Füüsikalised ohutegurid on: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused; kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Optometristi füüsikalised ohutegurid Müra- töötajat häiriv või tema tervist kahjustav heli. Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle. Kuulmisekahjustuste risk on olemas, kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid. Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Optometristi müraallikad: Töötavad masinad ja arvutid; Printer; Trükkimine; Helisev telefon; Rääkimine klientidega; Ventilatsioon; Väljastpoolt tööruume tulev müra; Müra mõjud
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25
TALLINNA TEENINDUSKOOL FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID.....................................................4 2. MÜRA...............................................................................................................................4 2
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikakolledz Merlin-Hans Hiiekivi VALGUSTUS TÖÖKOHAS Kursusetöö Biotehniliste süsteemide õppekava Juhendaja: dotsent Oliver Sada PhD Tartu 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1Mõisted................................................................................................................. 4 2Kuidas mõõdetakse.............................................................................................. 5 3Valgustus.............................................................................................................. 5 1Loomulik valgustus............................................................................................... 5 2Tehisvalgustus...................................................................................................... 5 3Avari
Stressi võib tekitada eesmärkide konflikt. Allikaks võib olla teine inimene, sealhulgas töökaaslane ja pereliige, näiteks kirja puudumine sõbralt või pereliikme haigus. Stressoriteks võivad olla mitmesugused olukorrad, näiteks sisenemine tundmatusse või tugeva müraga ruumi, loengupidamine, sõit lennukiga, automootori rike. Stressi tööl põhjustavad mitmesugused tegurid. Tööülesanded võivad olla konkreetsele inimesele liialt rasked. Halvad töötingimused: füüsikalised töötingimused, halb psühhokliima, tunnustuse puudumine ülemuse poolt, töökoha kaotamise oht. Inimene hindab oma suhteliselt normaalseid töötingimusi raskeks, tunnetab enda sobimatust. Vastutustunne. Mis juhtub, kui tööd tehakse halvasti? Keskkonna optimeerimine Tegureid, mis mõjutavad töötaja tervist: a)mürgised ained b)infrastruktuur- ja ultrahelid c)sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid d)füüsilised koormused e)muutused tehnoloogilise protsessi kulgemises jne.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Vallimäe 011MT FÜÜSIKALISED OHUTEGURID TÖÖKESKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2005 1 SISUKORD 1. PEAMISED TEGURID ........................................................................3 2. MÜRA....................................................................................................4 1.1 Müra toime tervisele...............................................
lühenevad tööde teostamise tähtajad, kasvab töö- ja puhkeajaseaduse rikkumiste arv (pikad vahetused, ületunnitööd jne) ning vähenevad kulutused töötajate ohutuse tagamiseks. Paljude äriühingute juhatused ei korralda tööohutuse- ja töötervishoiutööd nõutaval tasemel. Paljude ettevõtete tegevuse ebastabiilsuse, väikeettevõtete rohkuse ja puudujääkide tõttu seadusloomes on ülevaade töötingimustest tervikuna lünklik. Tüüpilised ohutegurid töökeskkonnas 1) füüsikalised tegurid: müra, vibratsioon, valgustus; 2) füsioloogilised tegurid: raske füüsiline töö, korduvate liigutustega töö, tööasend; 3) psühholoogilised tegurid: tööaeg, tempo, monotoonsus; eraldatud töö; 5 4) keemilised tegurid: ained ja materjalid või tööprotsessi jääkained; 5) bioloogilised tegurid: bioloogilised toimeained, näiteks bakterid, viirused, seened, parasiidid. Töökoha tingimused
Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised ohutegurid -masinate liikuvad osad ja kukkuvad esemed -müra -vibratsioon -elektromagnetväli -sisekliima -valgustus -mehhaaniline tolm Keemilised ohutegurid -kemikaalid -materjalid -keemilised allergeenid -asbest Bioloogilised ohutegurid -bakterid -viirused -seened -parasiidid -bioloogiline tolm -allergeenid Füsioloogilised ohutegurid -sundasendid ja sundliigutused -füüsilise töö raskus -liigutuste kordumine -raskuste teisaldamine Psühholoogilised ohutegurid -monotoonne töö -töötaja võimetele mittevastav töö -halb töökorraldus -pikaajaline töö üksinda Müra On helide kogum, mis koosneb: · suur hulgast · erinev sageduse ja kõrgusega · erineva tugevusega lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB).
Kõik kommentaarid