Füüsikalised suurused ja nende etalonid (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

1.Füüsikalised suurused ja nende etalonid


1.Füüsikalised suurused ja nende etalonid – SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+etalonid)
Suurus
Mõõtühik
Tähis
Hetkel kehtiv etalon
Pikkus
meeter
1 m
tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul 
Aeg
sekund
1 s
133Cs aatomi ( tseesium -133)
põhiseisundi kahe ülipeen(struktuuri)-nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse ca 9 miljardi võnkeperioodi kestusega
Mass
kilogramm
1 kg
massiühik , mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga
Temperatuur
kelvin
1 K
1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist
Voolutugevus
amper
1 A
selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega , vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitab nende juhtmete vahel jõu 2·10–7 njuutonit juhtme meetri kohta 
Valgustugevus
kandela
1 cd
kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud monokromaatse 540·1012 hertsise kiirgussagedusega ja samas suunas 1/683 vatti steradiaani kohta kiirgustugevust omava kiirguse valgustugevus 
Ainehulk
mool
1 mol
süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis 12C
1.Klassikaline mehaanika

1. Kinemaatika põhimõisteid


Kinemaatikateoreetilise mehaanika osa, millesuuritakse materiaalsete kehade liikumise
geomeetrilisi omadusi sõltumatult seda tekitavatest põhjustest.

2. Ainepunkt ( punktmass )

Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise
kirjeldamisel.
3. Taustsüsteem (+ joonis)
Taustsüsteem on targalt valitud keha, mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis, ja millega on seotud koordinaadistik, ja ajamõõtmise viismilles kehtib inertsiseadus, inertsiaalseteks taustsüsteemideks ehk inertsiaalsüsteemideks.

4. Kohavektor (+joonis)

Kohavektoriks või raadiusvektoriks nimetatakse sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist 0 kuni vaadeldava ainepunktini A.

5. Nihkevektor (+joonis)

Osakese asendi muutumist punktist A1 (algpunkt) punkti A2 (lõpp punkt) ajavahemiku (Δt) jooksul nimetatakse nihkeks (nihkevektoriks)

6. Liikumisseadus (+ valem)

kui punkt liigub ruumis, siis tema koordinaadid muutuvad ajas:
x = x(t) ; y = y(t) ; z = z(t).

3.Kulgliikumise kinemaatika

1.Kiirus (+ valem)

Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus .

2.Kiirendus (+ valem)

Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutmise kiirust ajas.

3. Ühtlane ja kiirenev liikumine (+ valem)

Liikumist, mille kiiruse suurus ei muutu, ehkki suund võib muutuda, nimetatakse ühtlaseks.
Ühtlaselt kiireneva liikumise korral liigub keha nii suuruselt kui suunalt muutumatu kiirendusega

4. Kulgliikumise dünaamika põhimõisted

1.Mass (+ mõõtühik )

Massiks nimetatakse füüsikalist suurust, millega mõõdetakse keha inertsust (1KG)

2. Inerts (+inertsus)

Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu . Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta.

3. Inertsiaalne taustsüsteem

Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad.

4. Jõud(+mõõtühik)

Jõud on füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub nende liikumishulk. (1N)

5. Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised)

1.Newtoni esimene seadus 

Keha on paigal või ligub ühtlaselt sirgjoneliselt kui kehale kõike mõjuvate jõudude summa on võrdne nuliga.

2.Newtoni teine seadus 

Kui keha ei ole paigal või ei ligu ühtlaselt sirgjoneliselt, siis keha liigub kiirendusega, mis on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha masiga. Kui kehale mõjub rohkem kui üks jõud, siis leitakse resultantjõud.

3. Newtoni kolmas seadus 

Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised.

6. Mehaaniline töö (+ “mehaanika kuldne reegel”)

Mehaaniline töö (tähis: A või W) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha nihkevektoriskalaarkorrutisega. Mehaanika kuldreegel: nii mitu korda, kui lihtmehhanismi kasutamisel võidetakse jõus, kaotatakse läbitud tee pikkuses .

1. Võimsus (+ valem ja mõõtühik)

Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust. (1W)
,kus  – võimsus,  – töö,  – aja muut

2. Konservatiivsed jõud (+ joonis)

Konservatiivsed jõud on jõud, mille töö kinnisel trajektooril võrdub nulliga, e.tehtud töö ei olene trajektoorist, ainult trajektoori alg ja lõpppunktist

3.Kineetiline ja potentsiaalne energia (+ valemid ja mõõtühikud )

Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha  liikumisest  teiste kehade suhtes. Mõõtühik on 1džaul (J).
Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Mõõtühik on 1džaul (J).

4. Mehaanilise energia jäävuse seadus (+ valem)

Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu.

7. Pöördliikumise kinemaatika

1. Pöörlemine

Pöörlemine on liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektooriks on ringjooned

2. Nurkkiirus (+valem, mõõtühik ja joonis)

Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. , kus φ (fii) on pöördenurk ja t on aeg.
Mõõtühik: rad/s (radiaani sekundis).

3. Joonkiirus (+ valem, mõõtühik ja joonis), seos nurkkiirusega.

Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta.  ν = ω * r, kus kus ω (oomega) on nurkkiirus ja r on trajektoori raadius.
Mõõtühik: m/s (meetrit sekundis)
Nurkkiirus ω ja joonkiirus v on omavahel seotud:

4. Nurkkiirendus (+ valem ja mõõtühik)

Nurkkiirendus ε iseloomustab nurkkiiruse muutumise kiirust (nurkkiiruse aja tuletis ).
, mõõtühik: rad/s2

5. Kesktõmbekiirendus (+valem ja joonis)

Kesktõmbekiirendus ( normaalkiirendus ) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina  suunatud ringjoone keskpunkti. Kesktõmbekiirendus avaldub kujul  ak = v2/ r ehk ak =2 r . (a-kiirendus)

6. Pöördliikumise liikumisvõrrand (+ valem)

7. Tiirlemisperiood ja sagedus (+ valemid ja mõõtühikud)

Tiirlemisperioodiga T, mille all siis moistetakse aega, mille jooksul teeb keha täispoorde, e. pöörab nurga 2π võrra.

8.Pöördliikumise

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsikalised suurused ja nende etalonid #1 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #2 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #3 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #4 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #5 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #6 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #7 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #8 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #9 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #10 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #11 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #12 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #13 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #14 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #15 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #16 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #17 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #18 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #19 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #20 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #21 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #22 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #23
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gunnar Mizer Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Sisukord

  • FÜÜSIKALISED SUURUSED JA NENDE ETALONID
  • KINEMAATIKA PÕHIMÕISTEID
  • KULGLIIKUMISE KINEMAATIKA
  • KULGLIIKUMISE DÜNAAMIKA PÕHIMÕISTED
  • Inertsus
  • MEHAANILINE TÖÖ (+ “MEHAANIKA
  • KULDNE REEGEL”)
  • Mehaanika kuldreegel
  • PÖÖRDLIIKUMISE KINEMAATIKA
  • PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA
  • PERIOODILINELIIKUMINE
  • Füüsikas
  • ELASTSUSLAINE
  • Kuivas
  • Infraheliks
  • Ultraheli
  • HÜDROMEHAANIKA ALUSED
  • Pidevuse teoreem (+ valem ja joonis)
  • MKT JA TERMODÜNAAMIKA
  • Avogadro arv
  • Molaarmass
  • TERMODÜNAAMIKA 1.SEADUS
  • Tuumaenergia
  • Soojuspaisumine
  • Joonpaisumine
  • Ruumpaisumine
  • Vee paisumine
  • Faasisiire
  • TERMODÜNAAMIKA 2. SEADUS
  • Isoleeritud süsteemis
  • Clausiuse sõnastus (teine variant)
  • Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus
  • Ostwaldi sõnastus
  • Teist liiki
  • Soojusmasin
  • ELEKTROSTAATIKA
  • Elektrilaeng
  • Elementaarlaeng
  • Elektriväli
  • Elektrivälja jõujooneks
  • Ekvipotentsiaalpind
  • SI-süsteemis
  • ELEKTRIVÄLI AINES
  • Elektrijuht
  • Elektrotehnikas
  • Indutseeritud laeng
  • Mittepolaarne
  • Joonis 1.Elektriväli
  • Joonis 2 Elektrivälja
  • Dielektriline läbitavus
  • Suhteline dielektriline läbitus
  • Absoluutse dielektrilise läbitavuse
  • ALALISVOOL
  • Voolu suunaks
  • Pinge
  • Pingelang
  • Vooluringis
  • Alalisvooluahelas
  • Elektromotoorjõud
  • MAGNETISM
  • Magnetvälja
  • Mangetväljajõujooned
  • Joonis 3
  • Magnetvälja suund
  • Joonis 3 Magnetvälja jõujooned
  • SI-süsteemi
  • POOLJUHID JA ELEKTROLÜÜS
  • Kovalentne side
  • Joonis 4Elektrolüüs
  • ELEKTROMAGNETLAINED JA OPTIKA
  • Interferents
  • Difraktsioon

Teemad

  • FÜÜSIKALISED SUURUSED JA NENDE ETALONID
  • Füüsikalised suurused ja nende etalonid – SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende
  • definitsioonid (+etalonid)
  • Suurus
  • Mõõtühik
  • Tähis
  • Hetkel kehtiv etalon
  • Pikkus
  • Temperatuur
  • Voolutugevus
  • Valgustugevus
  • Ainehulk
  • KLASSIKALINE MEHAANIKA
  • KINEMAATIKA PÕHIMÕISTEID
  • Ainepunkt (punktmass)
  • Taustsüsteem (+ joonis)
  • Kohavektor(+joonis)
  • Nihkevektor (+joonis)
  • Liikumisseadus (+valem)
  • KULGLIIKUMISE KINEMAATIKA
  • Kiirus (+ valem)
  • Kiirendus (+ valem)
  • Ühtlane ja kiirenev liikumine (+valem)
  • KULGLIIKUMISE DÜNAAMIKA PÕHIMÕISTED
  • Mass (+mõõtühik)
  • Inerts(+inertsus)
  • Inertsiaalne taustsüsteem
  • Jõud(+mõõtühik)
  • NEWTONI 3 SEADUST (+ VALEMID JA JOONISED)
  • Newtoni esimene seadus
  • Newtoni teine seadus
  • Newtoni kolmas seadus
  • MEHAANILINE TÖÖ (+ “MEHAANIKA
  • Mehaaniline töö
  • Võimsus (+ valem ja mõõtühik)
  • Konservatiivsed jõud (+ joonis)
  • Kineetiline ja potentsiaalne energia (+ valemid ja mõõtühikud)
  • Mehaanilise energia jäävuse seadus (+ valem)
  • PÖÖRDLIIKUMISE KINEMAATIKA
  • Pöörlemine
  • Nurkkiirus (+valem, mõõtühik ja joonis)
  • Joonkiirus (+ valem, mõõtühik ja joonis), seos nurkkiirusega
  • Nurkkiirendus (+ valem ja mõõtühik)
  • Kesktõmbekiirendus (+valem ja joonis)
  • Pöördliikumise liikumisvõrrand(+ valem)
  • Tiirlemisperiood ja sagedus (+ valemid ja mõõtühikud)
  • pöörde
  • npööret
  • PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA
  • Jõumoment, selle suund (+ valem, mõõtühik ja joonis)
  • Pöördliikumise Newtoni 3 seadust (+ valemid)
  • Newtoni I seadus
  • Newtoni II seadus
  • Newtoni III seadus
  • Inertsimoment (+valem ja mõõtühik)
  • PERIOODILINELIIKUMINE
  • Võnkesüsteem
  • Harmooniline võnkumine, seos ringliikumisega (+ joonis)
  • Liikumisvõrrand
  • suuruste
  • lahtiseletamisega (faas, algfaas
  • ringsagedus, amplituud, periood)
  • Matemaatiline pendel (+ valem ja joonis)
  • Füüsikaline pendel (+ valem ja joonis)
  • Vabavõnkumine ja võnkumise sumbumine (+ joonis)
  • Sundvõnkumine ja resonants
  • Võnkumiste liitmine: samasihilised (sama ja erineva ringsagedusega), tuiklemine ja
  • virvendus; ristsihilised (sama ringsagedus) (+ joonis)
  • ELASTSUSLAINE
  • Piki- ja ristlaine (+joonised)
  • Lainepikkus ja laine levimiskiirus (+ valemid ja joonis)
  • Lainefunktsioon (+ valem)
  • ω
  • Laine interferents (+ seisev laine) ja difraktsioon (+joonised)
  • Helilaine (
  • heli kiirus)
  • Infra- ja ultraheli
  • HÜDROMEHAANIKA ALUSED
  • Rõhk (+ valem ja mõõtühik)
  • Pascal’i seadus ja selle rakendusi (+ joonised)
  • Archimedes’e seadus (+ valem)
  • Vooluhulk (+ valem ja mõõtühik)
  • Bernoull’I võrrand (+ valem ja joonis)
  • Hõõrdekaod reaalses vedelikus (+ viskoossus)
  • SOOJUSFÜÜSIKA
  • MKT JA TERMODÜNAAMIKA
  • MKT kolm põhipostulaati
  • Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud)
  • Ideaalne gaas
  • Termodünaamilised parameetrid, temperatuur (+ mõõtühikud)
  • Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyron-Mendelejev’i võrrand)
  • Isoprotsessid (+ valemid ja joonised)
  • TERMODÜNAAMIKA 1.SEADUS
  • Termodünaamilise süsteemi siseenergia
  • Termodünaamika I. printsiip (+ joonis)
  • Soojuspaisumine (+ vee paisumine)
  • Faas ja faasisiire
  • aine faas
  • Olekudiagramm, faasisiirekõverad (+ joonis)
  • TERMODÜNAAMIKA 2. SEADUS
  • Termodünaamika II. Printsiip (erinevad sõnastused)
  • Clausiuse
  • sõnastus
  • Clausiuse sõnastus (teine variant)
  • Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus
  • Ostwaldi sõnastus
  • Entroopia (+ valem)
  • Soojusmasin ja selle kasutegur
  • Soojusmasina kasutegur
  • Ringprotsess (+ joonis)
  • ELEKTROMAGNETISM
  • ELEKTROSTAATIKA
  • Elektrilaeng, elementaarlaeng (+ mõõtühik)
  • Elektrilaengu jäävuse seadus (+ valem)
  • Coulomb’I seadus (+ valem)
  • Elektriväli,elektrivälja jõujooned ja ekvipotentsiaalpinnad (+ joonis)
  • Elektriväljtugevus(+valem ja mõõtühik)
  • Elektrivälja potentsiaal ja ekvipotentsiaalpinnad (+ valem ja mõõtühik)
  • ELEKTRIVÄLI AINES
  • Juht,juht välises elektriväljas, indutseeritud laeng (+ joonis)
  • Elektriväli juhi sees, elektrostaatiline ekraneerimine (+joonis)
  • Polaarne dielektrik välises elektriväljas (+ joonis)
  • Mittepolaarne dielektrik välises elektriväljas,molekulide polarisatsioon(+ joonis)
  • jõujooned
  • Dielektriline läbitavus
  • Piesoelentriline efekt ja selle rakendusi
  • ALALISVOOL
  • Voolutugevus, voolu suund (+ valem ja mõõtühik)
  • Elektrivoolu
  • tugevus
  • Pinge/pingelangus (+ valem ja mõõtühik)
  • Ohm’i seadus vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta (+ valem)
  • Vooluahela
  • lõiku läbiva
  • Juhitakistus (+ valem, mõõtühik ja joonis)
  • Elektromotoorjõud, kõrvaljõud (+ valem ja mõõtühik)
  • kõrvaljõudude mõjul
  • MAGNETISM
  • Magnetväli,magnetväli jõujooned ja suund (+ joonis)
  • Püsimagnetid, magneti poolused (+ joonis)
  • Ampere’ jõud, selle suund (+ valem ja joonis)
  • Magnetiline induktsioon, juhile avalduva jõu suund (+ valem ja mõõtühik)
  • Laurentz’I jõud, selle suund (+ valem ja joonis)
  • Elektromagnetiline induktsioon
  • POOLJUHID JA ELEKTROLÜÜS
  • Pooljuht, kovalentsside
  • pooljuhid
  • Sõltuvus temperatuurist ja lisanditest
  • Pn-siire ja selle põhiomadus (+ joonis)
  • Elektrolüüdid ja elektrolüüs (+ joonis)
  • M. Faraday seadused
  • ELEKTROMAGNETLAINED JA OPTIKA
  • Elektromagnetlaine (+ joonis)
  • EM-lainete liigitus sageduste kaudu
  • Valguse interferents ja dispersion (+ joonised)
  • Optika põhiseadused, murdumisnäitaja (+ joonised)
  • Valguse dispersion (+ joonis)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

22
docx
Füüsikalised suurused ja nende etalonid
12
docx
Füüikalised suurused ja nende etalonid
105
doc
Füüsika konspekt
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
29
doc
Põhivara füüsikas
31
rtf
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
28
doc
põhivara aines füüsikaline maailmapilt
414
pdf
TTÜ üldfüüsika konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !