Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis jõud kehtivad ja kuidas saadakse osakeste raadius?
  • Milleks sümbol delta?
Vasakule Paremale
Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #1 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #2 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #3 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #4 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #5 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #6 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #7 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #8 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #9 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #10 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #11 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #12 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #13 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #14 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #15 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #16 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #17 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #18 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #19 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #20 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #21 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #22 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #23 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #24 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #25 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #26 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #27 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #28 Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam #29
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 111 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Birgit Truumees Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
docx

Füüsikaline ja kolloidkeemia kordamisküsimused.

FK eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Osakeste järgi: Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 Sedimenteeruvad (lihtdispersioonid, kiiresti, on suspensioonid, eraldatavad tavalise emulsioonid, vahud, filtreerimisega, on aerosoolid) nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei

Füüsikaline ja kolloidkeemia
thumbnail
8
doc

Kolloidkeemia eksam

murdumisnäitaja erineb optilise keskkonna omast ­ iseloomulik valguse hajumine kõikides suundades ­ visuaalne helendus ehk opalents. Hajunud valgus on seda intensiivsem, mida suurem on dispergeeritud faasi osakeste kontsentratsioon. - koefitsient, mis iseloomustab süsteemi valguse hajutamisvimet; seda nimetatakse hägususeks. Eelnevast vib saada seose lahuse optilise tiheduse ja hägususe vahel kujul = 2,3D/l [ cm-1] Valguse neeldumine: Lambert-Beeri seadus In=I0e-kcl kirjeldab lahuses neeldunud valguse intensiivsuse In sõltuvust pealelangeva valguse intensiivsusest I0 ja neelava keskkonna omadustest. Neeldumisteguri k väärtused sõltuvad pealelangeva valguse lainepikkusest ja temperatuurist. Suurus ln (in/i0)=kcal=B nim ekstinktsiooniks ehk optiliseks tiheduseks. B-L seadus kehtib nii tõeliste lahuste kui kolloidlahuste madala dispergeeritud faasi kontsentratsiooni korral

Füüsikaline keemia ii
thumbnail
10
doc

Füüsikaline ja kolloidkeemia 3. vaheeksam

c) VA on aeglasem kui molekulaarne adsorptsioon. d) VA käigus võib muutuda lahuse pH. See toimub juhul, kui vahetusse läheb vesinik või hüdroksüülioon. Vahetusadsorptsioon esineb kõikjal. Ioonvahetus muldades. Mulla tinglik vahetusmahtuvus ­ vahetatavate soola ioonide hulk (g-ekvivalentides), mida neelab 1kg ioniiti antud pH, kontsentratsiooni ja lahuse koostise juures. Pinnase vahetusmahtuvus määrab suures osas pinnase kvaliteedi. Mustmullas on vahetusioonideks Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Vahetusadsorptsioonil vahetuvad need näiteksK+ ja NH4 + ioonidega, millised on vajalikud taimede kasvuks. Eralduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Anioonid Cl-, NO3 - ja SO4 2- peaaegu ei adsorbeeru mullas. Turbamullas on H+ ioonid, mida taimedele vaja ei lähe ja mida on raske vahetada. Happelistele muldadele veetakse lupja, selleks et raskelt vahetatavad ja taimedele kasutud H+ ioonid asendada Ca2+ ja Mg2+ ioonidega. Maakide moodustumine

Füüsikaline ja kolloidkeemia
thumbnail
1
docx

Kolloidkeemia eksam

Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla lahustumatud mille tõttu seep ei pese.35. Seepide olek lahuses. (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke); Lüofoobsed: elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, Emulsioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates teatud vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed ja I-ioonid

Füüsikaline keemia
thumbnail
23
doc

Füüsikaline- ja kolloidkeemia

Süsteemide jaotus soojusvahetuse järgi: - diatermiline ­ soojusvahetus väliskeskkonnaga võimalik - adiabaatne ­ soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub Olekuparameetrid Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused: temperatuur (T) rõhk (P) ruumala (V) ainehulk (n) Parameetrite omavaheline sõltuvus kijutab endast ideaalgaasi olekuvõrrand: pV=m/M *RT; pV=nRT kus R on gaasi universaalkonstant, mis kehtib ühe mooli gaasi korral (8,314 J/K mol) Ideaalgaas on paljudest korrapäratus soojusliikumises olevatest aatomitest või molekulidest koosnev süsteem, mille osakeste vahel puudub vastasikune toime ja omaruumala. Protsessid (kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga) P=konst - isobaarilised protsessid atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid V=konts ­ isokoorilised protsessid hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid

Füüsikaline ja kolloidkeemia
thumbnail
19
docx

Füüsikaline keemia konspekt

Süsteemide jaotus soojusvahetuse järgi: - diatermiline ­ soojusvahetus väliskeskkonnaga võimalik - adiabaatne ­ soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub Olekuparameetrid Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused: temperatuur (T) rõhk (P) ruumala (V) ainehulk (n) Parameetrite omavaheline sõltuvus kijutab endast ideaalgaasi olekuvõrrand: pV=m/M *RT; pV=nRT kus R on gaasi universaalkonstant, mis kehtib ühe mooli gaasi korral (8,314 J/K mol) Ideaalgaas on paljudest korrapäratus soojusliikumises olevatest aatomitest või molekulidest koosnev süsteem, mille osakeste vahel puudub vastasikune toime ja omaruumala. Protsessid (kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga) P=konst - isobaarilised protsessid atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid V=konts ­ isokoorilised protsessid hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid

Füüsikaline ja kolloidkeemia
thumbnail
29
pdf

Füüsikaline keemia II eksami konspekt

1. Kineetika uurimise vajalikkus, seos termodünaamikaga. Kiirus võib olla otsustava tähendusega produktide tekkel! Vaatamata, et reaktsiooni vaba energia muut on negatiivne võib produkte mitte tekkida piisaval hulgal ja kiirest. Kiirus on aeglane Keemiline kineetika on füüsikalise keemia osa, mis kirjeldab reaktsioonide ajalist kulgu matemaatiliste võrrandite abil. Termodünaamika annab vastuse reaktsioonide kulgemise võimalikkuse kohta, kuid kineetiline analüüs näitab, kui kiiresti saabub tasakaal. Termodünaamiline tasakaalukonstant annab võimaluse arvutada reaktsiooni võrrandile vastavat max. saagist, kuid ei räägi midagi reaktsiooni kiirusest. Keemiliste reaktsioonide ja protsesside planeerimisel on tähtis: kirjeldada matemaatiliselt reaktsiooni kulgemist leida seos reaktsiooni kiiruse ja temperatuuri vahel eeldada reaktsiooni võimalikku mehhanismi

Füüsikaline keemia ii
thumbnail
34
pdf

Füüsikaline ja kolloidkeemia

Sissejuhatus 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Fosforit. Henning Brand lasi uriinil seista mõned päevad, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Tekkis valge vahaline aine, mis heledas pimedas- fosfor. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 ↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Joseph Black, ta taasavastas süsihappegaasi ning võttis kasutusele erisoojuse ja latentse soojuse (sulamissoojus, aurustumissoojus) mõiste. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)?

Füüsikaline ja kolloidkeemia



Lisainfo

Vastused 2014. aasta kordamisküsimustele K. Loti aines füüsikaline ja kolloidkeemia. Aluseks on võetud loengukonspektid ja -videod.

Meedia

Kommentaarid (1)

Vi4uha profiilipilt
Vi4uha: aitäh!
09:40 02-06-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun