Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsikaline maailmapilt testid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille tulemusel auto puuga kokku põrkamisel seisma jäi?
  • Milline mõiste seletab sedanähtust kõige paremini?
  • Milliste alljärgnevate näidete korral on tegemist reaktiivliikumisega?
  • Kuid maja ei liigu paigast Juku poolt tehtav töö on 0J Kui nihe on 0 siis ka töö on 0 12 Keha massiga 5 g liigub kiirusega 5ms Kui suur on keha impulss ühikuks kg x ms?
  • Millises keskkonnas milline soojusülekande liik?
  • Millised on mikro millised makroparameetrid?
  • Kui liival Järelikult 1 kg puidu soojendamiseks kuluv soojushulk on suurem kui sama koguse liiva soojendamiseks kuluv hulk 5 Aurustumiseks vajalik soojushulk sõltub aine massist ja aine aurustumissoojusest 6 Jää sulamis temp on 273 kraadi absoluutses ehk Kelvini temperatuuriskaalas 7 Soojusülekandel ülekantav soojushulk sõltub aine erisoojusest keha temperatuuri muudust massist 8 Välise rõhu kasvades keemistemperatuur kasvab f9 Kas soojushulk võib olla negatiivne?
  • Kui süsteem annab vastava soojushulga ära 10 Soojuspaisumine on tingitud molekulide keskmise vahekauguse suurenemisest 11 Soojuspaisumisel keha tihedus väheneb 12 Füüsikaline suurus mis iseloomustab süsteemi korrastamatust on entroopia 13 Keha molekulide kineetiline ja potentsiaalne energia summa on keha siseenergia 14 Keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga määratud füüsikaline suurus on temperatuur 15 Kas on õige väide �soojusmasina tööks on vajalik jahuti olemasolu mille temperatuur on kõrgem ssoojendi temperatuurist?
  • Kuidas liigitatakse mehaanilisi laineid sageduse alusel?
  • Kuidas helisid liigitatakse?
  • Millest sõltub matemaatilise pendli võnkeperiood?
  • Kuidas leitakse kogutakistus jada- ja rööptaksituse korral?
  • Kummas punktis on elektrivälja ttugevus väiksem?
  • Millest sõltub juhi takistus?
  • Millivattides 15mW 14 Juhti mille takistus on 10 oomi läbis 2 sekundi jooksul vool 2A Mitu džauli eraldus soojusena?
  • Milliste magnetpooluste vahel on millised jõud?
  • Kui magnetvälja suund ja voolu suund langevad kokku siis jõud on 0 5 Milles seisneb elektromagnetiline induktsioon?
  • Mis on risti liikumissuunaga 7 Magentinduktsiooni ühikuks Si süsteemis on tesla 8 Magnetjõud võivad olla nii tõmbe- kui tõukejõud 9 Milliste objektide ümber on magnetväli?
  • Mitu volti on pinge primaarmähisel?
  • Kui ka magnetvälja abil?
  • Milliste ühikuteda mida mõõdetakse?
  • Kuidas nimetatakse erinevaid elektomagnetkiirguse spektri osasid?
  • Kui 1cm - raadiolained d 400nm - 760nm - nähtav valgus g lühemad kui 001nm - gammakiirgus 3 Keskmine doos 10 msv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise tuhande inimese kohat 4 Millised on aditiivsed põhivärvid?
  • Millised neist on ioniseerivad kiirgused?
  • Millise opikariista korral milline suurendus on oluline?
  • Millise suurenduseha kujutis tekib erinevate peeglite korral?
  • Mille läbimiseks kuunud aeg on minimaalne 5 Footoni energia on võrdeline valguse sagedusega 6 Millise optika haru korral pole oluline valguse levimisviis vaid ainult levimissuund?
  • Keskkonnast on erinev 10 Kui valgus liigub optilisest tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse siismurdumisnurk on suurem kui langemisnurk 11 Milline valem seob valguse murdumise korral nurkasid ja keskkondade murdumisnäitajais?
  • Kuidas nimetatakse nähtust et keskkonna murdumisnäitaja sõltub valguse sagedusest?
  • Kuidas nimetatakse valguskvandisks?
  • Mitmeid erinevaid etappeMis nimetuste all neid erinevaid aatonimudeleid tuntakse?
  • Millistele aine olekutele milline spekter vastab?
  • Millise valemi järgi arvutatakse liikuva objekti lainepikkust?
  • Miks ei ole võimalik üheaegselt määrata mikroosakes asukohta ja kiirust?
  • Mida tähendab et laserkiirus on koherentne?
  • Milles seisneb aatoni planetaarmudelis peituv vastuolu?
  • Mida kirjeldab kvantmehaanika põhivõrrandis Scrödingeri võrrandis esinev lainefunktsioon ?
  • Kui aatomituum läheb kärgemalt energiataselelt madalamale energiatasemele?
  • Mis on alfa- beeta- ja gammakiirgus?
  • Kui tuuma mass 14 Millise poolestusajaga radioaktiivsed tuumad on inimesele kõige ohtlikumad?
  • Keskmise poolestusajaga 15 Millised aatomituumad on stabiilsemad?
  • Kus on õige väide �elementaarosakesel võib olla sisemine struktuur?
  • Kui objekti seotud taustsüsteemis 7 kas on õige väide � liikuva objekti trajektoori kuju sõltub taustsüsteemist?
  • Milline seos väljendub massi ja energia ekvivalentsust?
  • Millised komponendid esinevad päikese kirguses?
  • Millised faktid kuu kohta on õiged a atmosfäär puudub 6 Vali ms on Maa rühma planeet mis on hiidplaneet ja mis on mõne planeedi kaaslane c kuu kaaslane f jo kaaslane 7 Millised neist planeetidest on päikesele lähemal kui Maa?
  • Milline hiidplaneet on tuntud oma rõngaste poolest?
  • Miljardit a 12 Kuidas on seotud tähtede värvus ja temp?
  • Millised füüsikavaldkonnad milliseid elusorganismidega seotud nähtusi uurivad?

Lõik failist

  • Newtoni 2. seaduse kohaselt kiirendus on: võrdeline jõuga ja pöördvõrdeline massiga.
  • auto paiskub teelt välja kiirusega 30 m/s vastu puud ja peatub o,1 sekundi jooksul. Kui suur oli kiirendus, mille tulemusel auto puuga kokku põrkamisel seisma jäi? :kiirendus oli 300 m/s2
  • Kui auto saavutab kiiruse 60 km/h 10 sekundiga , siis auto kiirendus on:6 km/h/s
  • Galopeeriv hobune läbis 10 km 30 min. tema keskmine kiirus oli: 20 km/h
  • Kui autoga sõites saab bensiin otsa, siis mootor seiskub, kuid outo liigub veel tükk aega edasi. Milline mõiste seletab sedanähtust kõige paremini?: inerts
  • Kiirusega 60 km/h liikuva veoauto koormast kukub pakk. Kui õhutakistus jätta arvestamata, siis enn maapinnale jõudmist on paki horisontaalsuunaline kiirus ligikaudu: 60 km/h
  • Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on null, siis keha:säilitab oma kiiruse
  • Kalle tõukab magavat Priitu. Priit: tõukab Kallet sama tugevasti ilma, et ta ärkaks.
  • Keha keskmise kiiruse leidmiseks on vajateada järgmisi suurusi: ajavahemik, teepikkus
  • Kui keha liigub konstantse kiirendusega, siis keha kiirus: muutub iga sekundiga samapalju.
  • Vahetult enne kukkuva lennuki põrkumist maapinnaga, ~2 m kõrguselt maapinnast , hüppab piloot lennukist välja. Piloot: saab tõenäoliselt viga või hukkub.
  • Kivile , mille mass on 1 kg, mõjutatakse jõuga ning kivi saabkiirenduse. Selleks, et kivi massiga 10 kg saaks sama suure kiirenduse peab selllele kivile mõjuv jõg kokku sõiud olema: 10x suurem.
  • Raudteeülesõidul põrkub rong kokku sõiduautoga. kokkupõrke hetkel mõjub sõiduauto rongile: sama suure jõuga, kui rong sõiduautole.
  • Vibulaskur laseb noole lendu. Vastavalt Newtoni 2. seadusele peab noolele mõjuva kaasnema teine jõud. See jõud on: noole poolt vibunöörille avaldav jõud.
  • Tühjas ruumis liikuvale osakesele mõjub jõud 10N. Järsku hakkabosakesele mõjuma teine jõud, mis on esimese jõuga vastassuunaline ja absoluuväärtuselt võrdne. Osake: liigub edasi ühtlase kiirusega, mis tal oli enne teise jõu rakendumist. (kui osakesele mõjus üks jõud, liikus see kiirenevalt. Kui hakkas mõjuma teine, vastassuunaline ja absoluutväärtuselt võrdne jõud, siis nüüd on jõudude summa 0 ning osake liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
  • Ühtlase sirgjoonelise liikumise korral: keha kiirus on konstantne ja keha liikumissuund on konstantne.
  • Keha lastakse lahti ja siis keha langeb vabalt. Vaba langemise käigus keha: kiirus suureneb, kiirendus on konstantne.
    3. Test
  • Millal on tegemist elastse ja millal mitte elastse põrkega: mitte elastne - peale põrget liiguvad kehad koos. Elastne - peale põrget liiguvad kehad eraldi.
  • Energia iseloomustab keha võimet teha tööd.
  • Jõuimpulss on jõu ja selle mõjumise aja korrutis.
  • Kaldpinnalt, mille kõrgus on 40 cm, veereb alla silinder . Kui suur on silindri kiirus ei kaldpinna lõpus? Hõõrdumist ei avestata. 2,8 m/s Energia jäävuse seadust arvestades on silinder kineetiline energia kaldpina lõpus võrdne selle potentsiaalse energiaga kaldpinnaalguses, so kõrgusel 0,3 m. Järelikult mgh=(mv2)/2 siit saab avaldada kiiruse, mis on ruutjuur korrutisest 2gh, kus g on raskuskiirendus .
  • Ema mass on lapse massist 4x suurem. Et nad saaksid kiikuda, peaks ema istuma kiige toetuspunktist: 4x lähemal, kui laps.
  • Kui keha kiirus väheneb 2x siis keha kineetiline energia väheneb 4 korda - kineetiline energia on võrdeline kiiruse suurusega.
  • Kui keha mass on M ja kiirus V, siis keha kineetiline energia on (mv2)/2
  • Ühtlaselt pöörleval kettal on putukas . Kui putukas roomab pöörlemistsentrist ketta ääre poole, siis putuka joonkiirus suureneb.
  • Milliste alljärgnevate näidete korral on tegemist reaktiivliikumisega? a)õhust tühjaks jooksev õhupall lendab toas ringi. b) rakett liigub kosmoses.
  • Suletud e isoleeritud süsteemi korral süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on 0, süsteemi koguimpulss on konstantne.
  • Juku surub 20 sek. väikse maja seina jõuga 20 N, kuid maja ei liigu paigast. Juku poolt tehtav töö on 0J. Kui nihe on 0, siis ka töö on 0.
  • Keha massiga 5 g liigub kiirusega 5m/s. Kui suur on keha impulss ühikuks (kg x m)/s)? 0,015 (kg x m)/s
  • Mitu džauli energiat kulutab mootor, mille kasutegusr on 30 %, kui see teeb kasulikku tlld 45 džauli? 150J
  • Jõu ja jõu õla korrutis on jõumoment
  • Kas on õige väita ”elektrijaamades toodetakse energiat?” Väär - Energia jäävuse seaduse järgi ei teki ega kao, võib vaid muunduda ühest liigist teise. Elektrijaamades muundatakse mingit liiki energia elektrienergiaks.
    5. Test
  • Millises keskkonnas milline soojusülekande liik?
  • gaasides: põhiliselt konvektsioon
  • vedelikes : põhiliselt konvektsioon
  • tahketes kehades: põhiliselt soojusjuhtivus
  • vaakumis : ainult soojuskiirgus
  • Millised on mikro , millised makroparameetrid ?
  • molekulide keskmine kiirus: mikroparameeter
  • molekulimass: mikroparameeter
  • ainekoguse ruumala: makroparameeter
  • rõhk: makroparameeter
  • temperatuur: makroparameeter
  • Vali kirjeldusele vastav soojusülekande liik
  • energia levib gaasi… vedeliku liikumise tõttu - konvektsioon
  • energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu - soojuskiirgus
  • energia levib ühelt aineosakeselt teisele põrgete tõttu, ilma, et aine ümber paikneks - soojusjuhtivus
  • Puidu erisoojus on ~3x suurem kui liival. Järelikult 1 kg puidu soojendamiseks kuluv soojushulk on suurem kui sama koguse liiva soojendamiseks kuluv hulk.
  • Aurustumiseks vajalik soojushulk sõltub: aine massist ja aine aurustumissoojusest.
  • Jää sulamis temp. on 273 kraadi: absoluutses ehk Kelvini temperatuuriskaalas.
  • Soojusülekandel ülekantav soojushulk sõltub: aine erisoojusest, keha temperatuuri muudust, massist
  • Välise rõhu kasvades keemistemperatuur: kasvab
  • Kas soojushulk võib olla negatiivne? jah, kui süsteem annab vastava soojushulga ära.
  • Soojuspaisumine on tingitud: molekulide keskmise vahekauguse suurenemisest.
  • Soojuspaisumisel keha tihedus: väheneb
  • Füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi korrastamatust on: entroopia
  • Keha molekulide kineetiline ja potentsiaalne energia summa on keha: siseenergia,
  • Keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga määratud füüsikaline suurus on: temperatuur
  • Kas on õige väide “soojusmasina tööks on vajalik jahuti olemasolu, mille temperatuur on kõrgem ssoojendi temperatuurist”? väär
    6. Test
  • Kuidas liigitatakse mehaanilisi laineid sageduse alusel?
  • 16… 20 000 Hz heli
  • väiksem kui 16 Hz infraheli
  • suurem kui 20 000Hz ultraheli
  • Kuidas helisid liigitatakse?
  • müra - Paljude erinevate ja muutuvate sagetuste summa
  • Kõla - mitme harmoonilise laine summa
  • toon - harmooniline lainetus
  • Millised lained levivad antud keskkonnas?
  • Tahke keha - ristlaine ja pikilaine
  • vedelikes - ainult pikilaine
  • gaasis - ainult pikilaine
  • Seo vastavussse suuruse definitsioon ja nimetus
  • ajavahemikus sooritatud võngete arv - Sagedus
  • võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist - hälve
  • aeg, mille jooksul sooritatakse 1 täisvõnge - võnkeperiood
  • täisvõngete arv 2 pi sekundi jooksul - ringisagedus
  • Kui sundiva jõu sagedus langeb kokku süsteemi vabavõngetega, tekib: resonants
  • Võnkumine , mille korral tänu hõõrdumisele võnkuva keha energia ja amplituud , on sumbuv võnkumine
  • Nurga taga seisva auto mootoi mõra kuuleme me seetõttu, et lainete korral esineb: difraktsioon
  • Kui neli sagedus on ühe ja sama amplituudi korral 2 korda suurem, siis neli intensiivsust: on 4x suurem
  • Inteferents on: lainete liitumine
  • suurema sagedusega lainetel on lainepikkus : väiksem
  • Lainete liitumisel: mõnedes ruumipunktides lained nõrgenevad, mõnedes ruumipunktides tugendavad üksteist
  • Millest sõltub matemaatilise pendli võnkeperiood? Pendli pikkusest, raskuskiirendusest.
  • Kui võnkeperiood suureneb 2x, siis võnkesagedus: väheneb 2 korda
  • Resonantsi korral: sundiva jõu sagedus langeb kokku omavõngetesagedusega; võnkeamplituud kasvab järsult; süsteem võib puruneda.
  • Häisituse levimine ruumis on: laine
  • Liikumien, mis kordub kindlate ajavahemike järel on: võnkumine
  • Kas on õige väide: “Vastuvõetaca heli kõrgus oleneb selllest, kas helisallikas liigub vastuvõtja suhtes või ei liigu” tõene
  • Kas pn õige väide: “Laine levimisel ruumis kandub edasi energia, kuna laineallikas tiiguvad eemale suure energiaga kekskonnaosakesed” väär
    7. Test
  • Kuidas leitakse kogutakistus jada- ja rööptaksituse korral?
  • rööpühendus- kogutakistuse pöördvöörtus on üksikute tekisuste pöördväärtuste summa.
  • jadaühendus- kogutakistus on üksikute takistuste summa
  • Materjalid jaotatakse elektrijuhtivuse järgi kolmeks:
  • juhud - vabade laengukandjate orv on suur
  • pooljuhid - vabade laengukanjate arv reguleeritav
  • dielektrikud - vabade laengukandjate arv on väike
  • Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korritisega ja pöördvõrdeline leingutevahelise kauguse ruuduga.
  • Elektivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus.
  • Joonisel on toodud elektrivälja jõujooned . Kummas punktis on elektrivälja ttugevus väiksem? Elektrivälja tugevus on suurem seal, kus jõujooned on tihedamad. Punktis B on elektrivälja tugevus väiksem.
  • Seda, kui suur on mingis elektrivälja punktis positiivse ühiklaenguga keha pontentsiaalne energia, näitab: elektrivälja potentsiaal
  • Elektriväljas asuvale osakesele laenguga +2c mõjub jõud 3 mN. Kui samsse punkti asetada selle osakese asemel teine oska, mille laeng on 2 konrda suurem, siis, teisele laengule mõjuv jõud on 2 korda suurem
  • SI süsteemis on elektrivälaj tugevuse ühikuks: 1V/m ; 1N/C
  • Millest sõltub juhi takistus?
  • juhi materjalist takistusest
  • juhi pikkusest
  • juhi ristlõikepindalast
  • Kahe keha hõõrdumisel omandab üks keha positiivse laengu q. teine keha omandab sama suure negatiivse laengu.
  • Pinge on sama, mis potentsiaalide vahe
  • Laengu 4 c viimisel punktist A punkti B tegi elektriväli tööd 2 m J. punktide A ja B vaheline pinge on järelikult o,5 mV Pinge on töö jagatud laenguga , U=A/q
  • Patareidel töötaval sedme pinge on 3V ja seda läbib elektrivool tugevusega 5 mA. Kui suur on selle sedame elektriline võimsus millivattides? 15mW
  • Juhti mille takistus on 10 oomi, läbis 2 sekundi jooksul vool 2A. Mitu džauli eraldus soojusena? 80 J
  • Ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguhulk on voolutugevus
    8. Test
  • Magnetiliste omaduste põhjal jaotatakse ained kolmeks:
  • diamagneetikud- nõrgendavad neile mõjuvat magetvälja
  • ferromagneetikud: tugevdavad
  • paramagneetikud: veidi tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja
  • Milliste magnetpooluste vahel on millised jõud?
  • erinimeliste pooluste vahel tõmbejõud
  • samanimeliste pooluste vahel tõukejõud
  • Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, suunda näitab magnetnõela põhjapoolust
  • Magnetväljas asuvale vooolusle mõjuv jõud sõltub voolu suuna ja magnetvälja suuna vahelisest nurgast. Kui magnetvälja suund ja voolu suund langevad kokku, siis jõud on 0
  • Milles seisneb elektromagnetiline induktsioon? Muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja.
  • Liikuvale laengule mõjub magnetväljas jõud, mis on risti liikumissuunaga.
  • Magentinduktsiooni ühikuks Si süsteemis on tesla
  • Magnetjõud võivad olla nii tõmbe- kui tõukejõud.
  • Milliste objektide ümber on magnetväli? liikuvate laetud kehade, vooluga juhtide, liikuvaate vooluga juhtide
  • Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad
  • magnetvälja jõujooned väljuvad põhjapooluselt ja sisenevad põhjapoolusele
  • Kaks paraleelset voolu mõjutavad teineteist jõuga, mis on
  • võrdeline mõlema vooli tugevusega
  • võrdeline juhtmelõigu pikkusega
  • pöördvõrdeline juhtme kaugusega
  • Joonisel on sinisega märgitud sirgvool ja punasega selle magnetvälja jõujooned. Milline on voolu suund? alla
  • Trafo sekundaarmähise keeruduse arv on 10 x väiksem primaarsmähise keerduse arvust. Sekundaarsemähisel on pinge 12V. Mitu volti on pinge primaarmähisel? 120V
  • Kas on tõene, et amhnetnõelda põhjapoolus osutab Maa magnetilisele põhjapoolisele? väär.
  • Kas on õige , et liikuva laetud osakese energiat saab suurendada nii elektri- kui ka magnetvälja abil? väär kuna liikuva laetud osakese energiat saab suurendada elektrivälja abil aga magnetvälja abil energiat juurde ei saa. Magnetvälja abil saab vaid muuta liikumissuunda.
    9. Test
  • Milliste ühikuteda mida mõõdetakse?
  • kiiritusdoosi ühikuks SI s 1c/kg
  • röntgenibioloogiline ekvivalent , mittesüsteemne rem
  • elusorganismis neeldunud kiirgusenergia ühik SI süsteemis siiver
  • mittesüsteemne kiirtusdoosi ühik röntgen
  • Kuidas nimetatakse erinevaid elektomagnetkiirguse spektri osasid?
  • pikemad, kui 1cm - raadiolained
  • o,o1cm - 1cm - mikrolaied
  • 760nm - 0,01cm - infrapuna kiirgus
  • 400nm - 760nm - nähtav valgus
  • 10nm - 400nm - ultraviolettkiirgus
  • 0,01nm - 10nm - röntgenkiirgus
  • lühemad, kui 0,01nm - gammakiirgus
  • Keskmine doos 10 msv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise tuhande inimese kohat.
  • Millised on aditiivsed põhivärvid? punane. sinine, roheline
  • Elektromagnetlained levivad vaakumis kiirusega 300 000 km/s
  • Millised neist on ioniseerivad kiirgused? räntgenkiirgus, gammakiirgus.
  • Eurooplase keskmine kiiritusdoos , mis on põhjustatud looduslikust foonist on 2,5 kuni 4 millisiiverit
  • Valge keha peegeldab kõiki värvusi
  • Elektromagnetlained on ristlaine
  • Kui mingi objeks on valges valguses roheline, siis punases valguses on see keha must
  • Sinine silinder laseb läbi sinist värvust
  • Värvus on valguse subjektiivne kirjeldaja
  • Kas on õige väide, et valge valgusele vastab kindel lainepikkus? väär
    10. Test
  • Millise opikariista korral milline suurendus on oluline?
  • pikksilm nurksuurendus
  • luup nurksuurendus
  • projektor joonsuurendus
  • fotokaamera joonsuurendus
  • Millise suurenduseha kujutis tekib erinevate peeglite korral?
  • kumerpeegel kujutis on väiksem kui objekt
  • nõguspeegel on suurem
  • tasapeegel on sama suur
  • Vali igale nähtusele sobiv termin
  • mitme valguslaine liitmine - interferents
  • Elektri- ja magnetvälja võnkumised toimuvad ainult ühes tasndis -
  • valguslainete paindumine tõtete taha - difraktsioon
  • keskkonnan muunudminenäitaja sõltuvus valguse sagedusest
  • Levides punktist A punkti B, valib valgus tee, mille läbimiseks kuunud aeg on minimaalne
  • Footoni energia on võrdeline valguse sagedusega
  • Millise optika haru korral pole oluline valguse levimisviis, vaid ainult levimissuund? geomeetrilise optika
  • Tasapeeglis tekkiv kujutis on näiv kujutis
  • Joonisel on toodud langev kiir, pegeldunud kiir ja pinnanormaal. Milline nurk on langemisnurk ? alfa
  • Kas on õige väide: “valguse murdumine kekkondade lahutuspiiril on tingitud valguse levimiskiiruse erinevusest” jah, sest valguse kiirus erinevast keskkonnast on erinev
  • Kui valgus liigub optilisest tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse , siismurdumisnurk on suurem, kui langemisnurk
  • Milline valem seob valguse murdumise korral nurkasid ja keskkondade murdumisnäitajais? sinalfa jagatud sin gamma
  • Vee absoluutne murdumisnäitaja o 1, 33. valguse kiirus vees on ?
  • Kuidas nimetatakse nähtust, et keskkonna murdumisnäitaja sõltub valguse sagedusest?
  • Kuidas nimetatakse valguskvandisks?
  • Kuidas nim. peeglik, mille korral fookusset lähtuvad valguskiired on peale peegeldumist paralleelsed? Tegelik kujutis tekib seal kuhu jõuavad valguse nergia , st valguskiired lõikepunktis. näiv kujutis tekib valguskiirte pikenenud lõikepunktis
    11. Test
  • Aatomimudel on ajaloolises arengus läbisnud mitmeid erinevaid etappe .Mis nimetuste all neid erinevaid aatonimudeleid tuntakse?
  • negatiivse laenguga osakesed on positiivselt laetud pilve sees - Thomsoni rosinapudingi mudel
  • keskel on massiivne tuum, selle ümber tiirlevad elektronid - Aatomi planetaarmudel
  • elektronidel on aatomis erinevad energiatasemed - Bohri aatomimudel
  • tuuma ümber on elektronpilved mille erinevates osades on elektroni leiutõeväosus erinev - kaasaegne
  • Millistele aine olekutele milline spekter vastab?
  • gaas normaalrõhul ribaspektrum
  • hõre gaas joonspektrum
  • tahke aine pidev spektrum
  • Millise valemi järgi arvutatakse liikuva objekti lainepikkust? laineimpulss li P-impulss h-Plancki konstant
  • Elektronmikroskoopia on liikuvate elektrinide kasutamine väikeste objektide uurimiseks
  • Miks ei ole võimalik üheaegselt määrata mikroosakes asukohta ja kiirust? mikrooskeste kiiruse mõõtmiseks ei ole mõõtevahendit
  • Mida tähendab, et laserkiirus on koherentne? üksikute aatomite poolt kiiratud lained on samas faasis
  • Milles seisneb aatoni planetaarmudelis peituv vastuolu? Tiirlev elektron kiirgab elektromagnetlaineid, sega kaotab energiatja mõne aja pärast kukub tuumale
  • Mida kirjeldab kvantmehaanika põhivõrrandis, Scrödingeri võrrandis esinev lainefunktsioon ? osakese leidmise tõenäosust erinevates ruumispiirkondades
  • Kas on õige väide “Aatom kiirgab footoni, kui aatomituum läheb kärgemalt energiataselelt madalamale energiatasemele? vääralfa-
  • Mis on alfa-, beeta-, ja gammakiirgus?
  • alfakiired heeliumi aatomi tuumad
  • beetakiired kiirte elektronide voog
  • gammakiired suure energiaga elektromagnetkiirgus
  • Järjesta alfa-, beeta-, ja gamma- kiired ioniseerimisvõime järgi alfa - suur ioniseerimisvõime
  • Järjesta alfa-, beeta-, ja gamma kiired läbitungimisvõime järgi gamma esimen
  • Tuumas olevate nukleonide masside summa on suurem, kui tuuma mass
  • Millise poolestusajaga radioaktiivsed tuumad on inimesele kõige ohtlikumad? keskmise poolestusajaga
  • Millised aatomituumad on stabiilsemad? need, kus on rohkem neutrone
  • Termotuumareaktsioon toimub kergete tuumade sünteese
  • Millise nime all tuntakse praegu lühikese lainepikkusega elektromagnetkiirgust, mida 19.saj lõpus nim. x-kiirguseks? röntgenkiired
    12. Test
  • Kus on õige väide “elementaarosakesel võib olla sisemine struktuur”? tõene
  • Elementaaroskeste standardmudel seob ühte järgmised vastasmõjud
  • elektromagnetiline vastasmõju
  • nõrk vastasmõju
  • tugev vastasmõju
  • Klassikaline relatiivsusprintsiip väidab, et kehade liikumise kirjeldamisel on kõik inertsiaalsüsteemid samaväärsed
  • Maast eemalduv rakett kiirgab Maa poole valgussignaali. Valgussignaal liigub Maa poole kirgusega, mis võrdub 300 000 km//s
  • Kui keha kiigub valguse kirusele lähedase kiirusega, siis kehaga mitteseotud taustsüsteemis keha mass on suurem, kui kehaga sotud taustsüsteemis
  • Kui objekst liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis objekstiga mitteseotud taustsüsteemis objekti pikkus on väiksem, kui objekti seotud taustsüsteemis
  • kas on õige väide “ liikuva objekti trajektoori kuju sõltub taustsüsteemist? tõene
  • Kas on õige väide “sündmuste samaaegsus on suhteline?” tõene
  • Milline seos väljendub massi ja energia ekvivalentsust? E=mc2, kus Eon energia ja c valguse kiirus vaakumis.
  • Aegruumil on: 4 mõõdet, millest 3 on ruumi mõõtedd + aeg
  • ldrelatiivsusteooria järgi väljendub aegruumi kõverdumises gravitatsiooniline vastasmõju.
    13. Test
  • Millised komponendid esinevad päikese kirguses?
  • valguskiirgus
  • soojuskiirgus
  • ultraviolettkiirgus
  • röntgenkiirgus
  • raadokiirgus
  • korpuskulaarkiirgus
  • Päikese aktiivsuse tsükli pikkus on: 11 aastat
  • Millal esineb päikese-, millal kuuvarjutud
  • Millised faktid kuu kohta on õiged
  • atmosfäär puudub
  • magnetväli puudub
  • Inimene astus esmakordselt kuule 1969a.
  • Vali, ms on Maa rühma planeet, mis on hiidplaneet ja mis on mõne planeedi kaaslane
  • Merkuur Maa rühma planeet
  • Saturn hiidplaneet
  • kuu kaaslane
  • marss Maa rühma planeet
  • uraan hiidplaneet
  • jo kaaslane
  • Millised neist planeetidest on päikesele lähemal kui Maa? Merkuur ja Veenud
  • Järjesta hiidplaneedid alustades päikesele kõide lähemast
  • Jupiter
  • Saturn
  • Uraan
  • Neptuun
  • Milline hiidplaneet on tuntud oma rõngaste poolest? saturn
  • Sea vastavusse objekti kirjeldus ja selle nimetus
  • tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakeha , tuum koosneb tolmust ja tahketest haasidest - komeedid
  • Suure kiirusega tahked osakesed, läbimõõt o,1-10 cm, Maa atmosfäärisattudes plahvatavad - meteoorid
  • Korrapäratu kujuga kivid , läbimõõt 1-1000 km - asteroidid
  • Päikesesüsteemi vanus on ligikaudu 4,6 miljardit a
  • Kuidas on seotud tähtede värvus ja temp?
  • madalam temp punane
  • keskmine temp kollane
  • kõrge temp sinine
  • Millised väited meie galaktika kohta on õiged?
  • taevas nähtav linnutee on meie galaktika
  • päikesesüsteem tiirleb ümber galaktika tuuma
  • Kaasaegse maailmapildi järgi sai meie universum alguse suurest paugust, mis toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi
    14. Test
  • Teaduse diferentseerumine ning füüsika ja keemia kui eraldi teadusharude tekkimine toimus 19 saj. alguses. Enne seda olid piirid erinevate teadusvaldkondade vahel ähmased ning alates Vana- kreekast kuni 19 saj. alguseni tunoit looduses uurimisesga tegelevat valdkonda nimetuse all natuurfilosoofia
  • Millised füüsikavaldkonnad milliseid elusorganismidega seotud nähtusi uurivad?
  • energia muundumine elusorganismidel - bioenergeetika
  • loomade ja inimese organismi staatika, kinemaatikam dünaamika - biomehaanika
  • elusolendite hääle tekitamise ja hääle tajumise uurimine - bioakustika
  • Millised Maad käsitlevad teadusharud mida uurivad
  • Heli levik maakoores - geoakustika
  • inimese elukeskkonna uurimine füüsikaliste meetoditega - keskkonnafüüsika
  • Maa gravitatsioonivälja struktuur - gravimeetria
  • Vulkaanilised plahvatused, pursete energia - vulkanofüüsika
  • Valgu molekuliuurimiseks on kasutatud röntgenstruktuuranalüüsi, ultraviolett - ja infraspektroskoopiat, valguse hajumiset valgu kristallides ja muid eksperimentaalseid füüsikalisi uurimismeetodeid.
  • Rakus toimuva ainete transpordi modelleerimiseks kasutatav mudel, mis põhineb molekulide soojus liikumisel on Browni mootor
  • Geokronoloogiaon: radioaktiivsete isotoopide meetod kivimite vanuse määramisel
  • Ökoloogias ja majandusteaduses on üheks uurimisprobleemisk, kuidas üksikute objektide mikroparameetrid määravad ära süsteemi makroparameetrid. Millise füüsikaharu teoretilisi uurimismeetodeid sealjuures kasutatakse? statistiline füüsika
  • Meditsiinis kasutatakse siseelundite, ka loote uurimiseks helilaineid, mis liiguvad … ultraheli
  • Vasakule Paremale
    Füüsikaline maailmapilt testid #1 Füüsikaline maailmapilt testid #2 Füüsikaline maailmapilt testid #3 Füüsikaline maailmapilt testid #4 Füüsikaline maailmapilt testid #5 Füüsikaline maailmapilt testid #6 Füüsikaline maailmapilt testid #7 Füüsikaline maailmapilt testid #8 Füüsikaline maailmapilt testid #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liisiann Õppematerjali autor
    Newtoni 2. seaduse kohaselt kiirendus on: võrdeline jõuga ja pöördvõrdeline massiga.

    auto paiskub teelt välja kiirusega 30 m/s vastu puud ja peatub o,1 sekundi jooksul. Kui suur oli kiirendus, mille tulemusel auto puuga kokku põrkamisel seisma jäi? :kiirendus oli 300 m/s2

    Kui auto saavutab kiiruse 60 km/h 10 sekundiga, siis auto kiirendus on:6 km/h/s

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    15
    docx

    A. Sauga loengu küsimused-vastused

    Sissejuhatus 1. Kaasaegse maailmapildi tekkimisel loetakse oluliseks a. Tugeva ja nõrga vastasmõju avastamist 2. Mehhaanilise maailmapildi korral vastastikmõju vahendajat ei tähtsustatud a. Õige 3. Millised neist on fundamentaalsed vastasmõjud? a. Gravitatsiooniline b. Nõrk c. Elektromagneetiline 4. Füüsikaline objekt, millega mõõtmise käigus võrreldakse teisi objekte, on a. Etalon 5. Kilogrammi prototüüp on plaatina-iriidiumi sulamist valmistatud silinder. a. Õige 6. SI süsteemi pikkusühik 1 meeter on kaasajal defineeritud kui kaugus plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud prototüübi vastavate kriipsude vahel temperatuuril 0°C. a. Väär 7. Millist tüüpi mõõteskaaladega on tegemist? a

    Füüsikaline maailmapilt
    thumbnail
    31
    rtf

    Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

    Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus

    Füüsika
    thumbnail
    28
    doc

    põhivara aines füüsikaline maailmapilt

    Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus

    Füüsika
    thumbnail
    21
    doc

    Kordmisküsimused eksamiks

    s s3 22. Mida on vaja teada punkti asukoha leidmiseks mingil ajahetkel? Nihet 23. Mis on nihe? Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga 24. Mis on liikuva punkti trajektoor? Liikuva punkti P trajektoor on ruumipunktide hulk, mida punkt läbib ajavahemiku t 2 - t1 jooksul. 25. Mis on punkti liikumise kiirus? Punkti liikumise kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab kui pika vahemaa läbib punkt mingis ajaühikus. Kiiruse suurus on teepikkuse tuletis aja järgi. 26. Mis on punkti liikumise keskmine kiirus? s vk = tl - t a 27. Kuhu on suunatud kiirus kõverjoonelisel liikumisel? Joone puutujale liikumise suunas 28. Mis on punkti liikumise kiirendus? Punkti liikumise kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab ühtlasel muutuval

    Füüsika
    thumbnail
    29
    doc

    Põhivara füüsikas

    Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile elusolenditele). Hinge olemasolu tähendab osalemist ainevahetuses omaette subjektina (tähendab hingamist ­ siit ka nimetus). Hing on liigi-info. Seega on hing kui elujõud olemas ka loomadel. Vaim on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane vaid antud indiviidile. Vaimu olemasolust tuleneb indiviidi vajadus maailmapildi järele. Samas on maailmapilt inimvaimu osa. Vaim on indiviidi-info. "Jehoova...käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim" (Iiob 12. 9-10) Aistingulise info saamine: maailmas leiab aset sündmus, vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta. retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajusse, kus tekib sündmust peegel- dav aisting. Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju

    Füüsika
    thumbnail
    46
    docx

    Füüsikalised suurused ja nende etalonid

    2.Inerts(+inertsus) Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. 3. Inertsiaalne taustsüsteem Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. 4. Jõud(+mõõtühik) Jõud on füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub nende liikumishulk. (1N) 5. NEWTONI 3 SEADUST (+ VALEMID JA JOONISED) 1.Newtoni esimene seadus Keha on paigal või ligub ühtlaselt sirgjoneliselt kui kehale kõike mõjuvate jõudude summa on võrdne nuliga. n ∑ ⃗F t=0 i−1 2.Newtoni teine seadus Kui keha ei ole paigal või ei ligu ühtlaselt sirgjoneliselt, siis keha liigub kiirendusega, mis on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja

    Füüsika
    thumbnail
    11
    doc

    Füüsika eksam

    Momendi mõõtühik on Nm (Njuutonit meetri kohta) Mo = rF ;r-jõu õlg; F- jõud 17.Impulsi jäävuse seadus: Kui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. m1v1+m2v2 = m1v1´+m2v2´ 18.Mehaaniline töö on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega. A=Fscos [A]=[1N][1m] = [1J] Elektrivoolu töö füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega A = UIt 19.Võimsuseks nimetatakse suurust, mis näitab ajaühikus tehtud tööd.. N= A/t [N]=[1J]/[1sek]=[1W] Mehaaniline võimsus N=A/t=Fs/t=Fv Elektriline võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektrivool elektriseadme töötamisel ajaühikus.N=A/t= UIt/t=UI=I2R=U2/R 20. ­ 22. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd.

    Füüsika
    thumbnail
    5
    docx

    Füüsika Mõisted

    Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca 106 .... 1015 . Pooljuhti

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun