Füüsikaline maailmapilt (I osa) (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on aga objektiivne reaalsus ?
  • Millest loodus koosneb ?
  • Kuidas loodus toimib ?
  • Kuidas saadakse teada loodusseadusi ?
  • Mis on füüsika ?
  • Kuidas teaduses edu saavutada ?
  • Milline on täppisteaduslik meetod ?
  • Mida ütleb lause (milline on selle semantiline tähendus) : vk = 12/7 m/s ?
  • Mitu meetrit keha läbib 7 sekundiga ?
  • Kuidas mõista lauset F = q1q2 / r2 ?
  • Kuidas mõista lauset  = m / V, kus  on keha tihedus, m mass ja V ruumala ?
  • Kuidas sa tead, et tähed taevas on väga kaugel ?
  • Kes või mis liigub ?
  • Millist mudelit siinjuures kasutatakse ?
  • Kuidas suhtuda väitesse, et looduses toimub kõik füüsika seaduste järgi ?
  • Miks taevas on sinine ?
  • Miks kehad kukuvad maha ?
  • Kuidas sellistele küsimustele vastata ?
  • Mis on mõõtmine ?
  • Kuidas me seda teeme ?
  • Mis on fundamentaalkonstandid ?
  • Mis juhtuks, kui muutuks elementaarlaeng ?
  • Mis juhtub Päikesega ?
  • Mis juhtuks, kui muutuks gravitatsioonikonstant ?
  • Mis juhtuks, kui muutuks Boltzmanni konstant ?
  • Mis juhtuks, kui muutuks valguse kiirus c ?
  • Mis on maailmapilt ?
  • Mis on füüsikaline maailmapilt ?
  • Miks on aeg ja ruum homogeensed ?
  • Kuivõrd aga selline esitus on arusaadavam kui praegune ?
  • Mida tähendab meetod ?
  • Mis on seletamine ?
  • Mis on tõestamine ?
  • Kui ruum on homogeenne ja isotroopne . Aga kui see pole nii ?
  • Mis on “silmanähtav tõde” ?
  • Kui mu poeg. Kuidas tõestada ?
  • Miks dimensioonid olulised on ?
  • Kuidas liita 1m + 2 kg ?
 
Säutsu twitteris

Füüsikaline maailmapilt (I osa)


Füüsikaline maailmapilt (I osa) 1
Sissejuhatus 1
1.Loodus ja füüsika 2
1.1.Loodus 2
1.2. Füüsika 2
1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade 9
1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid 11
1.2.3. Füüsika ajaloost 13
1.3. Füüsikaline maailmapilt 15
2.Füüsika uurimismeetodid 18
2.1.Teaduse üldine meetod 18
2.2.Seletamine 19
2.3.Tõestamine 19
2.4.Eksperimentaalne meetod 23
2.5.Teoreetiline meetod 24

Sissejuhatus

Käesoleva kursuse võib tinglikult jaotada kaheks osaks. Alguses räägime looduse ja füüsika vahekorrast ning füüsika uurimismeetoditest (jaotised 1 ja 2). Edasi käsitleme konkreetset materjali, mis peaks aitama kujundada füüsikalist maailmapilti.
Ülevaade füüsikalistest nähtustest ja nende seletusest erineb oluliselt traditsioonilisest käsitlusest, kus käsitlus on liigendatud nähtuste järgi ning on jaotatud valdkondadesse nagu Mehaanika , Molekulaarfüüsika, Elekter ja magnetism, Optika jne. Meie oleme nähtused liigendanud mateeriavormide liikumisviiside järgi.
Liikumisviise on meie liigituses neli: kulgemine, tiirlemine ja pöörlemine, võnkumine ning lainetamine. Eraldi käsitleme paigalseisu kui liikumise erijuhtu ning mikromaalimas esinevaid liikumisi, kus pole selget vahet eeltoodud liikumiste vahel.
Ülevaadet alustame nelja vastastikmõju kirjeldamisega. Siis anname ülevaate jäävusseadustest ja printsiipidest, mis on edasiste seletuste aluseks. Seejärel tutvume liikumise kirjeldamisega, liikumise põhjuste ja suurustega, mis on seotud liikumisega.
Järgneb füüsikaliste nähtuste kirjeldamine liikumisvormide kaupa. Lõpetuseks käsitleme kvantmehaanilist liikumist, kus ei saa rääkida klassikalistest liikumistest. Lisaks anname ülevaate relatiivsusteooria seisukohtadest ja kosmoloogiast.
Esitus on selline, mis eeldab mingeid algteadmisi füüsikast, aga mitte väga sügavaid. Näiteks oleks hea kui teatakse, et elektrivoolu kirjeldatakse pinge, takistuse ja voolutugevusega ning voolu võib jaotada alaliseks ja vahelduvaks. Või seda, et valgust saab kirjeldada nii laine kui osakeste abil.
Need osad tekstist, mis on esitatud kursiivis pole kohustuslik materjal. Vektorimärkide kasutamine pole süstemaatiline. Paljudes kohtades pole suuruste vektoriaalne olemus meie jaoks oluline ja paljudel juhtudel saab suunda kirjeldada märkidega + ja ­–.
Füüsika ei seleta loodust, vaid kirjeldab mudelite abil ning seletab mudelite tööd.
  • Loodus ja füüsika

  • Loodus


    Mis on loodus? Sellele küsimusele võib vastata mitmeti. Laiemas mõttes on loodus kogu materiaalne maailm, kogu Universum . Kitsamas mõttes selle inimtegevusest sõltumatu osa. Teaduses kasutatakse tavaliselt loodust laiemas mõttes. Võib öelda, et loodus on objektiivne reaalsus , mis eksisteerib väljaspool teadvust ja sellest sõltumatult. Mis on aga objektiivne reaalsus? See on sama, mis mateeria . Teadvus ei kuulu loodusesse , aga inimene? Inimene kui bioloogiline objekt kuulub, samuti ka nn noosfäär, so. valdkond, mille inimene on oma tegevusega tekitanud: ehitised, rajatised (kaevandus, kanal, raudtee ), tehismaterjalid, keemilised tehiselemendid, kosmoseaparaadid, saasteained jne. Kuid muu inimtegevusega seotu, nagu poliitika, kunst , sõjandus , religioon , psüühika, sotsiaalsed protsessid, jne. ei kuulu loodusesse. Samuti pole loodus ka kõik sõnad, mõisted, füüsikalised suurused jne.
    Millest loodus koosneb? Nagu eespool öeldud on loodus sama, mis mateeriagi. Mateeria põhivormid on aga aine ja väli. Aine on see millest kõik kehad koosnevad. Väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab. Kuna mõju saab avalduda ainult mitme keha korral, siis kasutataksegi mõistet vastastikmõju. Mateeria põhiomaduseks on liikumine ehk muutumine. Siia kuulub mehaaniline liikumine (asukoha muutus ruumis ja ajas), aga ka keemilised reaktsioonid, rakkude teke ja surm, elusorganismide evolutsioon , jne.
    Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele, mis kehtivad alati ja igal pool. Loodusseadusi uurivad loodusteadused : füüsika, keemia, bioloogia , geograafia (geoloogia) ja nende kombinatsioonid, näiteks biofüüsika, geokeemia, jne.
    Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile – teaduse meetodile, mille aluseks on katse.
    Tuleme veelkord tagasi inimese juurde. Mille poolest erineb elus inimene surnud inimesest? Ei toimu ainevahetust. Aga suremise kohta öeldakse ka, et "hing läks välja". Järelikult on hing seotud ainevahetusega ja energia muundamisega ühest liigist teise. Hing on olemas kõigil elusolendeil, aga teadvust ei ole. Teadvus on inimese võime ehitada oma tegevus üles reaalset tegu ennetavalt, ideaalses vormis. See on eesmärgipärane, tegevust kavandav, kogemust üldistav ning põhjus–tagajärje seost ennetavalt arvesse võttev tegevus.
    Hinge ja teadvusega füüsika ei tegele, see on psühholoogide ja filosoofida rida.

    1.2. Füüsika

    Mis on füüsika?
    Enne, kui asume seda lahti rääkima,
    TAOME PÄHE: mingit objektiivset füüsikat pole olemas. Füüsika on inimeste poolt väljamõeldud looduse kirjeldamise moodus . Selle eesmärgiks on inimese poolt välja mõeldud suuruste abil kirjeldada looduses toimuvaid nähtusi.
    See ei tähenda, et loodus pole objektiivne! LOODUS ON OBJEKTIIVNE, FÜÜSIKA SUBJEKTIIVNE.
    Definitsioone on mitmeid, kuid meie lähtume sellest, mis on kirjas Eesti koolifüüsika kontseptsioonis: füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid.
    Loodusest me juba rääkisime, aga mis on teadus? EE ütleb: Teadus on uute, tunnetuslikult oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine. Tõe kriteeriumiks teaduses on eksperiment .
    Kuidas teaduses edu saavutada? Kõiges ja kõigis tuleb kahelda ja kõike kontrollida; leida erinev vaatekoht (näiteks vaadake, mismoodi näeb ruum välja laua pealt vaadatuna või põrandal lesides); kasutada analoogiaid teiste teadustega. Tavaliselt tagab edu raske töö, aga ka õnne osa pole null.
    Nagu öeldud, on mateeria põhivormideks aine ja väli. Millised on aga mittepõhivormid? Nendeks on kõik konkreetsed kehad või väljad: inimene, kivi, elektriväli, jne.
    Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju liike on tänaseks teada neli. Need on :
  • gravitatsiooniline (kõik kehad)……………… suhteline tugevus 10-38;
  • elektromagnetiline (laetud kehad)…………… - “ - 10-2 ;
  • tugev ( prooton ja neutron)…………………… - “ - 1 ;
  • nõrk (elementaarosakesed)………………….. - “ - 10-15 .
    Kõik reaalsed protsessid on tingitud neist neljast vastastikmõjust .
    Milline on täppisteaduslik meetod? See on teaduse meetod, mis kasutab:
    • idealiseeritud objekte;
    • võimalikult üheselt määratud (korratavaid) katsetingimusi;
    • maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi;
    • ühetähenduslikku keelt – füüsika keelt;
    • idealiseeritud nähtuste matemaatilist kirjeldamist .
    Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduseseadusi ja tõlkida need inimesele arusaadavasse keelde nn. füüsika keele abil. Füüsika keel on spetsiifiline keel, mis tugineb tavakeelele, kuid millele on omased järgmised tunnused:
    • kaotab sõnade mitmetähenduslikkuse (näit. laeng : elektrilaeng , lõhkelaeng, emotsionaalne laeng );
    • võimaldab lühemalt üles kirjutada füüsikas kasutatavaid lauseid ( näit.: nõgusläätse fookuskaugus on 25 cm asemel f = - 25 cm );
    • võimaldab kajastada objektide või mõistete vahelisi suhteid ( näit: I = U / R );
    • võimaldab pidada sidet eri rahvusest ja eri põlvkondade füüsikuil.
    Füüsika keelele on omased nagu igale teisele keelelegi:
    • alfabeet (märkide süsteem);
    • süntaks (märkide kombineerimise reeglistik);
    Alfabeet koosneb:
    • tähtedest, mis asendavad füüsikaliste suuruste nimesid, muutujaid, mõõtühikute
    nimetusi;
    - märkidest, mis tähistavad nähtuste, suuruste või objektide seoseid (näit: , ,  );
    - operaatoreist, mis tähistavad mingeid operatsioone (näit:  );
    - tavakeele kirjavahemärkidest;
    • muudest sümbolitest (näit: läätse sümbol, dioodi sümbol ).
    • objekte tähistavatest arvudest ( näit: elektroni laengu arvväärtus, gravitatsioonikonstant);
    Süntaks õpetab seda, kuidas märkidest lauseid moodustada ja kuidas neid lugeda (näit: a = F/m, U 220 V ).
    Semantika käsitleb märkide seost objektiga (näit: optiline süsteem ja selle skeem ).
    Pragmaatika käsitleb seda, kuidas füüsika keelt kasutada (näit: kas oskan füüsika keeles kirjutada ja lugeda).
    Füüsika keel on suures osas kattuv matemaatika keelega, tihti öeldaksegi, et matemaatika on füüsika keel.
    Füüsika õppimist raskendab see, et sageli kasutatakse tavakeele sõnu teisiti kui füüsikas.
    Näiteks massi asemel kasutame tavakeeles kaalu mõistet. Nii ei vasta küsimusele, kui suur on su kaal mitte keegi, et 1000 njuutonit (mis oleks füüsikaliselt korrektne ), vaid ikkagi 100 kg, mis on füüsikaliselt ebakorrektne. Samuti peaks spordis kasutatavad kaalukategooriad olema massikategooriad.
    Aastal 2000 tegime Koolifüüsika keskuses ulatusliku uurimise, kus uuriti seda, kuivõrd mingi mõiste seostub õpilastel füüsikaga . Hõlmatud oli ca 600 õpilast nii maa kui linnakoolidest 8. – 12. klassini. Tulemused näitavad, et sõnu valgus, võimsus, laeng, energia, mass, vari ja jõud on valdavalt seostatud füüsikaga. Sõnu väli, faas, tuum ja keha seostatakse füüsikaga keskmiselt ja sõnu töö, mudel, rõhk, murdumine ja gaas on füüsikaga seostatud vähem.
    Saadud vastused näitavad ka mitmeid füüsikaterminite väärtõlgendusi, mida tuleb õpetajail ja õppevahendite koostajail arvestada. Näiteks: aetakse segi valgus ja valgusallikas; lisaks aatomituumale räägitakse ka molekuli tuumast; faasi seostatakse elektrilaenguga, perioodiga, elektrikapiga ja elektrikilpi tuleva energiaga ; mudeliks peetakse valdavalt asja vähendatud koopiat; samastatakse võimsust ja jõudu; räägitakse potentsiaalsest ja kineetilisest jõust; jõudu omistatakse masinale; massi seostatakse maakoolides auto või traktori elektrisüsteemiga; massi peetakse mõõtühikuks, jne.
    Esines ka päris omapäraseid vastuseid. Näiteks: valgus on õhk, mida inimesed näevad läbi oma silmade; tuuma ümbritsevad prootonid ja neutronid; inimene kiirgab võimsust; valgusel on väike keha, jms.
    Probleeme
  • Mida ütleb lause (milline on selle semantiline tähendus) : vk = 12/7 m/s ?
    Kas see näitab, mitu meetrit keha läbib 7 sekundiga? Või seda, mitu
    meetrit keha läbib 1 sekundis?
  • Kirjutage füüsika keeles lause: ülikoolis on üliõpilasi 8 korda rohkem kui õppejõude.
  • Kuidas mõista lauset F = q1q2 / r2 ?
  • Kuidas mõista lauset  = m / V, kus  on keha tihedus, m mass ja V ruumala? Kas   m ? Kas   1 / V ?
  • Rasmuse küsimus: "Papa, kuidas sa tead, et tähed taevas on väga kaugel?"
    Mudelid füüsikas
    Füüsika kasutab loodusnähtuste seletamisel alati mudeleid - ligilähedasi koopiaid originaalist, kus on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Oluliste tunnuste väljaselgitamine on küllalt keeruline. Mida lugeda oluliseks tunnuseks? Seda , mis on omane kõigile samasse liiki kuuluvatele nähtustele.
    Näide
    Auto sõidab maanteel, inimene läheb trepist üles, õun kukub puu otsast alla. Mis on oluline: kas see, kes või mis liigub? Kuidas liigub? Oluline tunnus on keha asukoha muutumine ruumis. Millist mudelit siinjuures kasutatakse? Punktmassi - oletatakse, et kogu keha mass on koondunud ühte punkti , massikeskmesse ja jälgitakse selle liikumist. See teeb probleemi lahendamise lihtsamaks ja vabastab meid ebaoluliste tunnuste segavast mõjust (mootori võimsus, teekate, inimese kehakuju , õunasort jne).
    Mudelid lubavad füüsikas kasutada ühtesid ja samu seadusi väga erinevate konkreetsete olukordade uurimisel. Põhjusi, miks tuleb kasutada mudeleid, on veel mitu:
    • originaal võib olla vahetule uurimisele kättesaamatu ( näit. Päikese sisemus);
    • protsessid võivad kulgeda liiga aeglaselt või liiga kiiresti (näit. Universumi areng, elementaarosakeste reaktsioonid);
    • originaali uurimine on liiga kallis või ohtlik ( näit. tuumaplahvatus);
    • originaali ei ole enam olemas ( näit. Suur Pauk).
    Kuidas suhtuda väitesse, et looduses toimub kõik füüsika seaduste järgi? See väide on vale. Looduses toimub kõik loodusseaduste järgi. Füüsika püüab neid seadusi avastada ja kirjeldada. Füüsika ei suuda kunagi kindlalt väita, milline loodus on, küll aga suudab ta kindlalt öelda, milline loodus ei ole.
    Näide
    Kui paberist rebida ruut, siis lähemal uurimisel selgub , et nurgad pole täpselt 90, küljed pole päris sirged, jne. Seega võib vaielda, kas see on ruut või mitte. Aga seda võib kindlasti väita, et see ring ei ole. Nii on ka füüsikaga: see ei suuda öelda täpselt, milline loodus on, aga suudab täpselt öelda, milline see ei ole.
    Tihti küsitakse: Miks taevas on sinine? Miks kehad kukuvad maha? Miks pole negatiivse massiga kehi? Kuidas sellistele küsimustele vastata? Kui tahta anda lõplikku, ammendavat vastust, peaksime laskuma müstikasse ja fantaseerima. Füüsikateadus ei anna seletusi, see kirjeldab. Füüsika kirjeldab mingi postuleeritud mudeli raamides, kuidas loodus töötab. Mudeli kehtivust kontrollitakse katsetega ja seda täiendatakse seni, kuni mõõtmisvigade piires lähevad mudelist tulenevad ennustused kokku katsetulemustega. See lubab välistada kõik väärtõlgendused, aga ei luba jõuda absoluutse tõeni. Ikka jääb midagi saladuseks.
    Füüsika on õpilastele ebameeldiv aine ja seda mitte ainult meil, vaid üle maailma. Lisaks objektiivsetele põhjustele tehakse veel üks ja ehk kõige olulisem viga aine õpetamisel.
    Paljud füüsikaõpetajad nõuavad õpilastelt füüsika seaduste matemaatilise kuju formaalset päheõppimist, pööramata sageli tähelepanu sellele, kas õpilane on nähtust ka mõistnud ja kas ta oskab vastavat seadust kasutada probleemide lahendamisel. Lõppeesmärk on üldjuhul jõuda valemini, mis kirjeldab füüsikaseadust, sest suur osa füüsikuid ja füüsikaõpetajaid peab arvutamist ja valemite kasutamist "tõeliseks " füüsikaks, uskudes, et kui õpilane suudab lahendada arvutusülesandeid, siis ta on probleemist lõplikult aru saanud. Paraku arvavad nii ka ( üli )õpilased, kes eelistavad ülesannete lahendamisel mahukaid ja keerukaid arvutusi ratsionaalsete füüsikaliste ideede otsimisele ja kasutamisele.
    Füüsikale on omased kaks külge, mida võib nimetada loodusteaduslikuks ja täppisteaduslikuks. Esimesel juhul kirjeldatakse nähtust tavakeeles, leitakse analoogiaid juba tuntud nähtustega, püütakse nähtust seletada kvalitatiivselt , leida põhjuslikke seoseid. Põhieesmärgiks on nähtusest mõttekujundi (konstrukti) loomine. Teisel juhul kirjeldatakse nähtust füüsika keeles, kasutades matemaatilist formalismi, seletused on kvantitatiivsed . Koolifüüsikas tehakse aga see viga, et jäetakse loodusteaduslik külg ära ja piirdutakse täppisteaduslikuga. Aga seda pole võimalik saavutada, kui enne pole omandatud loodusteaduslik külg.
    Informatsiooni ümbritsevast saame oma meeleorganite abil. Kui neid ärritada, tekib aisting : nägemine, kuulmine, kompimine, maitsmine või haistmine. Aisting on tegevus: me näeme, et mingi valgus on punane, kuuleme, et hääl on vali jne. Aistingute korral ei anta neile sisu. Nii tegutseb näiteks imik. Normaalsel inimesel esinevad aistingud kompleksselt ja neid analüüsitakse. Sel juhul räägitakse tajumisest. Tajumine tugineb suuresti eelnevatele teadmistele , kogemustele, ootustele.
    Tajude sisu võib esineda ka ilma meeleorganeid ärritamata. Sel juhul räägitakse kujutlusest. Ei saa kujutleda seda, mida ei tea või pole varem kogetud. Seda tuleb arvestada õpetamisel, sest ei saa nõuda õpilaselt millegi sellise ettekujutamist, mille olemust ta pole endale teadvustanud.
    Samuti tuleb arvestada võimalusega, et õpilane on tajunud mingit nähtust teisiti kui õpetaja. Lihtsaim näide on optiline illusioon. Füüsikas ei saa ega tohi uskuda oma tajusid. Võimalike eksituste vältimiseks tuleb kasutada mõõtmisi.
    Ei või usaldada oma meeleorganeid, sest need on subjektiivsed ja palju oleneb eelnevast kogemusest.
    Juba Sokrates on öelnud , et me allume arvukatele meelepetetele ja parim vahend nende vastu on mõõtmine. Galilei on öelnud, et Mõõta tuleb kõike, mis on mõõdetav ja püüda mõõdetavaks teha, mis seda veel pole.
    Mis on mõõtmine? Mõõtmine on füüsikalise suuruse väärtuse määramine mõõdetava suuruse ja teise, ühikuks võetud samaliigilise suuruse suhtena (arvväärtusena). Mõõtmistulemus on saadud arvväärtuse ja mõõtühiku korrutis.
    Teiste sõnadega : mõõtmisel teeme kindlaks, mitu korda suurem või väiksem on antud suurus mõõtühikust.
    Näide. Olgu meil tarvis mõõta mingi pulga pikkust. Kuidas me seda teeme? Kasutame joonlauda või mõõtelinti, mille abil teeme kindlaks, mitu pikkusühikut vastab pulga pikkusele (mitu korda on pulk pikem ühikuks valitud suurusest ). Kui ühikuks oli 1 cm
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Füüsikaline maailmapilt-I osa #1 Füüsikaline maailmapilt-I osa #2 Füüsikaline maailmapilt-I osa #3 Füüsikaline maailmapilt-I osa #4 Füüsikaline maailmapilt-I osa #5 Füüsikaline maailmapilt-I osa #6 Füüsikaline maailmapilt-I osa #7 Füüsikaline maailmapilt-I osa #8 Füüsikaline maailmapilt-I osa #9 Füüsikaline maailmapilt-I osa #10 Füüsikaline maailmapilt-I osa #11 Füüsikaline maailmapilt-I osa #12 Füüsikaline maailmapilt-I osa #13 Füüsikaline maailmapilt-I osa #14 Füüsikaline maailmapilt-I osa #15 Füüsikaline maailmapilt-I osa #16 Füüsikaline maailmapilt-I osa #17 Füüsikaline maailmapilt-I osa #18 Füüsikaline maailmapilt-I osa #19 Füüsikaline maailmapilt-I osa #20 Füüsikaline maailmapilt-I osa #21 Füüsikaline maailmapilt-I osa #22 Füüsikaline maailmapilt-I osa #23 Füüsikaline maailmapilt-I osa #24 Füüsikaline maailmapilt-I osa #25 Füüsikaline maailmapilt-I osa #26 Füüsikaline maailmapilt-I osa #27
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Stellatrees1 Õppematerjali autor

    Meedia

    Mõisted

    Sisukord

    • Loodus
    • Füüsika
    • 
    • 
    • 
    • Näiteks
    • Näide
    • Näide
    • Näide
    • Füüsikaline maailmapilt
    • Teaduse üldine meetod
    • Seletamine
    • Tõestamine
    • Näiteks
    • Eksperimentaalne meetod
    • Teoreetiline meetod

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    109
    doc
    Füüsikaline maailmapilt
    31
    rtf
    Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
    28
    doc
    põhivara aines füüsikaline maailmapilt
    22
    ppt
    Füüsikaline maailmapilt
    240
    ppt
    FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED
    120
    ppt
    FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED
    11
    docx
    Füüsikaline Maailmapilt
    18
    docx
    Füüsikaline maailmapilt testid





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !