Kuidas netis maksad? Vasta


Füüsikaline ja kolloidkeemia (0)

5 Hindamata
 

Sissejuhatus
1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi.

Fosforit. Henning Brand lasi uriinil seista mõned päevad, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi
keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Tekkis valge
vahaline aine, mis heledas pimedas - fosfor .

2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit.

Henry Cavendish , kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning
kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 ↑

3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks?

Joseph Black , ta taasavastas süsihappegaasi ning võttis kasutusele erisoojuse ja latentse soojuse
( sulamissoojus , aurustumissoojus ) mõiste.

4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud ( iseloomustage neid)?

Keemia tegeleb ainete ja nende muutuste, mis nendega toimuvad, uurimisega. Keemia harud: orgaaniline keemia - süsinikuühendite uurimine , anorgaaniline keemia- kõigi teiste elementide ja
nende ühendite uurimine, füüsikaline keemia- keemia põhimõtete uurimine.

5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näided).

Makroskoopilisel tasandil tegeleb keemia suurte ja nähtavate objektide omadustega, käsitledes
muutusi, mis on hästi jälgitavad, nt. Kütuse põlemine , lehtede värvi muutumine sügisel.
Mikroskoopilisel tasandil käsitleb keemia muutusi aatomite ümberorganiseerumise kaudu, nt.
Magneesiumi ja hapniku aatomid moodustavad magneesiumoksiidi, tekib uus ainevorm, kuid
aatomeid ei teki juurde ega kao.
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Füüsikaline ja kolloidkeemia #1 Füüsikaline ja kolloidkeemia #2 Füüsikaline ja kolloidkeemia #3 Füüsikaline ja kolloidkeemia #4 Füüsikaline ja kolloidkeemia #5 Füüsikaline ja kolloidkeemia #6 Füüsikaline ja kolloidkeemia #7 Füüsikaline ja kolloidkeemia #8 Füüsikaline ja kolloidkeemia #9 Füüsikaline ja kolloidkeemia #10 Füüsikaline ja kolloidkeemia #11 Füüsikaline ja kolloidkeemia #12 Füüsikaline ja kolloidkeemia #13 Füüsikaline ja kolloidkeemia #14 Füüsikaline ja kolloidkeemia #15 Füüsikaline ja kolloidkeemia #16 Füüsikaline ja kolloidkeemia #17
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MerilinKonrad Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mis elemendi saab toota uriinist ?
  • Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks ?
  • Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud ( iseloomustage neid) ?
  • Miks reaktsiooni kiirus enamasti kahaneb reaktsiooni toimumise vältel ?
  • Miks temperatuur avaldab väga olulist mõju reaktsioonide kiirusele ?
  • Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas ?
  • Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni ?
  • Millest sõltub reaktsiooni tasakaalukonstant ?
  • Mis on oksüdatsiooniaste ?
  • Mis on standardpotentsiaal ?
  • Mis on korrosioon ?
  • Kuidas selle vastu võidelda ?
  • Millega tegeleb elektrokeemia ?
  • Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse ?
  • Mis on elektrokeemiline rakk ?
  • Millest see koosneb ?
  • Millistel tingimustel ja miks toimub osmoos ?
  • Millised tegurid ja kuidas mõjutavad lahuse osmootset rõhku ?
  • Millist tüüpi soolad hüdrolüüsuvad ?
  • Millised tegurid tugevdavad soola hüdrolüüsi ?
  • Miks enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab ?
  • Millised tegurid ja kuidas mõjutavad a) tahkete ainete, b) gaaside lahustuvust vedelikes ?
  • Miks soola lisamisel värskele kraaniveele eralduvad sellest kihinal mullikesed ?
  • Millistel tingimustel vedelik keeb ?
  • Millistel tingimustel vedelik külmub ?
  • Mis on adsorbtsioon ?
  • Kuidas seda liigitatakse ?
  • Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed ?
  • Mis on pindpinevus ?
  • Mis on nende struktuurides ühist ?

Mõisted

Sisukord

  • Fosforit
  • Henry Cavendish
  • Joseph Black
  • Makroskoopilisel
  • Mikroskoopilisel
  • Aatom
  • Perioodilisustabelis
  • Külmakindlus
  • Nikkel
  • Niklisulamid
  • Alumiinium
  • Alumiiniumi sulamid
  • Magneesium
  • Dissotsiatsioonikonstant
  • Kvalitatiivne
  • Kvantitatiivne

Teemad

  • Sissejuhatus
  • Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi
  • Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit
  • Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks?
  • Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)?
  • anorgaaniline keemia
  • füüsikaline keemia
  • Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näided)
  • Selgitage millest koosneb teaduslik meetod
  • Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga
  • Ionisatsioonienergia
  • Keemiline side
  • Kovalentse sideme omadused
  • Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest
  • Iooniline sid
  • Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused;
  • Vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses
  • Metalliline side
  • Anorgaanilisete ühendite põhiklassid ja nende omadused
  • Metallid
  • Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid
  • Kuumuskindlus
  • Viskoossus
  • Niiskuskindlus
  • Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näided)
  • Tihedus
  • Sulamistemperatuur
  • Soojuspaisumine
  • Soojusjuhtivus
  • Elektrijuhtivus
  • Magnetism
  • Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus)
  • Rauasulam
  • Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus)
  • pronks
  • messing
  • Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus)
  • Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus)
  • Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus)
  • magneesiumisulam
  • Mittemetallid
  • Alused
  • Happed
  • Soolad
  • Oksiidid
  • Keemiline reaktsioon (liigitus, näited)
  • Termodünaamika
  • Termodünaamika I seadus
  • Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis
  • Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus
  • Järeldused Hessi seadusest, tekke- ja põlemissoojused
  • Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad protsessid
  • Entroopia, tema avaldis pöörduvate ja mittepöörduvate protsesside korral, entroopia kasvu
  • seadus
  • Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel
  • Entroopia III seadus, absoluutse entroopia arvutamine standardtingimustes
  • Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid
  • Gibbsi vabaenergia arvutamine
  • Keemiline tasakaal ja kineeteika
  • Keemilise reaktsiooni tasakaal
  • Keemilise tasakaalu ja reaktsiooni suuna kriteeriumid
  • Keemilise tasakaalu sõltuvus segu koostisest, rõhust ja temperatuurist. Le Chatelier’
  • printsiip
  • Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid
  • Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist
  • Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus
  • Reaktsiooni järk
  • Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised
  • võrrandid
  • Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid
  • Miks reaktsiooni kiirus enamasti kahaneb reaktsiooni toimumise vältel?
  • Miks temperatuur avaldab väga olulist mõju reaktsioonide kiirusele?
  • Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas
  • endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks?
  • Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni? Millised nendest võivad nihutada
  • reaktsiooni tasakaalu?
  • Millest sõltub reaktsiooni tasakaalukonstant?
  • Elektrokeemia
  • Redoksreaktsioonid
  • Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites
  • Tuntumad tugevad oksüdeerijad ja redutseerijad. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine
  • osavõrrandid (poolreaktsioonide võrrandid)
  • Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad
  • redutseerijad)?
  • Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium
  • Redoksprotsessid eluslooduses
  • Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda?
  • Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse?
  • Keemilised vooluallikad
  • Elektrolüüs
  • Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb?
  • Lahused ja nende omadused. Kontsentratsiooni väljendusviisid
  • Lahustumissoojus, entalpia, entroopia
  • Tõelised ja kolloidlahused
  • Gaaside lahustumine vedelikes: Henry seadus
  • Lahuste omadused: kolligatiivsed omadused
  • Osmoos ja osmootne rõhk
  • Millistel tingimustel ja miks toimub osmoos?
  • Millised tegurid ja kuidas mõjutavad lahuse osmootset rõhku?
  • Puhverlahuste koostis ja puhverdava toime põhimõte. Puhverlahused
  • Vee dissotsiatsioon. Vee ioonkorrutis, vesinikeksponent, lahuste pH skaala
  • Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid
  • Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Tasakaal nõrkade elektrolüütide lahustes
  • dissotsiatsioonimäär ja dissotsiatsioonikonstant. Dissotsiatsiooni mõjutavad tegurid
  • elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks
  • dissotsiatsioonimäär
  • Hüdrolüüs
  • Millist tüüpi soolad hüdrolüüsuvad? Millised tegurid tugevdavad soola hüdrolüüsi?
  • Miks enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab?
  • Millised tegurid ja kuidas mõjutavad a) tahkete ainete, b) gaaside lahustuvust vedelikes?
  • Miks soola lisamisel värskele kraaniveele eralduvad sellest kihinal mullikesed?
  • Millistel tingimustel vedelik keeb?
  • Millistel tingimustel vedelik külmub?
  • Pinnanähtused ja adsorptsioon
  • Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse?
  • Gibbsi adsorptsioonivōrrand
  • Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal
  • Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus)
  • Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed?
  • Mis on pindpinevus?
  • Vedeliku pindpinevuse määramise meetodid
  • Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus
  • Mitselli ehitus
  • Valguse hajumine disperssetes süsteemides
  • Orgaanilised ühendid (saamine, omadused, ohutusnõuded kasutamisel
  • isomerisatsioon): alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid, alkoholid, estrid
  • süsivesikud, amiinid, karboksüülhapped, aldehüüdid
  • Mis vahe on
  • a. Küllastunud ja küllastumata
  • b. Tsüklilistel ja aromaatsetel
  • c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel?
  • Analüütiline keemia
  • Analüütilise keemia eesmärk
  • Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs
  • Analüüsiobjekt ja proov
  • Analüüt ja maatriks
  • Analüüsimeetod ja –metoodika (näided)
  • Analüüsi etapid
  • Valideerimine
  • Metoodika avastamis- ja määramispiirid
  • Titrimeetria põhimõte
  • Kromatograafia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

70
pdf
38
docx
34
pdf
528
doc
40
docx
1072
pdf
990
pdf
30
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto