Füüsikast tänapäeval ja füüsika põhiprintsiibid (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
FÜÜSIKA PÕHIPRINTSIIBID. JÄÄVUSSEADUSED
Füüsika tegeleb mateeria kõigi esinemisvormide liikumise ja vastastikuste seoste uurimisega. Füüsika uurimisala on väga lai ning sellepärast jaguneb ta paljudeks harudeks , nagu näiteks mehaanika , molekulaarfüüsika, termodünaamika, elektromagnetism, aatomifüüsika, tuumafüüsika. Osa neist kuulub nn. Klassikalise füüsika valdkonda, mis moodustab ka füüsika gümnaasiumi-kursuse põhiosa. Klassikalise füüsika põhiideed olid enamjaolt formuleeritud XIX saj. Lõpuks. Sajandivahetusel tekkinud nn. Füüsika kriis sundis paljudele asjadele leidma põhimõtteliselt uusi lahendusi. Nii sündisid kvantmehaanikaja relatiivsusteooria . Täiesti uuele tasandile tõusis Universumi uurimine seoses astrofüüsika väljakujunemisega.
Sellise laia haarde tõttu on ka füüsikaseadusi palju. Enamiku füüsikaseaduste avastamiseni on jõutud suure hulga katsetulemuste üldistamise teel. Katseliselt kindlaks tehtud seadused on omakorda aluseks üldisemale teooriale , mis tugineb tavaliselt mingile fundamentaalsele füüsikaprintsiibile. (Näiteks valguse murdumisseadus ja peegeldumisseadus on paljude katsete üldistus, kuid samas võib need seadused tuletada ka valguse laineteooriast.
Seega võib füüsikaseaduste hulgas täheldada teatud hierarhiat: on seadusi ja printsiipe , mis puudutavad väga laialdast nähtuste hulka, ning on seadusi, mille kasutusala piirdub vaid mingi kindla ning suhteliselt kitsa nähtuste ringiga . Kitsamat nähtuste hulka hõlmavad seadused peavad alati sisalduma teatud erijuhuna üldisematest ning olema vastavuses füüsika põhiprintsiipidega.
Kuna füüsika areng jätkub, siis pole võimalik täiesti üheselt piiritleda füüsika põhiprintsiipe, mis oleksid kehtivad praegu ja igavesti
Kõik füüsikalised nähtused toimuvad ruumis ning ajas. Seetõttu on ettekujutusel ajast ja ruumist määrav tähtsus füüsikalisele maailmapildile tervikuna selle igal arenguetapil. Tänapäeval käsitatakse aega ja ruumi kui ühtset mateeria eksisteerimise vormi-aegruumi. Aja ja ruumi omadustega on otseselt seotud relatiivsusprintsiip. Klassikalises füüsikas väljendab seda Galilei relatiivsusprintsiip, mis üldistatud kujul on ka Einsteini erirelatiivsusteooria üheks nurgakiviks.
Teiseks nüüdisaegse füüsika põhiprintsiibiks on aine ehituse atomaarse struktuuri tunnustamine.
Vastavalt tänapäevase füüsika seisukohtadele koosneb aine molekulidest ja molekulid omakorda aatomitest. Kuigi atomistlikud ideed on pärit juba iidsetest aegadest , jõuti täielikule veendumusele aine struktuursuses alles XX sajandil.
Kvantnähtuste tõenäosuslikku olemust väljendab kõige selgemini Heisenbergi määramatuse printsiip. Selle printsiibi järgi ei saa ükski osake viibida olekus, kus näiteks tema impulsil ja koordinaadil oleks ühel ja samal ajal täielikult määratud täpne väärtus. Makroskoopliste kehade liikumise korral määramatuse printsiibil praktilist tähtsust ei ole.
Vastavalt osakeste-lainete dualismi printsiibile avalduvad mikroobjektide käitumises nii osakeste kui ka lainete omadused. See on mikromaailmas üldine nähtus ning see ilmneb kõigil elementaarosakestel.
Füüsikaliste protsesside kirjeldamisel on alati mõistlik toetuda nn. potentsiaalse energia miinimumi printsiibile. Nimelt, igas füüsikalises süsteemis kehade liikumisel süsteemisiseste vastastikmõjude toimel süsteemi potentsiaalne energia väheneb, püüdes saavutada antud tingimustes minimaalset väärtust.
Eelmisega on teatud mõttes sarnane entroopia kasvu printsiip. Entroopia iseloomustab termodünaamilises süsteemis korrastamatuse astet ning nimetatud printsiip väljendab tõsiasja, et suletud süsteemis tervikuna korrastamatus alati kasvab.
Ruumis eksiseerivate väljade koosmõju vaadeldakse tavaliselt lähtuvalt superpositsiooniprintsiibist. Selle põhjal ei mõjuta ühe välja olemasolu mingil määral teist välja ehk, teisisõnu, ühegi välja tugevus antud ruumipunktis ei sõltu sellest, kas teine väli on parajasti olemas või ei.
Megamaailma füüsikas on oluliseks lähtepunktiks Universumi ühtsuse printsiip. See printsiip eeldab et kogu Universumi koostis on põhimõtteliselt üks ja seesama. See tähendab, et samu aineid
Võib leida nii Päikesel, Päikesesüsteemi planeetidel kui ka teistes galaktikates.
Teistest füüsikaseadustest on põhiprintsiipide kõrval erilisel kohal nn. jäävusseadused.



NÜÜDISAEGNE FÜÜSIKALINE MAAILMAPILT

Maailmapildi mõiste ja ajalooline areng


Eristatakse üldteaduslikku, loodusteaduslikku, eriteaduslikku maailmapilti. Füüsikaline maailmapilt kuulub eriteadusliku maailmavaate hulka. Maailmapildi moodustavad maailmavaatelised teadmised, mis mõjutavad inimese
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Füüsikast tänapäeval ja füüsika põhiprintsiibid #1 Füüsikast tänapäeval ja füüsika põhiprintsiibid #2 Füüsikast tänapäeval ja füüsika põhiprintsiibid #3 Füüsikast tänapäeval ja füüsika põhiprintsiibid #4 Füüsikast tänapäeval ja füüsika põhiprintsiibid #5 Füüsikast tänapäeval ja füüsika põhiprintsiibid #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor poolem112 Õppematerjali autor

Lisainfo

FÜÜSIKA PÕHIPRINTSIIBID. JÄÄVUSSEADUSED , NÜÜDISAEGNE FÜÜSIKALINE MAAILMAPILT, Mateeria põhivormid, VASTASTIKMÕJUDE LIIGID, Mudel ja teooria, Põhjuslikkus ja tõenäosuslikkus füüsikas.
füüsika põhiprintsiibid , jäävusseadused , nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt , mateeria põhivormid , vastastikmõjude liigid , mudel ja teooria , põhjuslikkus ja tõenäosuslikkus füüsikas

Mõisted

Teemad

  • põhiprintsiipidega
  • määramatuse
  • printsiip
  • osakeste-lainete dualismi printsiibile
  • potentsiaalse energia
  • miinimumi printsiibile
  • entroopia kasvu printsiip
  • superpositsiooniprintsiibist
  • Universumi ühtsuse printsiip
  • .füüsika- see on midagi palju enamat, kui kogum seadusi, mille rakendamine on lihtsa
  • kogemuse asi. Füüsika-see on eelkõige käte ja aju elav loometegevus
  • hadronid
  • tuumajõud
  • nukleone
  • elektronõrga
  • vaatluseks
  • eksperiment
  • mudeli
  • teooria
  • seadusteks

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

109
doc
Füüsikaline maailmapilt
28
doc
põhivara aines füüsikaline maailmapilt
31
rtf
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
343
pdf
Maailmataju uusversioon
477
pdf
Maailmataju
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
29
doc
Põhivara füüsikas
54
doc
Füüsikaline maailmapilt-I osa





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !