-süsteem (RAAS)
  • atriaalne
  • natriureetiline peptiid (ANP)
  • kaltsitoniin
  • parathormoon
  • vitamiin-D-hormoon e kaltsitriool
  • Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse
  • informatsiooni kodeerimine ja töötlemine
  • Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis
  • Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks pôhilist ülenevat somatosensoorset
  • süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus.
  • Aeglaselt adapteeruvad
  • Kiirelt adapteeruvad
  • Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja
  • seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem
  • Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine
  • Nägemismeel. Silma ehitus. Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema retseptorid
  • Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad
  • juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores.
  • Fibrooskesta
  • Soonkestal
  • Võrkkestas e reetinas
  • Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline
  • ehitus.Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks
  • signaalideks.Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni
  • töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad.
  • Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud
  • Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava
  • informatsiooni töötlemisega.
  • Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja
  • ajupiirkonnad.
  • Maitsmismeelega seotud retseptorid. Maitsmismeelega seotud juhteteed ja
  • ajupiirkonnad.
  • Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside
  • osatähtsus organismi motoorses talitluses
  • Aju funktsionaalsete süsteemide ülesehituse põhimõtted
  • Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid
  • Kraniaalnärvid
  • kraniaalnärvidest
  • seljaajunärvidest
  • Nervus craniales
  • Seljaaju ehitus ja talitlus
  • Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis
  • Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus
  • Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused
  • Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus
  • Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus)
  • Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid
  • Elektroentsefalograafia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

98
docx
35
doc
27
doc
67
docx
12
doc
29
doc
34
doc
15
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto