Millal
on tegemist elastse ja millal mitteelastse põrkega?
mitteelastne
Peale põrget liiguvad kehad koos
elastne
Peale põrget liiguvad kehad eraldi
Küsimus
2
Energia
iseloomustab keha võimet teha tööd
Küsimus
3
Jõuimpulss on
Vali
üks:
a.
jõu ja impulsi korrutis
b.
jõu ja kiiruse korrutis
c.
jõu ja selle mõjumise aja korrutis
Küsimus
4
Kaldpinnalt,
mille kõrgus on 40cm, veereb alla silinder . Kui suur on silindri
kiirus kaldpinna lõpus? Hõõrdumist ei arvestata.
Energia
jäävuse seadust arvestades on silindri kineetiline energia
kaldpinna lõpus võrdne selle potentsiaalse energiaga kaldpinna
alguses, so kõrgusel 0,3m. Järelikult
mgh= (m v2)/2
Siit
saab avaldada kiiruse, mis on ruutjuur korrutisest 2gh, kus g on raskuskiirendus .
Küsimus
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
devail
Õppematerjali autor
TEST 3 MEHAANIKA II 1. Millal on tegemist elastse ja millal mitteelastse põrkega? mitteelastne (kehad liiguvad koos ning deformeeruvad) elastne (peale põrget liiguvad kehad eraldi, säilitavad oma kuju) 2. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. 3. Jõuimpulss on jõu ja selle mõjumise aja korrutis 4. Kaldpinnalt, mille h=40cm, veereb alla silinder. Kui suur on silindri kiirus kaldpinna lõpus? Hõõrdumist ja arvestata. a. 2,8 m/s b. 3,92 m/s c. 24,5 m/s d. Ei saa leida, on vaja teada silindri m e. Ei saa leida, on vaja teada kaldpinna pikkust (Energia jäävuse seadust arvestades on silindri kineetiline energia kaldpinna lõpus võrdne selle potentsiaalse energiaga kaldpinna alguses, so kõrgusel 0,3m. Järelikult mgh= (m v2)/2 Siit saab avaldada kiiruse, mis on ruutjuur korrutisest 2gh, kus g on raskuskiirendus.) 5. Ema mass on lapse massist 4x suurem. Et nad saaksid kii
Sissejuhatus 1. Kaasaegse maailmapildi tekkimisel loetakse oluliseks a. Tugeva ja nõrga vastasmõju avastamist 2. Mehhaanilise maailmapildi korral vastastikmõju vahendajat ei tähtsustatud a. Õige 3. Millised neist on fundamentaalsed vastasmõjud? a. Gravitatsiooniline b. Nõrk c. Elektromagneetiline 4. Füüsikaline objekt, millega mõõtmise käigus võrreldakse teisi objekte, on a. Etalon 5. Kilogrammi prototüüp on plaatina-iriidiumi sulamist valmistatud silinder. a. Õige 6. SI süsteemi pikkusühik 1 meeter on kaasajal defineeritud kui kaugus plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud prototüübi vastavate kriipsude vahel temperatuuril 0°C. a. Väär 7. Millist tüüpi mõõteskaaladega on tegemist? a
6. Jää sulamis temp. on 273 kraadi: absoluutses ehk Kelvini temperatuuriskaalas. 7. Soojusülekandel ülekantav soojushulk sõltub: aine erisoojusest, keha temperatuuri muudust, massist 8. Välise rõhu kasvades keemistemperatuur: kasvab 9. Kas soojushulk võib olla negatiivne? jah, kui süsteem annab vastava soojushulga ära. 10. Soojuspaisumine on tingitud: molekulide keskmise vahekauguse suurenemisest. 11. Soojuspaisumisel keha tihedus: väheneb 12. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi korrastamatust on: entroopia 13. Keha molekulide kineetiline ja potentsiaalne energia summa on keha: siseenergia, 14. Keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga määratud füüsikaline suurus on: temperatuur 15. Kas on õige väide “soojusmasina tööks on vajalik jahuti olemasolu, mille temperatuur on kõrgem ssoojendi temperatuurist”? väär 6. Test 1. Kuidas liigitatakse mehaanilisi laineid sageduse alusel? a
See viimane pool ülesandest on reeglina puhas matemaatika ja nõuab mingi võrrandi või võrrandisüsteemi lahendamist. Siin tuleb kasutada oma teadmisi matemaatikast, sest võrrandite või võrrandisüsteemide lahendamine käib matemaatikas õpitud reeglite järgi. Vahe on ainult selles, et matemaatikas tähistatakse otsitavaid suurusi tavaliselt x, y või z, füüsikavalemis võib aga otsitavaks suuruseks olla mistahes füüsikaline suurus (kiirus, kiirendus, jõud, jne). Seda tavaliselt x, y või z-ga ei tähistata, kuid leitakse ta ikka samade matemaatikareeglite järgi (Eelmised kaks ülesannet olid näited sellisest arvutusest). Kui nüüd põrgete juurde tagasi tulla, siis nägime, et paigalseisev keha liigub peale põrget samas suunas, kus liikus pealelangev kuul, edasi. Pealelangeva kuuli liikumise suund aga sõltub kehade massidest. Kui pealelangeva keha mass on paigalseisva keha massist suurem,
See viimane pool ülesandest on reeglina puhas matemaatika ja nõuab mingi võrrandi või võrrandisüsteemi lahendamist. Siin tuleb kasutada oma teadmisi matemaatikast, sest võrrandite või võrrandisüsteemide lahendamine käib matemaatikas õpitud reeglite järgi. Vahe on ainult selles, et matemaatikas tähistatakse otsitavaid suurusi tavaliselt x, y või z, füüsikavalemis võib aga otsitavaks suuruseks olla mistahes füüsikaline suurus (kiirus, kiirendus, jõud, jne). Seda tavaliselt x, y või z-ga ei tähistata, kuid leitakse ta ikka samade matemaatikareeglite järgi (Eelmised kaks ülesannet olid näited sellisest arvutusest). Kui nüüd põrgete juurde tagasi tulla, siis nägime, et paigalseisev keha liigub peale põrget samas suunas, kus liikus pealelangev kuul, edasi. Pealelangeva kuuli liikumise suund aga sõltub kehade massidest. Kui pealelangeva keha mass on paigalseisva keha massist suurem,
JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist. p = mv . (5.1) Olgu mingil kehal algselt impulss p 0 . Mõjugu sellele kehale nüüd ajavahemiku t vältel resultantjõud F . Oletame alguses, et see jõud ajas ei muutu. Vastavalt Newtoni teisele seadusele saab keha selle jõu mõjul kiirenduse Fres a= . m (5.2) Siis omandab keha liikumiskiirus väärtuse Fres v = v 0 + at = v 0 + t . m (5.3) Korrutame saadud valemit keha massiga. Impulsi definitsiooni (5.1) arvestades saame p = p 0 + Fres t . (5.4) Seega keha impulss muutub temale mõjuvate jõudude toimel. Impulsi muut on seda suurem, mida suurem resultantjõud mõjub kehale ja mida kauem aega see mõjub. Kui kehale mõjuv resul
Nurkkiirendus näitab, kui palju muutub keha nurkkiirus ajaühikus β = (ω - ω 0) / t (rad/sek2) 3. Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus, mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu. Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. 4. Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N. P=mg, kus P on kaal, m on keha mass ja g on raskuskiirendus. Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. 5. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi
F=G*(m1m2)/r 2, kus m1 ja m2 on kehade massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant=6,67 N*m 2/kg2 Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on järgmised: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. [1] 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust. Mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); Mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. Raskusjõud – gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid